Pere ja noorusrus Georg Ots sündis 1920a. 21 märtsil Petrogandis. Georg Otsi isa oli Karl Ots ema Lydia Ots. Peres kasvas ka Otsa õde Marget Ots. Georg Ots lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1938a. Georg Ots nooruspõlves Georg Ots Teises Maailmasõjas Ots õppis Tondi sõjakoolis ja teenis lühikest aega Eesti merejõududes. Ots omandas insenerihariduse 1941a. aastal. Sõjasuvel, 18. augustil 1941 mobiliseeriti Ots ja viidi evakuatsiooni Tallinnast Leningradi Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. Lauljakarjäär Aastal 1944alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuusik. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis 1946a lõpetas, Tallinnna Riiklikus Konservatooriumis 1951a lõpetas. Esimeseks etteasteks ooperisolistina oli väike osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperi hinnatuim solist
Ainuüksi 1949. aasta tõi kaasa osatäitmisi kaheksas uuslavastuses. Õnnestunuimaks kujunes neist nimiosa täitmine ''Jevgeni Oneginis'', mille eest talle veel tudengina määrati riiklik preemia. Lõpuks sooritas ta ka konservatooriumi lõpueksami. Konservatooriumidiplom ei toonud mingeid erilisi käegakatsutavaid muudatusi. Jätkus töö teatris, esinemised kontserdilavadel. 1951. aastal viis kontserdireis laulja esimest korda välismaale: eesti ja läti kunstnike grupis laulis Ots soome linnades. Ka hilisemad Soome sõidud kujunesid edukaiks. Georg Otsa populaarsuse kasvuga sagenesid küllakutsed. Leningradis on ta Rigolettona lavale astunud üle kümne korra lisaks veel mõniteist ''Rigoletto'' lavastust teiste linnade ooperteatreis. 1963. aastal langes ühele nädalale tervelt kuus etendust, millest kaks toimusid Leningradis. Publiku vaimustusest kõnelgu üksainus fakt: ''Estonia'' teatri külalisetendusel Leningradis 1962. aasta oktoobris kutsuti Georg Otsa A
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
