oli vähe ja neil leidus vähe metalli. 3. Kreeklaste kuulsad linnriigid, iseloomusta (2)? · Sparta (Lakoonia + Messeenia mk.) Elaikud: spartiaadid, perioigid, heloodid Spartiaadid 7a. saadeti sõjakooli 20 a. oli täisväärtuslik sõjamees 30 a. sai kodanikuõigused ja sai luua oma pere Valitsemine: 2 kuningat kuulusid Geruusiasse (vanemate nõukogu al 60 a.) Neid kontrollisid 5 vaatlejad e. EUFOORID. Rahvakoosolekul valiti Geruusia. · Ateena (Atika mk.) Alguses aristokraatlik al 5. Saj eKr demokraatlik. Elanikud: kodanikud (mehed al 20 a.), metoigid ja orjad Valitsemine: Eukleesia (rahvakoosolek) valis HELIAIA (kohtunikud u 600), BULEE (nõukogu u. 500) ja STRATEEGID (sõjaväepealikud u. 10). Kohtunikud ja nõukogu
Põhjendage vastust vähemalt 3 väitega! Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorraldus olid pigem erinevad kuna mõlemas riigis oli väga erinev riigivalitsemisviis. Ateenas valitses demokraatia, mis andis ateenlastele võimaluse ise riigiasjades kaasa lüüa ja lasi elu korraldada tavainimese vajadustele parimini vastavaks. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Juhtival kohal olid kohtustuslikult valitud inimesed, kes kuulusid vanemate nõukogusse e. geruusiasse, millel oli totalitaarne võim. Ateenas oli metoigide elu kergem ja kodanike protsent tunduvalt suurem kui Spartas, mis pidi kogu oma kultuuri sõjandusele keskendama, et õigusteta klasse ohjeldada suudetaks. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam. Kaubeldi aktiivselt erinevate rahvastega, võeti neilt tollimakse, vermiti münte - ühiskonda iseloomustas avatus. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid
ettepoole enda vara suurendamise võimalused. Kohtusüsteem oli puudulik, sest enamus inimesi on kergesti mõjutatavad ning paljud on võimetud erapooletut ja kohast karistust määrama. Seega ei tohtinuks valikut vaid liisu abil teha. Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia. Riigi eesotsas seisid kaks vähemalt 30-aastast kuningat, üks dooria, teine ahhaia päritoluga, kes olid ühtlasi nii väejuhid kui peapreestrid. Nad kuulusid kohustuslikult vanemate nõukogusse e. geruusiasse, millel oli totalitaarne võim. Sellel oli peale kuningate veel 28 eluaegset, vähemalt 60-aastast liiget. Geruusia arutas valitsemisküsimused läbi ja esitas siis oma otsuse üle 30-aastaste sõdurite-spartiaatide rahvakoosolekule hääletamiseks. (Hääletati kisades mida tugevam kisa, seda rohkem oli toetajaid.) Geruusial oli aga alati õigus rahvakoosolek laiali ajada, st. nad võisid enda otsuseid kiirelt ja efektiivselt teoks viia. Oligarhia tegutses Lykurgose seaduseid järgides
Jõukamad jätkasid sofisti käe all, haridus puudutas (Lakoonika asukad,vabad ja poliitiliste õigustega.) 3) heloodid ainult poisse. Spartas said tüdrukud ka kehalistes treeningutes (spartiaatide maaorjad.) käia, muidu õppisid kodus kõike emalt. Valitsemine: 2 kuningat (sõjaväepealikud) neile allus sõjavägi, 6 Kreeka filosoofi ja nende põhimõtted: 1) Thales Maailm kuningad kuulusid vanemate nõukokku e. Geruusiasse (30 liiget, on tekkinud veest ja ujub vee peal. 2) Anaximandros filosoof, al 60 a, otsustasid tähtsaimad asjad), mille valis rahvakoosolek. kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. 3)Demokritos Kuningaid kontrollisid 5 efooriat e.vaatlejat. Poiste Maailm koosnes tühjusest ja selles liikuvatest omavahel kasvatamine: 7.a. sõjakooli(treening) 20.a. täielikud sõdurid ja põrkuvatest jagamatutest algosakestest-aatomitest. 4)Sokrates 30.a
Eesmärk oli kasvatada poistest karastatud sõdurid. Et kasvatada füüsiliselt tugevat ühiskonda hukati nõrgad ja puudega vastsündinud poisslapsed. 7eluaastani olid poisid ema hooleall. Seejärel kuni 18.eluaastani riiklikus kasvatusasutuses-gümnaasiumis. Gümnaasiumi lõpetuseks korraldati nn salajane pühasõda heloodide hulka.(tagaajamine, tapmine, muud julmused) Seejärel veetsid noored poisid oma päevad sõjaväelaagrites ja käisid kodus ainult magamas. 50-60aastaselt läksid üle geruusiasse. Toit oli kasin, voodi tegid kõrkjatest, voodipesu polnud, kõik toimus alasti, osavuse harjutamiseks oli lubatud varastada, aga ei tohtinud vahele jääda, siis sai peksa. Tüdrukuid kasvatati kaa karmilt, luksuseta, treeniti. Sparta tüdrukud olid Kreeka kaunimad naised. Eesmärk oli kasvatada tugevaid ja terveid emasid. Ateena ühiskonnakorraldus Sparta ühiskonnakorraldus
Et kasvatada füüsiliselt tugevat ühiskonda hukati nõrgad ja puudega vastsündinud poisslapsed. 7eluaastani olid poisid ema hooleall. Seejärel kuni 18.eluaastani riiklikus kasvatusasutuses- gümnaasiumis. Gümnaasiumi lõpetuseks korraldati nn salajane pühasõda heloodide hulka.(tagaajamine, tapmine, muud julmused) Seejärel veetsid noored poisid oma päevad sõjaväelaagrites ja käisid kodus ainult magamas. 50-60aastaselt läksid üle geruusiasse. Toit oli kasin, voodi tegid kõrkjatest, voodipesu polnud, kõik toimus alasti, osavuse harjutamiseks oli lubatud varastada, aga ei tohtinud vahele jääda, siis sai peksa. Tüdrukuid kasvatati kaa karmilt, luksuseta, treeniti. Sparta tüdrukud olid Kreeka kaunimad naised. Eesmärk oli kasvatada tugevaid ja terveid emasid. Tuntuks saanud väljendid Spartast: 1. Lakooniline,lakoonika-lühike täpne sõnakasutus. Tuleneb see Sparta
annaabi.ee 
