riigiks. Riigide erinevus süvenes ka siis, kui käsitöö ja kaubanduse osatähtsus langes ja seejärel nõrgenesid ka nüüdseks siis kahe riigi vahelised sidemed. Rooma impeeriumi lagunemisele aitas veelgi kaasa hunnide sissetung, mida tänapäeval tunneme Suurte rahvasterändamise nime all. Selle tulemusena aeti seni Rooma põhjapiiride taga elanud germaanlased tervete hõimude kaupa Rooma territooriumile. Tänu germaanlastele kaotasid nii mõnedki keisrid võimu oma provintside üle. Veel tugevnesid Rooma välisvaenlased. Idast ründasid Pärsia väed, põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad. Nõrgenenud impeerium ei suutnud enam kaitsta oma piire ja tema aladele tungisid üksteise järel barbarite väesalgad. Need olidki Rooma impeeriumi lagunemise põhjused, kuigi neid on veel väga mitmeid
Ka selline usk mõjutas kodanikke suurel määral, kuid ta oli riigivõimust kindlalt eraldatud. Järelikult oli ristiusu vastuvõtmine viga, mis ainult aitas kaasa Rooma lagunemisele. Rooma lagunemisele aitas veelgi kaasa hunnide sissetung, mida tänapäeval tunneme Suurte rahvasterändamise nime all. Selle tulemusena aeti germaanlased tervete hõimude kaupa Rooma territooriumile. Järelikult oli Rooma riik nõrk, kui ei suutnud ennast kaitsta sissetungivate germaanlaste eest. Täna germaanlastele kaotasid nii mõnedki keisrid võimu oma provintside üle. Üldiselt võiks öelda, et Rooma riik oli liiga suur. Tänu sellele tekkis riigis korraga mitu keisrit ja see viis kodusõdadeni. Tänu oma suurusele ei suutnud Rooma takistada germaanlaste tungi oma territooriumitele. Muidugi oli siin ka põhjus kristluse tekkimiseks vallutatud provintsides olid erinevad usud, mõnes ka ristiusk. Ristiusu vastu võidelda ongi
Linna geograafiline ja sõjaline asend oli väga soodne. Majanduslikult tugev ja kultuurne impeeriumi idaosa oli Konstantinoopoli arengu aluseks. Uue pealinna rajamisega algas keisririigi jagunemine kaheks. Rooma lagunemisele aitas veelgi kaasa hunnide sissetung, mida tänapäeval tunneme Suurte rahvasterändamise nime all. Selle tulemusena aeti seni Rooma põhjapiiride taga elanud germaanlased tervete hõimude kaupa Rooma territooriumile. Täna germaanlastele kaotasid nii mõnedki keisrid võimu oma provintside üle. Üks peamine Rooma languse põhjusi oli ka sõjaväe barbariseerumine.Selle tulemusena oli sõjavägi küll võitlusvõimelline, kuid kaugenes üha enam Rooma ühiskonnas juurdunud väärtustest.Rooma sõjaväe ja sealt ka riigi etteotsa tõusnud germaania väepealikud mõistsid sealset tsivilisatsiooni enamasti üsna pealiskaudselt.Nad ei lähtunud mitte niivõrd Rooma riigi kuivõrd oma hõimu või enda isiklikest huvidest.
