väga heade kogumiga, mis on üksteisega vaid raskesti seostatavad. Viikingite mütoloogia annab meile võimaluse taibata, kuidas nägid nad iseendid, tunnetasid maailma, kuidas nad mõtlesid. See näitab meile, et viikingid nägid maailma pideva sõjana, mis on sündinud kaosest ning neetud lõppema hävinguga. 7.1 Maailma loomine Oli Aja hommik, / Kui ei olnud midagi; / Ei liiva, ei merd, / Ei jahutavat tuult. / Maad ei olnud, / Ega taevast üleval. / Ginnungagap oli, / Aga muru ei kusagil. / -Vanem Edda Maailm kasvas müütide väitel välja hiigelsuurest kuristikust Ginnungagapist ehk haigutavast tühjusest. Alguses ei olnud universumis midagi peale kahe äärmuse. Lõunakaares oli tohutu, talumatu kuumus, kus pidas vahti leegitseva mõõgaga tulehiid Surt. Põhja poole jäi tappev, jäine külmus, millest sai pärastpoole surnute maa. Hvergelmeri
Adam Bremenist kirjutas oma kirjapanekutes, et Uppsala templi lähedal asub puu mille liiki ei teata, on roheline nii suvel kui talvel ja et selle lähedal voolab oja. (11) -6- 2. Maailma loomise lugu Põhjala müüdi järgi sai maailm ilmselt alguse täni Islandi suurepärasele loodusele, jää, vee, ja tule kooslusele. (Cotterell, 2001, lk 167) Maailm kasvas välja hiiglaslikust kuristikust, Ginnungagap-st, ehk haigutavast tühjusest. Põhja pool olevast pakasemaast Niflheimist (hiljem ka surnute maa) ja lõunakaares piirnevast tule asupaigast Muspellist. Nende kõigi kokkusaamisel tekkis savi, kui oli võimalik elu algus. Savist sündis hiid Ymer(jäähiid). Maailaloomise alguses oli olemas ka hiiglaslik lehm Audhumla, kelle piimamerest hiiud toitunuks said. Maa mida lehm lakkus (rohtu ju veel ei kasvanud), sünnitas Odini vanaisa Bure e. Looja. (Allan, 2004, lk 36)
annaabi.ee 
