protsess, mille tegevuskäik ja tulemused on erinevad. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Mis on konstruktivism?(2) · Õppijale tuleb tekitada sisemine motivatsioon, õppimine käib läbi avastusõppe õppimine läbi praktika. Õppimine ei toimu mehaaniliselt pähe õppides valmis materjalide abil. Õpetaja roll on olla toetaja, juhendaja, mentor. Ajaloost Esimesed ilminguid konstruktivismist on leitud 18.sajandi naapollasest filosoofi Giambattista Vico töödest. Tema uskus, et inimene on võimeline mõistma seda, mida on ise õppinud. J. Piaget ja J. Dewey olid järgmised, kes suutsid kaasaegsed ideed välja töötada. J. Dewey arvates on haridus mõjutatav teadmised ja mõtted tulevad esile neis olukordades, kus õppija seostab infot ja kogemusi. J. Piaget väitis, et inimese intellekti kujunemine on tingitud tema enda mõtteskeemide talletumisel mälus. Konstruktivistliku õpikäsitluse peamised seisukohad
2. Iseloomusta poliitilist/majanduslikku/sotsiaalset elu baroki alguses Poliitiline elu oli rahutu ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel, revolutsioonid. Majanduslik mõõn Hispaanias ja Itaalias, Prantsusmaal oli Louis XIV priiskav monarhia. Sotsiaalne elu - 3. Nimeta baroki poliitik, 2 kunstnikku, 2 heliloojat, 2 kirjanikku L Poliitik Kunstnikud Michelangelo, El Greco Heliloojad Monteverdi, Vivaldi Kirjanikud Giambattista Marino, Gracian 4. Seleta mis on kontsertstiil (mis muutus võrreldes varasemaga). Muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika pingsaks kuulamiseks. 5. Mis on basso continuo -seleta Katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. 6
sajandi). 11. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? 18.-19.sajandil tekkis Euroopa mõtteloos huvi folkloori vastu, kuna levisid: Valgustusajastu ideed pöörati rõhku vaimsetele otsingutele. Näiteks Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu; Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine. Nt ka A. W. Hupeli tegevus kandis valgustusideid; Ajaloofilosoofia (18.saj) nt Giambattista Vico ideed: muinaskultuuri väärtustamine (paganarahvaste peesia, mütoloogia), arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; (Rahvus)romantism nt estofiilide rahvaluule alane tegevus (19.saj) 12. Missugused olid J. G. Von Herderi olulisemad folkloristika alased ideed? Käsitlus rahvast (volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; Käsitlus kunstpoeesiale vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest;
kuulsuse oma poliitilise traktaadiga 'Vürst'. Demokraatlikku suunda kirjanduses esindavad draamakirjanik Pietro Aretino ja luuletaja Francesco Berni. Cinquecento teise poole suurim kirjanik oli Ferraras tegutsenud Torquato Tasso, Tema karjusenäidend 'Aminta' (1580) on pastoraalse zanri tippsaavutus Itaalia kirjanduses. Prosaistidest asetus esikohale Matteo Bandello, kelle novellilooming on Boccaccio järel silmapaistvaim itaalia renessansi lühiproosas. Ajastu sünget õhustikku kajastab Giambattista Cinzio novellitoodang. Luules oli märgatav Petrarca loomingu elustumine. Enamik petrarkismi harrastajaid ei küüno epigoonlusest kaugemale. Võimekamaid petrarkaiste oli roomlane Vittoria Colonna. Draamas tekkis cinquecento lõpupoole seisak. Valdavaks sai intriigikomöödia. Erandi moodustab õpetlane Giordano Bruno, kelle kommetekomöödia 'Küünlakandja' on tähelepanuväärsemaid lavateoseid itaalia renessansi lõpuperioodist. 16. sajandil arenes ka rahvalik kutsekomöödia