Roomlaste rikkused olid pidevalt germaanlaste ihaluse objektiks. Juba I sajandist harjusid nad üle Reini jõe Galliasse sõjaretki korraldama ja oma rikkamaid naabreid röövima. Roomlased vastasid germaanlaste kallaletungidele sellega, et hakkasid neid oma teenistusse värbama, lootes neid niiviisi taltsutada. Niiviisi muutusid nad küll varsti ise germaanlaste sõltlasteks, sest lõpuks oli suurem osa rooma vägedest komplekteeritud germaanlastega. Roomaga suhtlemine tutvustas germaanlastele rooma kultuuri ja ristiusku ning koos sellega hakkas taanduma nende rahvakunst. Nende rahvakunstil on sarnasusi rändrahvaste ja keltide kunstiga. Ka ende juures levisid loomastiil ja väänlevast, lõputust joonest või paelast kujundatud ornament. Iseloomulik on abstraktsete ja loodust jäljendavate vormide segunemine. Sagedasti kujutati metsikuid fantastilisi loome või linde. Nad tundsid emailiga kärgsulatust ja teisi luksuslikke metallitehnikaid, millest valmistati ehteid ja relvade
Arvatavasti on vanasõnalaenud Ida ja Euroopa vahel kulgenud samu peateid pidi, mida mööda liikusid muinasjutud ja teisedki kultuurimõjud, nimelt Oriendist a) Vahemere idarannikut mööda Hispaaniasse; b) Idast Kreeka kaudu Sitsiiliasse ja Itaaliasse; c) Kesk- ja Väike-Aasiast Bütsantsi ja Balkani poolsaare kaudu Ida- Euroopasse. Euroopa piires on vanasõnalaenude liikumise põhisuund olnud arvatavasti romaani rahvastelt germaanlastele, viimastelt läänemeresoomlastele. Vanasõnade levikul on tähtsaks peetud selliste kirjalike allikate mõju nagu antiikkirjandus ja piibel. (A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" lk 9)4 Mõned piibliraamatud (nt Õpetussõnad ja nn Taaveti Lauluraamat Vanas Testamendis ning apokrüüfide hulka kuuluv Jeesus Siiraki Tarkuseraamat) koosnevadki lausa vanasõnadest. Eestis tuntumad piiblivanasõnad on: Kes teisele
Kõik see, mis kaasnedb pärandkultuuriga maastikul, mõjutab ka maastikuarhitekti tööd, et luua uus maastik, mis rahuldaks ka teisi inimesi ning ei rikuks ega ohustaks pärandkultuuri elemente. Mõningaid pärandkultuuri elemente Hiis Pühaks peetav puudesalu, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Puude kultus ja pühad hiied olid omased paljudele rahvastele, eriti iseloomulikud olid aga Põhja Eroopa metsavööndi põlisrahvastele soomeugrilastele, baltidele ja germaanlastele. Eestlastel oli hiis algselt arvatavasti matusepaik, mida peeti pühaks ning mida keelati rüvetada ja rikkuda(tallata, oksi murda, puid raidud jms.). Hiis oli harilikult lehtpuusalu, mis asus küla lähedal kõrgemal künkal, lagedal tasandikul, mõne lohu või allika juures ja kus ohverdati surnud esivanematele (A. Viires, 2007). Eesti põlis- ja hiiepuid Ilumäe hiiepärn 3
meie keeles gallideks. Nad erinevad kõik oma vahel keele, kommete ja seaduste poolest. Galle eraldab akvitaanidest Garunna jõgi, belgidest Matrona ja Sequana jõed. Nendest kõigist kõige tugevamad on belglased, sest nad elavad kõige kaugemal eemal Provintsi kultuurist ja tsivilisatsioonist. Väga harva kaupehed tulevad nende juurde ja toovad sisse seda/neid asju, mis muudavad iseloomu naiselikuks. Kõige lähedamad germaanlastele, kes elavad teisel pool Reini jõe, kelle vastu nad sõda peavad. Sel põhjusel helveedid ületavad ülejäänud galle vapruse poolest, sest nad peaaegu igapäevastes lahingutes germaanlastega võitlevad, kui nad kas takistavad neid oma piiridel või ise sõdivad nende piiridel. 2)Caesar, Liber V lk 273 12. Britannia siseosas elavad need, kes suulise pärimuse järgi väidavad, et on saarel sündinud, rannikualadel need, kes tulid Belgiast, et sõdida. Inimesi on lõputu hulk ja maju
