Germaanlased - • tänapäeva sakslaste, inglaste ja skandinaavlaste esivanemad • elasid hõimudena • põlluharimine, karjakasvatus, raudesemed • roomlastega sõdinud ammusest ajast, enamasti lüüa saanud • Rooma riigi nõrgenedes alustasid rüüsteretki
Germaanlased — hõimud, kes asustasid viimastel sajanditel e.m.a. Lõuna-Skandinaaviat ja Reini, Doonau ning Visla jõgede vahelist ala. Alates 2. saj. e.m.a. algas germaanlaste pealetung Rooma riigile ning tugevnes 2.—3. saj. m.a.j. 4.—6. saj. võtsid germaanlased osa Suurest rahvasterändamisest.
Germaanlased – Rooma keisririigist põhja pool Euroopa kesk- ja idaosas elanud rahvad; tänapäeva sakslaste, inglaste, hollandlaste ja Skandinaavia rahvaste esivanemad.
Germaanlased on indoeurooplased, nende hõimkond jagunes kolmeks ida, lääne ja põhjagermaanlased. Peamine elulaad: liikuv, tegeleti küttimisega ja algelise põlluharimisega (alepõllundus), põhimõtteline võrdsus, tähtsamaid asju otsustati rahvakoosolekul, tähtis roll oli hõimupealikel (hertsog). Hiljem moodustavad hõimupealikud kuningale nõu andva seltskonna.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.