See staatus mõjutas teda tugevalt pikka aega: suhtles kõrgseltskonnaga, kohtles madalamast seisusest inimesi halvasti jne. Ta ei lõpetanud õpinguid ülikoolis, kuna tundis, et ülikool pole talle. Ta läbis sõjaväeteenistuse. 1852 ilmus tema esimene jutustus ,,Lapsepõlv". Tolstoi kogus kiiresti kuulsust ning ta võeti Peterburi kirjanike poolt väga hästi vastu. 1857 rändas ta Euroopas ringi ning nägi Prantsusmaal giljotineerimist, mis muutis täielikult tema mõttemaailma: ta ei olnud enam kõrk ja hakkas elama talupojalikult. 1859 asutas Jasnaja Poljana talulastekooli, et ka talupoegade lapsed saaksid haridust. Oma elu lõpuaastatel sattus ta teravasse vastuollu tsaarivalitsuse ja kirikuga ning ta kuulutati ketseriks. See aga ainult suurendas tema popuaarsust. 1910 lahkust kodust, et jagada talupoegade saatust. Ta suri kopsupõletikku. Tolstoi ei tahtnud suuri matuseid ning ta
· Ühehäälselt määratakse kuningannale karistuseks surmanuhtlus, · Marie-Antoinette tahab, et ta poeg ei püüaks iialgi oma vanemate surma eest kätte maksta. · Marie-Antoinette'i sooviks on vaid surra, ja hästi surra. Viimne teekond · Marie-Antoinette'ile on mõista antud, et ta ei läheks tapalavale mustas leinakleidis, mida ta kohtunike ees kandis, sest silmatorkav leseriietus võib rahvast ärritada. · Enne giljotineerimist astub timukas kongi, seob kuninganna käed selja taha ja lõikab ta juukseid. · Louis David jäädvustab kuninganna oleku teel tapalavale skitsi suurepärase skitsi abil. Marie-Antoinette'I suurus, tänu tema võrratule hoiakule, võidab timukavankrist tulenevat häbi. · 16. oktoober 1793 - Hukkamine saab teoks Revolutsiooniväljakul, tänapäevase nime järgi place de la Concorde. · Hetk pärast pea mahalöömist hüüab rahvas: ``Elagu vabariik!''
Asusid elama Jasnaja Poljana mõisa, kokku sündis neil 13 last. . 6. Tolstoi ühiskondlikud vaated Ta arvas, et pole mõtet kaasa lüüa rühmitustes, seal ennast ei arendata. Pärast lüüasaamist Krimmi sõjas oli see selge, et Venemaa pärisorjusliku maana jääb igati Lääne-Euroopast maha. Ta ei pooldanud pärisorjust, pooldas inimese kõlbelist ümberkujundamist, tema psüühika muutmist. Kui ta tegi 1857 reisi Lääne Euroopasse oli ta väga pettunud, nägi Pariisis pealt giljotineerimist pealt ja oli rabatud. Ta suhtus eitavalt poliitikasse, igasugune võim kaasinimeste üle oli Tolstoi arvates ebakõlbeline. Tal olid tülid aadlikega, hoidis hinges talurahva poole. Jagas Rosseau vaateid. Ta elas hästi kuid samas tundis piina, et ei elanud nagu talupoeg. 7. Tolstoi pedagoogiline tegevus Ta arvas Jasnaja Poljanas talulaste kooli ja kutsus sinna noori õpetajaid ja õpetas ka ise. Õpetajatöösse kiindus ta tugevasti- luges ise kasvatusteaduslikku kirjandust, asutas
) Põhjenda oma arvamust. 9. Kas jätaksid tema sõbratari Joséphine de Beauharnais’ nime ülevaatesse, mida sul tuleks koostada Suure Prantsuse revolutsiooni kohta? Põhjenda oma arvamust. 36 Beauharnais [boar´nee], Joséphine de (1763-1814) – ta oli pärit Martinique’i saarelt, kus abiellus väga noorelt viconte de Beauharnais’ga, tulevase žirondiinist Konvendi saadikuga, kellega tal oli kaks last: Hortense ja Eugène; peale abikaasa giljotineerimist kasvatas vaesuses lapsi; oli Barrasi armuke; Barras tutvustaski temale Napoléon Bonaparte’i, kes oli temast 5 aastat noorem; Napoléon lahutas temast 1809.a., sest ei saanud temaga järglast; ilusa ja targa naisena oli tal positiivne mõju Napoléonile, kes temast ka peale lahutust lugu pidas; mõjutas ajastu riidemoodi, kuid väljapeetud käitumisega oli märksa tagasihoidlikum sõbratar Madame Tallienist. 37
olid umbusklikud.Lõi talupoegade jaoks kooli, kus oli ka aabtis.Vahepeal võtab osa Sevastoopoli lahingutest, valmib kogumik "Sevastoopoli jutustused" .Tal on kõrged ootused, kuid mõistab, et lihtsõduri jaoks mõttetu, keegi ei hooli. Turgenev kirjutas talle sõjaväkke,mis pani Tolstoi sõjaväest loobuma. Kajastub "Sõjas ja rahus" vürst Bolkonski tegelaskujus.(pettumus sõjaväes)Rändas ka Euroopas, süvendas ebavõrdsuse suurust. Sai sealt soki , nägi Pariisis giljotineerimist pealt. Ühe Sveitsi mulje põhjal teos "Luzern" - kõrgseltskond ei taha lihtinimeste lõbustuste eest maksta.(Oli üks pillimees , kes tegi rikastele muusikat , kuid kui pillimees selle eest raha tahtis , ei tehtud temast enam välja. Tolstoi kutsus seepeale muusiku kohviku). Lõi pärisorjade lastele kooli ja abiellus, 13last. Armastasid teineteist , kuid naine ei armastanud Tolstoi põhimõtteid.Pereolu mõjutab Tolstoi kriitilisi teosed. Tolstoi pannakse kirikuvande alla, tema kodu