Sellega langes poeg tagasi isa manus`e alla. Viimane kordas nüüd sama tehingut ning tegi seda pärast poja teistkordset vabakslaskmist veel kolmaski kord. Kolm korda sõbrale müüdud poeg iseseisvus nüüd lõplikult ega langenud enam isa manus`e alla. Ta sai lõplikult vabaks, nagu alguses oligi kavatsetud. Seadusetäht rakendati uue eesmärgi teenistusse. See oli e-man-cipatio, isa võimu alt vabastamine. Ajalooline tähtsus, tema toime ning mõju tänapäevale Nagu germaanlastele, andsid ka roomlastele õiguse esimesed üleskirjutused märku millegi uue algusest. Ehkki tahvlitesse pandi kirja vana õigus, elas see edasi juba uues vormis ning pidi ka uutele eeskirjadele ruumi tegema. Kaheteistkümnetahvli seadused vaatasid siiski rohkem tulevikku kui minevikku. Nad nõutasid endale linnas kõigile kättesaadava ning emakeelse õigusena vahetu kehtivuse. Kõik see soodustas õiguse enda arengut, sest hoolimata sellest, et seadusekogus sisaldus ka mokaotsast antud
refuugiumil. Swidry Ukraina refuugiumil. Bromme levis mööda Norra läänerannikut Skandinaavia põhjaosadesse, saades täiendust Ahrensburgi kultuurist (mis oli Ukraina refuugiumil tekkinud). Tulemuseks oli Lõuna-Norras Hensbacka kultuur ja Kesk-Norras Fosna kultuur, Põhja-Fennoskandis Komsa kultuur. Bromme, Ahrensburgi, Swidry territooriumuid katsid üksteist mis tähendas, et rahvad segunesid mõningalmääral. Tähtis on see, et Swidry omad panid aluse germaanlastele (Põhja-Saksa, Taani ja Lõuna-Rootsi territooriumil). Samas polnud suurt mõju neile rahvastele (Hensbacka, Fosna, Komsa) kes liikusid Skandinaaviasse ja panid aluse põhjasaamidele. Tekkis põhjaeuroopa tüüp; st nende hulgas oli nii Ukraina kui Ibeeria refuugiumi inimesi." 12 Siinjuures tuleks mainiad, et Ibeerias oli lingua francakas baski keel ja Ukrainas soome-ugri keel13, mis tähendab, et nende keelte
Benedictus kuulutati pühakuks. 8) Kuidas sai alguse kristlik misjon ja mida see endaga kaasa tõi? Sai alguse Briti saartel, eelkõige Iirimaal. Seal tegutses prantsusmaalt pärit püha Patrick. Ta rööviti mereröövlite poolt, kuid ta pääses põgenema ning otsustas Iirimaa paganad ristiusku pöörata. Ta tegevus oli murranguline( rajas mitmeid kloostreid). Inglismaa kiriklik keskus oli Canterbury peapiiskopkond. Ristiusk levis sealt germaanlastele, saades Frangi riigi valitsejatelt tuge, sest nad nägid seda võimalusena oma võimu laiendada. 9) Mis teeb Briti kloostrikultuuri ja karolingide renessansi eriliseks? Millal sündis Jeesus Kristus? Mungad ja õpetlased huvitusid ladinakeelsest kiriklikust kultuurist ning keldi keeles olevast pärimusest ning üritasid neid ühendada. Kujunes keldi kirjakeel Iirimaal. Beda Venerabilis oli tuntuim Briti õpetlane, kes kirjutas ladinakeelse Inglise rahva kiriku ajaloo.
loomastiil-kujutati metsloomi, kuid mitte realistlikud. Rändrahvad eelistasid fantaasiaküllast ja vaba loodusvormide kasutamist. Loomakujud on skemaatilised, aga ilmekad, nende poosid on ebaloomulikud, aga jõulised. Loomade kehad väänlevad, põimuvad ja lähevad üle ornamendiks. Loomadel on metsik, vihane ilme; sageli on raske mõista, mis loomaga on tegu. Keltide omapära on katkematu väänleva joonega loodud paelornamentika. Germaanlastele oli iseloomulik abstraktsete ja loodust jäljendavate vormide segunemine. Viikingite kunsti näiteks on arvukad mälestuskivid e. ruunikivid. 11. Kirjelda romaani stiilis kirikut, nimeta sajand, kiriku tüüp, tunnus, kaunistused, osad, mille järgi kiriku ära tunned? Nimeta mõni romaani kirik(4)? Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika-pikihoonet pikendati teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum, mida nimetatakse k o o r i k s
