Karbonüülühendid ja karboksüülhapped
o Formaliin – HCHO ehk metanaal, mürgine lõhnav gaas, lahustatakse
alkoholis; uinuti, prepareerimiseks
o Atsetoon – HO-CH2-CO-CH2-OH ehk dihüdroksüpropanoon, DHA -
kunstpäevitus
o Sipelghape – HCOOH ehk metaanhape, mürgine, väikestes kogustes
raviva toimega; sipelgas, kõrvenõges
o Äädikhape – CH3COOH ehk etaanhape, puhas äädikas tahkub +16 oC
juures; söögiaagikas (30% lahus)
o Piimhape – CH3CH(OH)COOH ehk 2-hüdroksüpropaanhape; tekib
lihastes, piimas, hapukapsastes
o Võihape – CH3CH2CH2COOH ehk butaanhape; või roiskunud kiht, higi
o Oblikhape – HOOCCOOH ehk etaandihape, spinatis, rabarberis; suures
kogustes põhjustab neerukivisid, Ca puudust
o Bensoehape – areen; ohutu, aspiriin, vanill, sahhariin
4. Karbonüülühendite füüsikalised ja füsioloogilised omadused