[2 lk 283] Sõjasuvel 1941 mobiliseeriti G.Ots Punaarmeesse ja viidi evakuatsiooni korras meritsi Tallinnast Leningradi. Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. Aastal 1944 alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusooperis Estonia. [3; 2008, 02.02] Esimeseks etteasteks ooperisolistina oli väike osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperi hinnatuim solist. Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. [3; 2008, 02.02] Tema repertuaari kuulusid sellised rollid nagu Jevgeni Onegin, Jeletski, Escamillo, Renato, Don Giovanni, Papageno, Rigoletto, Jago, Porgy, Figaro, nimiosa Kabalevski
Georg ots alustas laulmist Aleksanderi Arderi abil Nõukogude tagalas Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti NSV Riiklikud Kunstiansablid Punaarmee rindeüksuste ja tagala teenindamiseks. 1994. aastal alustas Georg õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus oli tema õpetaja Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Estonia ooperiteatris. Esimene Georg Otsa etteaste ooperisolistina oli väike osa ooperist ,,Jevgeni Onegin" (1944). Temast sai Estonia ooperiteatri hinnatuim solist ja ta laulis Estonia laval alates aastast 1951 kuni oma surmani. Otsa kutsuti tavaliselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle Nõukogude Liidu ja mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. Ta oli väga hea eesti laulude interpreerij, kuid ta esitas unustamatult ka Franz Schuberti, Modest Mussorgski, Pjotr Tsailkovski ja paljude teiste heliloojate loomingut. Meil aegadel oli Nõukogude arstide reisimine välismaale muidu täits avõimatu,
Georgile oli siis Estonia majas juba lapsest saati viibinud. Ta õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis, kus ta sai väga hea hariduse ja ta valdas mitmeid keeli. Isa nõu kuulda võttes alustas Georg Ots 1940. a ehitusinseneri õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis. 1941. aastal ootasid teda ees mitmed rasked aastad Nõukogude sõjaväes ja metsatöölaagrites. Pärast raskeid aastaid valiti Georg Jaroslavlis kunstiansamblisse. Alustanud koris, sai temast varsti juba solist.1944 läks ta õppima Tallinna Konservatooriumissse. Tema õpeajaks oli T.Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusteatrisse Estonia. Esimene etteaste oli tal väike osa ooperisolistina “Jevgeni Onegnis” aastal 1944. Peatselt nägid inimesed temast siiski suuri eeldusi. Temast sai Estonia ooperi hinnatuim solist. Lüürilise baritonina laulis Ots ka mitmeid vägagi dramaatilisi osi. Eriliselt tõsteti esile
aasta ''Võluflöödi'' lavastuses lausa peakujuks. Kõikidest Georg Otsa kehastatud ooperikujudest ei jõua siinkohal ära rääkida. Õnnestunud osatäitmistest nimetagem veel Porgyt (1966) ja Gianni Schicchit (1972). Georg Ots on osalenud ka mitmes filmis. 1951. aastal valmis koostöös ''Lenfilmiga'' esimene Nõukogude Eesti värvfilm ''Valguse koordis''. 1958. aastal tuli ekraanidele I.Kalmani ''Tsirkuseprintsess'' järgi tehtud muusikafilm ''Mister X'' Georg Otsaga Mister X osas. Film sai kolossaalse menu osaliseks. Ometi suhtus Georg Ots oma mängu kriitiliselt, pidades õnnestunuks ainult hästi lindistatud muusikat. 1970. aasstal valmis film ''Kolme katku vahel'', kus Georg Ots kehastas XVI sajandil Tallinnas elanud eesti rahvusest kroonikakirjutajat Balthasar Russowit. Georg Otsa ooperi-ja kontserditegevus on jäädvustatud mitmetes Eesti Telefilmi muusikafilmides. Ka üleliiduline television ja kino on palju filminud Georg Otsa esinemisi.