ümberkirjutustele, need viidi kooskõlla ristiusu põhimõtetega. Bütsantsis oli varakeskaja kultuur kõrgemal tasemel kui lääne-euroopas, sest lääneeuroopa antiikkultuur suuresti hävis rahvasterändamise tõttu, germaani hõimudele polnud see väärtus ja nad purustasid selle. Ikonoklastid ütlesid, et ikooni austamine läheb vastuollu Piibliga. Idas oli see põhilisem, sest ka islamis samalaadne keeld ja nad said sealt mõjutusi. IDASLAAVLASED Sarnaselt germaanlastele on samuti indoeurooplased, nagu germaanlaste puhulgi saab välja tuua algkodu. Germaanlaste algkodu asus Reini ja Doonau vahel, slaavaste algkodu asus Mustast merest loodes, Karpaatide ja Dnepri jõe vahelisel alal. Väljarändamine hakkas slaavlastel sajand hiljem kui germaanlaste puhul, seega viiendal sajandil. Põhjused, miks välja rännati on sarnased: kliima jahenemine ja rahvaarvu kasv. Alt kodust liiguti kõigepealt
vanaisa impeeriumi. Ida- Frangi (Saksamaa), Lääne Frangi (Prantsusmaa), Lõuna- frangi. Lääne-euroopa ristiusukiriku kujunemine Ristiusu kirstlikud kujunemised tekkisid 1 saj. Tekkisid tänu missionäridele. Esimesi missionäre oli apostel Paulus. Euroopa ristiusustati umbes 14.saj lõpuks. Roomas algas ristiusu kujunemine 313.aastal ja lõpetati tagakiusamine. Ristiusust sai rooma riigi usund. Kuna rooma riik jagunes, siis tänu germaanlastele jäi risti usk alles. Vara keskajal olid vaimulikud ühiskonnas kõige targemad. Kiriku õpetuse põhi seisukohad: 1 õige kristlane usub kristuse üles tõusmisesse. 2 Usub igavesesse ellu. 3 Lunastus. Vara keskajal kujundati välja ka sakramendid. Katoliku kirikus kokku oli neid 7. Sakrament oli püha toiming mille viib läbi preester kirikus,et anda edasi jumala arm. 1. Ristimine. 2. Armulaud. 3. Leeritamine. 4. Abielu 5
..pööras tähelep antiik muisistele näitas, et muisiste ja eeposte taga on reaalsed ajaloosündmused...On palju kritiseeritud. Gustaf KOSSINNA (1858-1931) preislane tema hakkas esimesena kasutama arheoloogias kaarte. Kaartidele kandis teatud tüüpi kinnismuistiseid ja irdleidude asukohti. Hakkas määrama teatud esinemispiirkondi. Järeldused ei olnud adekvaatsed kuna oma natsionalistlikest vaadetest üritas tõestada, et paljud naaberalad millelt leiti germaani leide on kuulunud germaanlastele ja kõik teised rahvad on vahepeal need alad ära vallutanud. See kaartide kasutamise meetod oli täiesti uus tema arendas selle välja ja läks sellega arheol. ajalukku 20 saj alguseks oli persetäis arheolooge, kes kõik tahtsid midagi leida ja uurida hakati aretama erinevaid teooriaid leidude põhjal. Üha enem tekkis ulatuslikke teooriaid ja üks oli toodud välja Child-i poolt kes, tõi euroopa muinaskultuuride uurimisse sisse mõiste NEOLIITILINE revolutsioon.
võimsuse ja mõjuajaga. Eestil küll ei olnud Rooma aladega otsest kontakti, kuid kultuurimõjud olid ka siin tugevad. Rooma riigist pärit esemeid on Eestist leitud vähe: mõned mündid, üks pronkslamp, vähesed ehted. Ainult klaashelmeid on Roomast Eestisse ohtramalt jõudnud. Samas on pea kõik siin kasutusel olnud ehtetüübid pärit Rooma provintsidest. Rooma esemete vähesus näitab suhete katkemist Skandinaaviaga. Sealtkaudu oleksid roomlastelt germaanlastele antud esemed muidu suure tõenäosusega ka Eestisse jõudnud. Rooma ehtetüüpide lai levik näitab ilmselt Skandinaavia asemel tihedamat suhtlemist lõunapoolsete naabritega. Rauast tööriistad võimaldasid põlluharimise tõhusamaks muuta. Rooma rauaajal rajati palju uusi põlde ja talusid uutesse piirkondadesse, sealhulgas ka seni vähekasutatud raskete savikate muldadega aladele.