oodata nagu tühi vaas, millal neid teadmistega täidetakse (Selden, 1996). Kui me usume, et õppija võtab informatsiooni vastu passiivselt, siis lasub pearõhk teadmiste ülekandmisel. Kui me aga usume, et õppija konstrueerib teadmised aktiivselt maailm arusaadavaks muutmise katsetes, siis õppimine rõhutab tähenduse arengut ja mõistmist. · Esimesi märkmeid konstruktivismist on leitud 18. sajandil naapollasest filosoofi Giambattista Vico töödes, kus Vico uskus, et inimene on suuteline täielikult mõistma seda, mille ta on ise konstrueerinud. Paljud on töötanud selle mõtte juures, aga esimesed kaasaegsed, kes püüdsid arendada konstruktivismi ideed, olid Jean Piaget ja John Dewey. · J. Dewey arvates on haridus sõltuv mõjutustest. Teadmised ja mõtted kerkivad esile olukordades, kus õppijad mõtlevad kogemustele, mis omavad nende jaoks tähendust ning on olulised
õiguste, keele jne vahel, sündis 16.saj Itaalias ja Prantsusmaal ◦ kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese harimist ◦ kultuursed inimese vs kultuuritud inimesed • arusaam kultuuri kollektiivsest iseloomust, mis on olema sühedel rahvastel ja puudub teisel, sündis 17.saj Lääne-Euroopas, esmasjoones Prantsusmaal ◦ kultuur tähendab käitumis- ja kõlbusnorme ◦ kultuursed ehk tsiviliseeriud rahvad vs barbaarsed rahvad Giambattista Vico (1668–1744) • Peamised seisukohad: ◦ Verum ipsum factum-printsiip: tõde on võimalik teada saada ainult selle kohta, mis on meie endi tehtud. ◦ Tsükliline kultuuriarengute mudel (corsi– ricorsi): 1) jumalate aeg; 2) kangelaste aeg; 3) inimeste aeg. ◦ Filosoofia ja filoloogia ühtsus: nende kahe liitmine paneb aluse “uuele teadusele” (mis jääb väljapoole teoloogiat).
Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine, nt A. W. Hupeli tegevus. Kui esmalt kirjeldati nende maad, 18. sajandi alguses loodusolusid. Tehti uurimisreise Siberisse jne. 18. sajandi lõpupoole hakati kirjeldama ka rahvaid, rahvaste eristamiseks ja klasifitseerimiseks, nende kommete, laulude, keele alusel. August Wilhelm Hupel - rahvaluule, etnoloogia aluse panija Eestis. Side olemas kohalike inimestega. 18. sajandi ajaloofilosoofia * nt Giambattista Vico ideed: - muinaskultuuri (paganarahvaste poeesia ja mütoloogia) väärtustamine, - arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest - soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Johann Gottfried von Herder – suur saksa õpetlane. Tuntud ja teatud esimese maailma rahvalaulude kogumiku avaldajana. Maailma eripaigust rahvalaule kokku koondanud. Kogumikus ilmusid ka esimesed Eesti rahvalaulud 4. loeng Liina Lukase teksti lugemise põhjal:
kohatuks. Kasutasid klassikalisi ja eksootilisi teemasid. 17. Kuidas suhestusid hilisantiikajal paganlik ja kristlik kirjandus? Kuigi kristlikke autoreid, nii ladina kui kreekakeelseid, oli rohkem, paganlik kirjandus oli sallitud. 2 18. Loetlege barokkkirjanduse voolude nimetusi eri maades, iseloomustage neid lühidalt. Itaalias marinism (Giambattista Mario) seda iseloomustab mingi ime otsimise teema, fantaasia, kujutlus, müüt. Hispaanias kulteranism e. gongorism ja kontseptism kulteranism rõhutas vormi tähtsust, kontseptism oli naturalistlik, kriitiliste vaadetega. Inglismaal eufuism: metafüüsiline luule Prantsusmaal pretsioosne kirjandus: peenutsev 19. Mida tähendab väljend ,,renessansiinimene"? Renessansiinimene on keegi, kes oskab tegeleda peaaegu kõigil kultuurialadel (tal on selleks
Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine. August Wilhelm Hupel (1737-1819) õppis Jena ülikoolis 1754-1757 1760-1763 Äksi pastor 1763-1804 Põltsamaa pastor Rahvaluule alane peateos ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" I-IV (1774- 1789) Hupelist: Jürjo, Indrek 2004. Liivimaa valgustaja A. W. Hupel 1737-1819. Tallinn: Eesti Riigiarhiiv. 18. sajandi ajaloofilosoofia Nt Giambattista Vico (1668-1744) ideed: o muinaskultuuri (paganarahvaste peoeesia ja mütoloogia) väärtustamine; o arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest; o soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; o Vico ,,Uue teaduse" oluline mõju järgmistele uurijtatele, sh Jhann Gottfried von Herderile; Esimene euroopa autor, kes väärtustab folkloori. Johann Gottfried von Herder (1744-1803) Õppis Königsbergi ülikoolis;
tegelikkusest suurem tähtsus. 6. Mida tähendab, et XVII sajandil nihkus „kultuur“ individuaalselt tasandilt kollektiivsele? [Kultuuriajalugu, lk 138–139] Kui varem räägiti kultuurist eelkõige indiviidist lähtudes (inimese sisemine haritus, vaimsus, hing; nt Cicero ja renessansi humanistid), siis alates 17.sajandist muutus kultuuri mõiste kollektiivi hõlmavaks. Üks esimene mõtleja, kes hakkas rääkima kultuurist kui rahvaid hõlmavast tervikust oli Giambattista Vico, sealt edasi juba Johan Gottfried Herder, kes hakkas rääkima rahvuskultuuridest. Eristati kultuurseid ja kultuurituid rahvaid. 4 7. Millena käsitleb kultuuri Oswald Spengler „Õhtumaa allakäigus“? [Kultuuriajalugu, lk 141] Oswald Spengler (1918) käsitleb kultuure, kui elusorganisme, mis arenevad tsükliliselt nagu
tingituna: Prantsusmaal kandis kultuuri õukond, sotsiaalne eliit; "tsivilisatsioon" oli seega seotud selgelt õukonnaga. Saksamaal muutus kultuuri kandjaks aga kesklassi intelligents, kes seisis valitsevast ladvikust, õukonnast eemal ja vastandas ennast sellele, seega ka "tsivilisatsioonile"(mille poole püüdles ka saksa õukonnaaadel). Kilbile tõsteti hoopis "kultuur", kui midagi hinnalisemat kui tsivilisatsioon. GIAMBATTISTA VICO (1668 1744) Sündis Napolis 1668 vaeses peres. Loobus kooliskäimisest varakult, eelistades omal käel õppida. Ülikoolis omandab õigusteaduste doktori kraadi. Esialgu töötab rikaste koduõpetajana, 1698 valitakse 30-aastaselt Napoli ülikooli retoorikaprofessoriks 1734 nimetatakse kuninglikuks historiograafiks. Suri Napolis 1744. Peamised seisukohad: Verum ipsum factum-printsiip: tõde on võimalik teada saada ainult
maailmapilt, maailmataju (Weltanschauung) – Kant eesti keelde sõna “kultuur” tuli saksa laensõnast “kultu(u)ur → kultu(u)ra (1880.aastast) kultuur - inimese kvaliteet märk vaim – teadus, õigus, keeled kultuur mitte ainult ühe inimese jaoks, vaid ka kollektiivne – rahva vastutus olla kultuurne rahva vaim = ideaalide kogum (varauusaeg: vaim – kultuur) tsivilisatsioon (prantsuse, inglise mõiste) vs kultuur (saksa mõiste) Giambattista Vico (1668-1744) → mõiste “kultuur” sünd ☼ kultuuriteaduste panija ☼ alles 19.sajandil sai kuulsaks ☼ igatses saada õigusteaduste õppejõuks ☼ esimene akadeemiline biograafia (kirjutas iseennast) 3 isikus (от 3 лица) ☼ Descartes käsitles kultuuri kui ratsionaalset, matemaatiliset, kuid Vicole see ei sobinud, vaestatav ☼V erum factum-printsiip:tõde on võimalik teada saada ainult selle kohta, mis on meie endi – inimeste – tehtud
Antropoloogia ajalugu algab Antiik-Kreekas. Näiteks kirjeldas Herodotos 5. sajandil eKr kirjelduse Ida- ja Põhja-Kreeka poolsaare barbarite kohta, võrreldes nende käitumist ja uskumusi Ateenaga. Sellel ajal hakkas antropoloogia eristuma filosoofiast, kuna filosoofia on rohkem teoreetilisem, aga antropoloogia empiirilisem. Euroopa koolkondades tekkis huvi kultuurivariatsioonide vastu renessansiajal. 16. sajandil Michel de Montaigne, 17. sajandil Thomas Hobbes, 18. sajandil Giambattista Vico, olid Euroopa esimesed mõtlejad, kes püüdsid uurida seda, mida antropoloogia. 18. sajandil arenesid moraalsed filosoofiad ja sotsiaalsed teooriad (David Hume, Adam Smith). Samuti aitasid antropoloogia arengule kaasa mitmed 18. sajandi filosoofid: Jean-Jacques Rousseau (metslaste sotsiaalsus), Baron de Montesquieu (Pärsia kirjad), Marquis de Condorcet (matemaatika ja empiirika ühendamine ühiskonna reeglitega. Saksamaal arenes antropoloogia samal perioodil, kuid teisiti
