Ülevaade päikesesüsteemist
Mileetose ja Efesosega. Otsustava sammu maailma demütologiseerimisel astus Thales (cir. 625-547
e. Kr.), asendades maa, mere ja taeva inimese-sarnased valitsejad ühtse, loodusele sisemiselt omase
elu allikaga. Tema maailm jäi aga ruumiliselt piiratuks. Lame maa ujumas kettakujulise ookeani
pinnal, mida katmas taevakuppel, mille sisepinnal asuvad Kuu, Päike ja tähed.
Thalese arusaamu maailma ehitusest arendas edasi tema õpilane Anaximandros (cir. 611-546 e. Kr.),
kellel võime kohata juba geotsentrismi ja taevasfääride ideede algeid. Silindrikujuline Maa on
asetatud liikumatult maailma keskmesse. Erinevatel kaugustel Maast tiirlevad tema ümber teised
taevakehad. Loodus tervikuna on Anaximandrosel juba ääretu ja ei piirdu meie taevasfäärist
ümbritsetud maailmaga, mis on vaid üks looduse maailmade loendamatust arvust, millised kord
sündides, kord surres eksisteerivad igaüks neile antud aja.
Taevasfääride harmooniat otsis ka Platon (427-347 e. Kr.)
annaabi.ee 