vastu. Suur tänu. Gustaf Kossinna (1858-1931) ka saksa uurija, tema oli veendunud natsionalist, ta põhiidee oli, et P-Euroopa ürgseks ja põlisrahvas on olnud germaanlased. Leidis, et euroopalik kultuur on ka alguse saanud Põhja-Saksa Taani alal. Võttis kasutusele uue metoodika. Hakkas muistiseid ja leitud esemeid kandma maakaartidele. Võttis kasutusele kaardid. Tulid huvitavad asjad ilmsiks: teatud leiud, mis olid iseloomulikud nt germaanlastele tulid välja araablastelt. Tema teosed, teooriad olid saksa riigi lemmikud. Ta mõjutas ka teisi, u-s-k-u-m-a-t-u. Väga suured muutused olid 1960.-70. Tuli uus suund teoreetiline arheoloogia. Muinaskult uurimisel hakati neid uut moodi lahti mõtestama. Märke teoreetilisest suunast võib leida juba 1920-30. aastatel. Siis üritati lahendada probleeme, mis on seotud muinaskultuuridega. Miks toimusid muutused? · Rändude e migratsiooniteooria teise rahvagrupi sisseränne
kividest laotud. Sarnaneb Võhma (Saaremaa) ja Pidula ringvalliga. Ringvallidel võis ollaa pühapaiga kuulsus. Kuna Kaali SAI kuulsaks, hakati rajama sarnaseid ringvalle mujale (?). ROOMA RAUAAEG 50-450 pKr see on ajajärk, kus Rooma riik on kõige võimsam. Eestis algab Rooma rauaaeg tüüpiliste tarandkalmete ilmumisega. Roomlaste jaoks oli kõige suurem kingitus võõramaalastele (ja ka germaanlastele) vein (veinikomplekt). Skandinaavias olid kasutusel klaasist veini "pokaalid", kuid Eestisse klaasesemed ei jõudnud. Eesti ainus Rooma impeeriumist Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) pärit ese on Kavastu pronkslamp · Antiikarheoloogia pärliks on Pompei, kuna seal on 12 000 elanikuga linna elu ühel hetkel lihtsalt katkenud ja sellesse hetke pidama jäänud, mil toimus vulkaanipurse elanikkond sai enamjaolt evakueeritud, 26 inimest said surma
nähtavasti taibanud, et see olukord ei ole sama, kus ta Varust nii kergelt võitnud oli. Lastes vastasel taganeda neile ebasoodsale maa-alale ja siis uuesti rünnata ei saa ründav pool mitte ainult kasu vastase ebakindlast olukorrast, vaid saab ka ise oma ridu korrastada, et effektiivsemalt uuesti peale tungida. ,,Kui nad (roomlased) olid vaevu jõudnud kindlustustesse, anti signaal kohortidele ja sarved ja trompetid kõlasid. Järsku, hüüete ja kiirusega viskusid meie mehed germaanlastele selja tagant peale, mõnitustega, et siin pole soid ega metsi, vaid kõik võitlevad võrdsel tasapinnal ja tingimustel.`` (Tacitus 14:68) Sellises olukorras, äkiline kallaletung ja ilma mingi eeliseta, ei pidanud germaanlased kaua vastu. Neil ei olnudki mingit võimalust võitmiseks kui roomlased saavutaksid samad tingimused kui germaanlased ise. Edasi oli roomlastel eelis ja nad kasutasid seda täiel rinnal ära: ,,Arminius ja Inguiomerus (teine
järgnevusse panna. Kui esemed on dateeritud, on võimalik ka kõike muud uurida. 7. Saksa arheoloog G.Krossina tegutses 19.sajandi II poolel. Oli enda sõnul saksa rahva patrioot, tegeles germaani muististe uurimisega. Hakkas leiukohti kandma kaardile. Kaartide kasutamine viis arheoloogiliste kultuuride eristamiseni. Temast sai veenudnud natsionalist ja vanade germaanlaste ülistaja. Tänu germaanlastele Euroopa kultuur, hoidnud kultuuri puhtana jne. Üks esimesi tõsiselt riigiideoloogia teenistuses olevaid arheolooge. Inimese kujunemine. Inimkonna vanus u 2,5 miljardit aastat, inimesi 4,5 miljardit(praegu). Kui kujunesid esimesed inimesed tekkis töö arheoloogidele. Arheoloogid otsivad leide, inimese tekkelooga tegelevad geneetikud ja molekulaarbioloogid. Eestis elavatest loomadest inimesele lähedaseim nahkhiir.
