Järve kattev jääkiht 4 km paks. Suuruselt 6. suurim järv maailmas. Järve keskel paiknev ahelik jagab järve kaheks. Järve sügavus ahelikust põhja pool asuvas nõos on umbes 400 m ja lõunapoolses 800 m, aheliku kohal on sügavus umbes 200 m. Vostoki järv on mageveeline ja (hüper)oligotroofne ehk vähetoiteline järv. Veetemperatuur on vahetult jää all 3,2 °C. Sügavamal on järv soojem, vähemalt +10 °C. Kõige tõenäolisemalt saab järv soojust maa-alustest geotermilistest soojusallikatest. Vedelas kihis võib leida ebatavalisi olendeid ja nende fossiile Vene ja Briti teadlased avastasid järve 1996. aastal, mil järve võimaliku olemasolu kohta oli kogunenud hulgaliselt materjale.Venemaa poolt oli geoloog ja geomorfoloog Andrei Kapitsa, kes tegi oletust järve olemasolust juba 1957. aastal. Selfiliustik on liustik, mis ujub merepinnal, olles ühendatud seda toitva maismaaliustikuga. Selfiliustikud tekivad tihti merre voolanud maismaaliustikest.
Pedosfäär- mullasfäär. Biosfäär- sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ning muundumine. Elusainet 3*1018 t. Maastikusfäär- kujuneb eelmainitute koosmõjul. Iseloomustab tsonaalsus ja rütmilisus. Iga üksiku geosfääri omaduste muutumisel muutub kogu süsteem. Gaia hüpotees elu Maal pole mitte kohastunud keskkonnatingimustega vaid reguleerib neid ise. Maa energiasüsteem Endogeensed protsessid- lähtuvad Maa sisejõududest nt. vulkanism Geotermilistest protsessidest Maa pinnale energiat 1021 J/a Eksogeensed protsessid- lähtuvad Maa välisjõududest. Päikeselt saabub ööpäevas Maale 1,49*1022 J ja see moodustab u. 99% kogu energiavoost. Hüdrosfäär Maa pinnast 71% kaetud veega Vesi on Maal pidevas liikumises ja moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus Väike veeringe Vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veerige Merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kust ta maha sajab.
annaabi.ee 