Georg Ots on sündinud 21.märts 1920 Petrogradis. Ta on Eesti tuntud laulja, kes on kuulsaks laulnud Raimond Valgre laulu ,,Saaremaa valss" ja ka mitmete teiste eesti heliloojate lood. Ta alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. 1944. aastal alustas õppist Tallinna Konservatooriumis ning samal ajal töötas ka koolilauljana Rahvusooperis Estonia, kus esimeseks etteasteks sai osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal, mis tegi temast nõutuima solisti. Estonia lavalaudadel sai ta lõõritada alates 1951. aastatast, kuni oma surmani 1975. aastal. Georg oli ka hinnatud välismaal ja seetõttu kutsuti tihti esinema Leningradi, Moskvasse ja ka tesitesse ooperimajadesse üle kogu NSV Liidu maa. Sel ajal oli artistide reisime liidu piiridest väljaspoole praktiliselt võimatu, kuid temal õnnestus siiski ära käia Ameerikas ja paaris Euroopa riigis, kus eriti armastatuks sai Soomes
GEORG OTS (21. MÄRTS 1920 PETROGRAD – 5. SEPTEMBER 1975 TALLINN) OLI EESTI LAULJA. Larina Eva Veronika Tostseva Pere ja noorus Georg Otsa ema oli Lydia Ots ja isa Karl Ots ning Georgil oli ka õde Maret. Ots lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1938. aastal. Lauljakarjäär Aastal 1944 alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusooperis Estonia.Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle NõukogudeLiidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse. Lauljakarjäär Ta oli suurepärane eesti laulude interpreteerija, aga ta esitas unustamatult ka Franz Schuberti, Modest M
Samasse aega Helgi Sallo kooli lõpetamisega langes ka Teatriühingu Draamateatri lavakunstistuudio avamine, kuhu ta ka vastu võeti. Aastal 1964 kutsuti Helgi Sallo Estonia teatris dirigendina debüteeriva Eri Klasi soovitusel tema dirigeeritud muusikalilavastusse "West Side'i lugu" (konservatooriumi lavakunstikateedri 2. lennu diplomilavastusse) Maria ossa. Selle esietendus toimus Estonias 30.detsembril 1964. Peale Maria rolli sai temast Estonia solist. Kuigi Helgi Sallo ei ole saanud korralikku muusikalist eriharidust teatakse teda peamiselt imelise häälega lauljana. Laulmist õppis ta konservatooriumi ettevalmistusosakonnas professor Tiit Kuusiku juures aastatel 1967 kuni 1969. 4 - töö Pärast õppestuudio lõpetamist 1965. aastal sai temast Estonia rahvusooperi koosseisuline solist. Tal on olnud üle viiekümne rolli ooperites, operettides ja muusikalides. Suurematest rollidest loobus ta aastal 1998.
Sellele aitas kaasa tema tegutsemine külalisdirigendina Euroopas ja USA-s. Publiku seas oli Tsaikovski muusika alati populaarne, kriitikud aga heitsid kohati ette, et tema muusika ei ole piisavalt venelik ja pakub mujal Euroopas. 3 UUSREDAKTSIOONI KOREOGRAAF-LAVASTAJA Toomas Edur (sündinud 20. jaanuaril 1969 Tallinnas) on eesti balletiartist. Ta lõpetas 1988. aastal Tallinna Koreograafiakooli ja oli seejärel kuni 1990. aastani Estonia solist. Aastatel 19901996 oli Edur Inglise Rahvusliku Balleti solist, 19961997 Birminghami Kuningliku Balleti solist ja 1998. aastast töötas ta jälle Inglise Rahvuslikus Balletis. 2009. aasta veebruaris valis Rahvusooper Estonia nõukogu ta Estonia balleti kunstiliseks juhiks, tööle asus ta augustis 2009. 1990. aastal sai ta koos Age Oksaga rahvusvahelisel balletivõistlusel USA-s parima paari auhinna. 2001. aastal sai ta Valgetähe III klassi teenetemärgi. Elizabeth II nimetas 12. juunil