Neid pole leitud rohkem kui üks eksemplar Pompeist, Aafrikast ja Eestist. Kõige rikkamate panustega on tarandkalmed. Need hakkasid levima eelroomarauaajal 3-4 ekr. Need olid väikeste taranditega, tüüpilised/klassikalised tarandkalmed pärinevad I saj. Alates 19 saj on neid palju kaevatud, sest neis leidub palju ilusaid/väärtuslikke esemeid. 19 saj baltisaksa uurijaid paelusid tarandkalmed , sest nad arvasid , et need kuuluvad muistsetele germaanlastele. Arvasid , et germaanlased olnud siin põliselanikud u 2 saj ajal ning tarandkalmed olid gooti matmispaigad. 19 saj gooti teooria oli võrdlemisi laialt levinud. Teooria kohaselt lasti laipadel liha pealt ära kõduneda enne kui neid tuleriidale pandi, teine teooria on ,et neilt võeti vaid skalpe( mitte eestis). Kivikirstkalmed olid eliidi matmispaigad , kus keskmine isik oli eriti oluline . Tarandkalmes olid segamini nii meeste kui naiste luud. Pole võimalik kindlaks teha, et keegi
Rahvaarvu kasv sundis neid minema suuremate alade otsingutele. Kliimamuutused panid neid liikuma soojemate alade poole. Suure rahvaste rändamise ajendiks olid hunnid ehk Aasiast tulnud rändkarjakasvatajad, kes asusid Aasiast liikvele lääne poole 375 ründasid nad idagoote, mis tõi kaasa kogu germaani hõimu liikvelemineku. Tänu suurele rahvaste rändamisele tekkisid tolleaegse Rooma territooriumile erinevate germaanlaste hõimude ehk barbarite (roomlaste nimetus germaanlastele) kuningriigid. Kui tekivad Rooma aladele germaanlaste alad, tekivad omakorda erihõimud, mille kultuuride kokkusulamise tulemusena kujunevad välja uued rahvad, keeled ja hiljem ka riigid. Neil aladel, kus Rooma võim ja mõju olid tugevamad, kujunesid välja romaani keeled (Hispaania, Prantsusmaa, Portugal, Rumeenia, Itaalia). Põhja pool kujunesid välja germaani keeled (inglise ja saksa keel). Suure rahvaste rändamise tulemusena ja germaani riikide tekkega kaasneb
ütlenud, et see on vana pulmamõõk, tegelikult ei olnud. Mõõk oli valmistatud Kesk-Euroopas Halstadti kultuuri alal. Lätis pole ühtki mõõka leitud, Leedus on paar, aga palju kehvemad kui Eesti omad. Rooma rauaaeg Rooma rauaaeg võeti kasutusele 19 saj Kesk-Euroopas. See on ajajärk, kui Rooma impeerium oli kõige suurem. Pärast germaanlastelt lüüasaamist üritasid roomlased end nende eest teistmoodi kaitsta, igasuguste kingituste ja diplomaatiliste värkidega. Germaanlastele hakkas vein väga meeldima. Roomlased õpetasid neid ka veiniriistu kasutama, erinevaid nõusid ja riistu. Sealhulgas kasutati ka erilist klaasi. Seepärast leidubki rooma veininõusid ka mujal Euroopas, ka Skandinaavias on näiteks Roomast pärit veinijoomisega seotud anumaid. Baltimaades neid aga pole. Põhjus võib peituda keelelistes erinevustes. Millegipärast katkesid Skandinaaviaga suhted ja kogu Rooma maailm pöördus lõuna suunas, kõik kontaktid ja kaubasuhted
