Samuti peab teadma, et teradevahelised kontaktpinged mõnedes punktides võivad ületada hõõrdejõu, samal ajal kui tervikuna pinnase nihketugevus ei ole ammendatud. Ülesande praktiliseks lahendamiseks eeldatakse klassikalises pinnasemehaanikas lineaarset seost pingete ja deformatsioonide vahel. Enamasti eeldatakse ka, et pinnas on ühtlane ja isotroopne poolruum. Nendel tingimustel on võimalik leida pinnasemassiivis väliskoormuse mõjul tekkivad pinged elastsusteooria meetodite abil. Geostaatilisteks nimetatakse pingeid pinnase omakaalust (looduslik pinge). Horisontaalse maapinna ja sügavuti konstantse mahukaaluga ühtlase pinnase puhul on vertikaalne normaalpinge sügavusel z tasakaalutingimuse alusel g,z = z Efektiivpinge : Kui lisada ühte anumasse juurde vett kõrguseni h1 (Joonis), siis kogupinge ja neutraalpinge Efektiivpinge ' aga ei muutu. Kui teise anumasse vee asemel lisada terasplaat, mille mass on võrdne lisavee massiga ehk
praktiliste ülesannete lahendamiseks ikkagi võimalikult lihtsaid arvutusmudeleid. Keerukamaid meetodeid kasutatakse aga teadusuuringutes selgitamaks 59 lihtsate meetodite vigu ja seeläbi nende kasutamiskõlblikust. 6.2 Geostaatilised pinged Geostaatilisteks nimetatakse pingeid pinnase omakaalust. Horisontaalse maapinna ja sügavuti konstantse mahukaaluga ühtlase pinnase puhul on vertikaalne normaalpinge sügavusel z tasakaalutingimuse alusel g,z = z (6.1) Kui pinnase mahukaal on sügavuti pidevalt muutuv, saab pinge määrata integreerides