Saared: 1. Briti saared 2. Island 3. Kreeta 4. Küpros 5. Sitsiilia 6. Sardiinia 7. Korsika Saarestikud: 1. Novaja Zemlja 2. Franz Joosepi maa 3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2. Jüüti poolsaar (taani) 3. Pürenee poolsaar ( Hispaania ja Portugal) 4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar Väinad: 1. Taani väinad (Suur Belt, Väike Belt, Sundi) 2. Skagerakk 3. Kattegat 4. Giblartari väin 5. La Manche ehk Inglise kanal 6. Bosporus 7. Dardanellid Euroopa suurimad jõed: 1. Volga ( suubub Kaspia merre) 2. Doonau (suubub Musta merre) 3. Elbe (suubub Põhjamerre) 4. Rhein ( suubub põhjamerre) 5. Rhöne ( suubub põhjamerre) 6. Po (suubub Aadria merre) Järved: 1. Saimaa järvistu. Järvistu - Väikesel maa- alal tihedalt paiknevad omavahel ühendatud järved) 2. Vänern 3. Vättern 4. Laadoga 5. Bonnega 6
Madalaveelise Sitsiilia väina ja kitse Messia väina kaudu ühendub läänebassein idabasseiniga, mis jaotub kesk ja ida basseiniks.Keskbasseini põhjaosas asub Aadria meri , mis ühendub läbi Otranto väina Jooni merega Surti laht. Kreeta-Aafrika väin ühendab kesk bassein ida basseiniga. 3.Tsirkulatsioon 4 Tsirkulatsiooni merepinnas moodustavad aatlandi vesi, mis tuleb merre läbi Giblartari väina ja liigub ida suunas mööda lääne- rannikut nagu Põhja-Aafrika hoovus. Vasakul pool eraldub tsükloonilise ringluse süsteem, paremal pool – antitsükloniline. Kõige püsivad tsükloonilised ringlused kujunevad Alborani meres ja Türreni meres, antitsüklonilised – Liiva ja Marokko rannikutel. Läbi Sitsiilia väina aatlandiline vesi satub kesk ja ida basseini. Nende peamine hoovus jätkab liikumist mööda Aafrika rannikut ja osa pöörab põhja- Jooni, Aadria ning Egeuse
annaabi.ee 