jms.) arengustaadiume. On kalambuure ja muid sõnamänge, alliteratsioon ja assonants on sage ja võib mõnikord olla peidetud, kõlaefektid, näiteks lauses kõige sagedamini esinevad häälikud, annavad sageli edasi midagi selle olemusest, mille kohta lause jutustab; romaan „Finnegani ärkamine“ või „Finnegani peied“ (inglise keeles „Finnegans Wake“, ilm. 1939), Joyce’i viimane teos, toetub itaalia filosoofi Giambattista Vico ajastute ringkäigu teooriale. Teemaks on ühe iiri kõrtsmiku ja tema naise elu, kellel on kaksikud pojad, kuid selle loo tegevuseni jõudmine on väga raske, sest tõeliseks peategelaseks on keel kui selline üldse. Lausetesse on kokku sulatatud mitmekümne maailma keele sõnu, mida Joyce tundis, ja niimoodi loodud uusi tähendusi. 4. Italo Svevo (1861 – 1928). Esimene tähtsam itaalia modernist. Lähtus oma peateoses, romaanis „Zeno
barroca) `korrapäratu pärl' Mosaiiklik keerukus Mõiste teadaolev esmakasutus Viimistletud metafoorid 1734 (Jean- Allegooriad Philippe Rameau' ooperi Hippolyte et Palju antiikmütoloogia elementide Aricie kasutamist, sageli vihjeliselt arvustuses) Heinrich Wölfflin, Renaissance und Barokk-kirjandus Barock Itaalias marinism (Giambattista (1888) Marino, 7 15691625, 4500-värsine ,,Adonis") jäljendamine" Hispaanias kulteranism ehk ,,Das allgemeine vorzügliche gongorism Kennzeichen (Luis de Góngora, 15611627) versus der griechischen Meisterstücke ist kontseptism (Francisco de Quevedo, endlich
Meierit peetakse loomade õiguste eestkõnelejaks rääkides, et loomadel on hing nagu inimeselgi. 25 12 16). Joseph Maier, "Vico suur erand", tõlkinud Mart Kivimäe – Tuna 1999, nr 4 & Mart Kivimäe, "Vico ja Frankfurdi koolkond – Tuna 1999, nr 4 (KÜSIMUS: Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloo mõistmise erinevused ja ühisjooned.) GIAMBATTISTA VICO (1668 - 1744) vastandus kartesiaanlikule ratsionaalsele tõele. Vico arvas, et põhjus-tagajärje seos maailmas ei ole inimese mõistusele kättesaadav. Inimesed on loonud ainult tsivilisatsiooni, mitte kogu maailma. Seega ei peaks nad püüdma ka muud tõestada. Teadus peaks tegelema peamiselt ajalooga. Ajalugu on inimese enesetunnetus. Inimesest lähtuvalt ei saa maailma mõõta. Tõde ja teadmised on relatiivsed ja ajaloolised. Tõelist tõde teab ainult jumal
Seega jäävad kõrvale analüütiline, epistemoloogiline jne filosofeerimisaines. Selle distsipliiniga haakuvad ja põimuvad läbi pigem kultruuriteooriate sotsioloogilised lähenemised, mis samuti tegelevad maailma üldiste printsiipide tuvastamisega ja nende analüüsiga. Oluline eristus ilmneb arusaamises, et kultuuril on omad, autonoomsed seaduspärad, mis ajaloos vääla hargnevad. Kultuurifilosoofia. Kultuuri mõistmine ja saksa filosoofia Itaalia filosoof ja ajaloolane Giambattista Vico (1668-1744), oli üks esimesi, kes sõnastas oma keskses teoses ,,Uus teadus" (Scienza nuova, 1725) kultuurilise ja looduskeskkonna erinevuse. Kultuuri maailm on loodud inimese poolt ja seda kujundavad kultuurilised seaduspärasused, mitte loodusseadused. Vico arutas ka kultuurilise geneesi e kultuuri tekkimise üle. Inimene teeb kultuuri, s.t ta loob teadlikult kultuurilisi institutsioone, norme jne, samas tunnistab ta, et inimene ei ole sageli teadlik oma kavatsuste tagajärgedest.