keskme Vahemere aladelt üle Alpi mäestiku põhja poole. Tuli asuda tegema misjonitööd tänases Kesk-Euroopas. Oluliseks sai seejuures, kuidas kristlus ise oma pühakirja tõlgendab, tähtsaima põhimõtte sõnastas Vincentius Lerinumist kõikjal, alati ja kõigi poolt usutud religioon on tõeline katoliku usk. Pikemas perspektiivis saab näha lääne kristluse germaniseerumist. Kiriku materiaalne olukord paraneb tunduvalt, sest kirik hoiab alal antiikmaailma varandusi. Kirik paistis germaanlastele atraktiivne. Germaanlased pakkusid kirikule aga omamoodi uut õiglust, isikliku vapruse eeskuju ja ustavust valitsejate suhtes. Vastandina Rooma tsentraalvõimule hakkas välja kujunema maakirikute süsteem. Roomale alluvad piiskopkonnad tuli allutada germaanlaste võimule. Kirikuid valitsesid kohalikud ülikud, kuningas või vürst. Tekkis keskaja lõpuni valdavaks olnud "privaatkirik", mis oli Rooma alt mööndustega vabaks päästetud. Paavst ei
Neid vanu teadmisi, mida nad olid võtnud üle IdaR-st toodi üle Lääne-euroopasse (Hisp). Täppisteadused jms. 10. ja 11. saj oli just see araablaste Hispaania kõige õpetatum ala Eur-s. Esimene lääneeur ülikool Bologna ülikool 1088 11. saj keskel. Ülikoolid eriti just hiliskeskaja nähtus. 14. saj keskel palju ülikoole. Karl Charlemagne taastas keisririigi ja lääneimpeeriumi. 8. saj II poolel. 9. saj peale läheb võim germaanlastele. Keisri ja paavstivõim ei ole omavahel kooskõlas. Tugevad erinevused, mis algavad pärast Karl Suurt, kes oli kristlaste kuningas, romaanlane. Germaanlaste tulekuga algavad vastuolud. Kui Alighieri tuleb kirjandusse, on keisri ja paavstivõim juba suures konfliktis. Karl Suurega seotud romaani rahvaste kangelaslaulud. Alates 11. sajst olulisim nähtus kirjanduses. Varasemast kirj loomingust on väärtuslikem ,,Vanem Edda".
Kultuslikud mängud, peeti Iunius Brutuse auks. Arvatakse, et selle jäänuk on härjavõitlus. Campanias eriti populaarsed. Ladina keel püsis terve etruskide aja. Mitte kunagi pole peale surunud etruski keelt, olid kakskeelsed. Epigraafia- kivid ja metall. Epigraafiast on pärit tekste, mis on kakskeelsed. Ladina keel on saanud etruski keelest vähe mõju, sai tähestiku. Etruskid võtsid üle lääne-kreeka tähestiku, mis oli ebatäiuslik võrreldes ida tähestikuga. Keltide kaudu läks germaanlastele, selle tulemus on ruunikiri. Haruspiitsid- ohvri looma sisikonna vaatamine, eriti maksa. Etruskidele on inimene jumala mängukann. Kõige tähtsam on teada saada jumalate tahtmine lindude vaatlemise ja ohvri loomade sisikonna vaatamisega. Riituse korralik läbiviimine, mis tagab pax deum ehk jumalate rahu. Roomlastel fragmaatiline suhe jumalatega. Sacer esto- isatapja, olgu neetud. Teda võidi tappa või minema ajada. Väga tähtis
Isekas Surid Juuditi pärast Mõtles teistele Juudit ei armastanud teda Juudit armastas teda Tegi enesetapu Tapeti Pehmo Tugev mees Pilet 5 1. Keskaja kirjanduse mõiste, Islandi kirjandus, ,,Vanem Edda”, keskaegsed kangelaslaulud Keldid, Iirimaa – vanimad kirjanduslikud juured Kiri jõudis germaanlastele ristiusuga, Iirimaa ristiusustati 5. sajandil. Keskseks kujuks saab Püha Patrick, see loob eelduse vanade tekstide kirjapanekuks (Patrick oli neil varasem tegelane enne ristiusutamist). Vaimulikud olid kohalikku päritolu, hakkasid pärimusi kirja panema, tänu sellele on tolleaegsed motiivid teada. druiidid – tolle ühiskonna teadjainimesed, loitsijad bardid – muusikaga seotud luule, ülistuslaulud
annaabi.ee 
