erosiooni- ja varisemiskindlus, 4)prügilates reovesi ei pääseks aluspinnasesse ja sealt põhjavette, 5)hooned ei hakkaks vajuma. Esimene teadaolev 3000 e.Kr. Thaemsi jõe kallastel (langetatud puud). 1500 e.Kr. babüloonlased (bambuse võrsete kiht). 800 p.Kr. viikingid (põõsad). 1926 esimene teadaolev sünteetika kasutamine Ameerikas South-Carolinas (paks puuvillane riie). 1936 Inglise firma Bidim (spetsiaalsed kardinad tee kindlustamiseks, hiljem toodab geotekstiile). Kasutatakse: transport, geotehnika, keskond, hüdraulika, hooneteehitus. Põhjused: kiire paigaldamine, asendavad looduslikku pinnast, lihtsustavad keerukaid pinnastega seotud projekte. Peamised ül: eraldamine, armeerimine, filtratsioon, drenaaz, kaitse reostuse eest. On teisi viise nende ül täitmiseks kuid reeglina annavad GS parema tulemuse ja on odavamad. Tüübid: geotekstiilid, geovõrgud, drenaazivõrgud, geomembraanid, geosünteetilised savimatid,
südamikst ja vähemalt ühest separeerimis/ filtreerimisfunksiooni täitvast geotekstiili kihist. Peamiseks riskiks on geosünteedi pikemaajalise ekspluatsiooni käigus ilmevad tekstiili pooride ummistumine. Seetõtt kasutatakse geosünteetide tasapinnalist voolu enamasti lühiajaliste rakanduste korral. Vedelike ja gaaside mittesoovitud liikumise vältimiseks kasutatakse geosünteetilisi materjale: Geomembraane. Geosünteetilisi savivahekihte, tavalisi geotekstiile, mille proovid on täidetud vett mittejuhtuva materjaliga( nt. Bituumeniga). Geosünteete kasutatakse vedelikutõkkena ka puhtaveekogude rajamiseks. Vedelikutõkkeks vajaliku geomembraani konstruksiooni rajamisel on tavaliselt arvis paigaldada lisaks ka geotekstiil, mille ülesandeks vastavalt situatsioonile on : Tugendamine.- vähendamaks geomembraanile mõjuvaid koondatud pingeid. Antud juhulleks geotekstili ülesandeks võtta vastu pinnastel üle kantavad
1. Drenaazi ja aluspõhja rajamine Sillutiskivide alla drenaazisüsteemi rajamisel ja aluspõhja ettevalmistamisel tuleb järgida tavapärast teedeehituse metoodikat. Rajatava sillutise alt tuleb puujuured ning sobimatu aluspõhjakiht (kindlasti muld) eemaldada. Aluspõhi peab moodustama stabiilse platvormi järgnevatele kihtidele ja peaks olema väikese kallakuga vee äravoolu suunas. Nõrga kandevõimega aluspõhja puhul on sobiv kasutada geotekstiile või lubjaga/tsemendiga segatud pinnasekihte. 2. Aluskihi ehitus Aluskihi ehitusel kasutatavaid materjale võib vajadusel siduda tsemendi või lubjaga. Aluskihi materjalideks võivad olla nii killustik kui ka looduslik kruus. Aluskihi rajamisel tuleb silmas pidada: 1. Aluskiht peab olema piisavalt suur ja ulatuma ka äärekivide alla. 2. Aluskiht tuleb ehitada kiht-kihi haaval, vahepeal tihendades, iga kihi paksus peaks olema 100 - 150 mm. 3
3. Geosünteetide liigitus, nende omaduste iseloomustus. Geosünteedid jagunevad: • Geotekstiilid • Geovõrgud • Geomembraanid • Geosünteetilised savivahekihid • geokomposiidid Geosünteetide funktsioonid, Filtreerimine, Eraldamine, Tugendamine, Tasapinnaline vool, Vedeliku- või gaasitõke. Geosünteedid võimaldavad vähendada ehituskulusid ja rajada teid nõrkadele pinnastele. 4. Kootud ja mittekootud geotekstiili tootmisprotsessi iseloomustus. Kootud geotekstiile toodetakse kangastelgedel. nad omavad enamasti sirgjoonelist ühendust. Tootmisel Paigaldatakse lõimerõngad kogu kanga pikkuses kindlae vahedega ning kanga kude lisatakse lõime vahele kindel arv kordi sentimeetri kohta. Erinevaid kanga kudumis mustreid võib eksisteerida lõpmatult palju, see ei avalda mõju kanga tugevusomadustele. Kootud tekstiile toodetakse, kas peenikeseks lõigatud polumeekile ribadest või siis mono- ja multikiudsetest niitidest
truupide sisse- ja väljavoolupiirkonnas ning suurte veejuhtmete (poldrite juurdevoolukanalid) nõlvadel. Raamkindlustise (R ja R1) Mätastist (D) kasutatakse nõlvajalami kindlustamiseks siis, kui nõlvapind vajab kindlustamist. Nõlvade bioloogiline kindlustamine. Mätastis Nõlvade seemendus (s) ehk murustamine Hüdrokülv (sh) Muud kindlustised Nõlvadrenaaz. Sissevoolunõvad Kraaviühendused 32. Milliseid geotekstiile kasutatakse kraavide kindlustamisel? I kasutusklass: kerged õhukesed kangad ja nn. loorid (Typar 68 (3207) ja Typar 110 (3337): II kasutusklass: kangad kaaluga 120...180 g/m2 (Typar 136) Kõige mitmekesisemate kasutusvõimalustega kangaklass III Kasutusklass: IV kasutusklass: kangad kaaluga 190...300 g/m Typar 190 ja 2Ab. Geotex 260 Typar (polüpropüleenmaterjal) on perspektiivseim, sest on paremini kättesaadav. Kanga tüübi valik sõltub konkreetsetest oludest ja lõimisest
annaabi.ee 