näitekirjanik, aga samas lüürilist luulet ka palju kirjutanud, sonett soneti kirjutamise kohta näitena). Shakespeare Inglismaalt. John Donne. (2 loengut vahelt ära Ludovico Ariosto, Paul Fleming, Tasso, Luis Vaz de Camões ,,Lusiaadid") 22.04.09 Eeplisest luulest, mida ka eelnevatel loengutel puudutatud. Kõrgaeg jääb renessanssi. Gongora Soledades temast tuli käibele mõiste ,,kultism" (sõnast culto haritud) e haritud luule. Giambattista Marino ,,Adonis" itaalia traditsioonis, oktaavides, väga mahukas. Mütoloogia teemad, sensuaalne ja erootiline pool esil, kujundi peenus. Räägitud manerismi mõiste esilekerkimisest väga suur tähelepanu väljendusel endal. Tähtis, kuidas väljendatakse, mitte niivõrd mida. Prantsusmaal 17. saj alguses pretsioosne kirjandus väärtuslik, peen. On lähedane kultismile ja manerismile. John Milton 1608-1674. 17. saj Inglismaa suurim kirjanik (saj alguses ka
Münchenis oli tavaks, et uusaasta pidustuste hulka kuulusid teatrietendused ning kulminatsiooniks oli ooperi ettekanne. Nagu tollal kombeks, määras ooperi ainestiku tellija, s.t kuurvürst Carl Theodor. Kuurvürsti valik langes prantsuse libretole, Antoine Danchet' tragöödiale ,,Idoménée", millele oli 1712. aastal loonud muusika André Campra. Prantsuskeelse originaali alusel kirjutas itaaliakeelse libreto Salzburgi õukonnavaimulik Giambattista Varesco. Novembri alguses suundus Mozart ise Salzburgist Münchenisse, et ooperi lõpetamisel maksimaalselt arvestada teatrioludega ja lauljate isikupäraga. Idomeneo roll oli mõeldud tenor Anton Raaffile ja Idamante osas sooviti kuulda itaallasest kastraatlauljat Vincenzo Del Pratot. Münchenis sukeldus Mozart seltsi- ja muusikaellu, osaledes ka ise kontsertidel. (Muuhulgas kuulis ta esinemas nimekat
manuskript käsikirjaline raamat. Johannes Gutenberg leiutas 15. sajandil trükikunsti, enne seda levisid vaid käsitsi kirjutatud raamatud. marginaal ääremärkus, ka essee väikevorm; mõtisklev või lüüriline kirjanduslik kommentaar. Eesti kirjanduses võttis marginaali mõiste kasutusele Friedebert Tuglas (18861971), kellelt on ilmunud valimikud "Aja Kaja", "Marginaalia" (1921) ja "Marginaalia" (1966). marinism itaalia luuletaja Giambattista Marino (15691625) järgi nimetatud stiililaad, mida iseloomustab tundelisus, sensuaalsus ja mütoloogiast lähtuv kujundlikkus. Näiteks Marino poeem "Adonis" (1623). mask Antiik-Kreeka teatris näitleja nägu ja pead kattev maskeering, mis märkis kujutatava isiku sugu ja vanust ning ühiskondlikku, kõlbelist ja hingelist seisundit. Maske kasutades sai näitleja esitada ühes näidendis mitut osa. Mask täitis ka hääle võimendamise ülesannet.
annaabi.ee 