märtsil 1920 Venemaal · Ta oli armastatud eesti ooperilaulja · Ta suri 55-aastaselt 5.septembril 1975.aastal ajukasvajasse HARIDUS · Tallinna Prantsuse Lütseum · Tondi sõjakool · Teenis lühikest aega Eesti merejõududes · Inseneriharidus LAULJAKARJÄÄR · Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis · Õpingud Tallinna Konservatooriumis · Koorilaulja Rahvusooperis Estonia · Ooperisolistina Jevgeni Oneginis, tuntuim roll Rubinsteini ,,Deemonis" · Estonia laval laulis ta 1951.aastast kuni surmani · Esinemised Leningradis, ooperimajades Nõukogude Liidus ja Moskva Suurel Laval · Imre Kálmáni opereti "Tsirkuseprintsess" ainetel valminud film "Mister X,, ISIKLIK ELU · Georg Otsa ema oli Lydia Ots, isa tunnustatud tenor Karl Ots ning õde Maret Purde · 3 abielu · 3 last, 2 kasupoega HUVITAVAT
õde" ning August Jakobsoni ,,Kaks leeri". Ta on mänginud Hamletit Karl Jungholzi lavastuses ning mänginud ka telelavastustes ja filmides. 1938. aastal anti Ants Lauterile Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk ning Nõukogude ajal sai ta Stalini preemia, Lenini ordeni, Nõukogude Eesti preemia ning NSVL rahvakunstniku nime. Alates aastast 1975 antakse välja Ants Lauteri nimelist noore näitleja ja noore lavastaja preemiat. Film Eesti Vabariigis Theodor Luts sündis 14. augustil 1986. aastal. Ta oli Oskar Lutsu noorem vend. Theodor Luts osales Vabadussõjas, kus ta sai seljavigastuse, mille tõttu ohvitserikarjääri jätkata ei saanud. Elatise teenimiseks andis ta koos oma naisega salongitantsukursuseid. Teda hakkas huvitama filmitööstus ning oma algsed operaatorioskused omandas ta Pariisis vene emigrantidelt. 1927. aastal lõi ta enda ettevõtte, mille nimeks sai hiljem Theodor Lutsu Filmiproduktsioon. 1927.
Ta lõpetas selle 1965. Laulmist õppis ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi ettevalmistusosakonnas Tiit Kuusiku juures aastatel 1967 kuni 1969. (1) (2) Aastal 1964 kutsuti Helgi Sallo Estonia teatris dirigendina debüteeriva Eri Klasi soovitusel tema dirigeeritud muusikalavastusse ,,West Side Story" Maria ossa. ,,West Side Story" oli konservatooriumi lavakunstikateedri 2. lennu diplomilavastus. Selle esietendus toimus Estonias 30.detsembril 1964. Peale Maria rolli sai temast Estonia solist. (1)(2) 1.3. Autasud 1975.aastal omistati Helgi Sallole Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus, 1983.aastal tunnistati ta Georg Otsa nimelise preemia vääriliseks, 1989.aastast on ta ENSV rahvakunstnik, 1994.aastal sai ta Eesti Televisiooni auhinna "Volli", 1996.aastal pälvis aga prestiizika "Suure Vankri" auhinna.(2) 4 1.4. Isiklik elu Helgi tutvus oma lapse Liina Vahtriku isa Uno Heinapuuga kohtus ta Estonias
Ta proovis mitmeid erinevaid ameteid nagu profipoksija, ratsutamisõpetaja, klaverimängija, ratsakirjakandja ja kullakaevur. Muusika juurde suundus ta tagasi aurikul, mis pidas ühendust Miami ja Havanna vahel. 1930ndate aastate algul sõitis ta New Yorki ja hakkas Yorkville'is lõbustama õllesaali külalisi saksa laulude ja meloodiatega. Esimest korda puutus Loewe kokku muusikateatriga 1935. aastal, kui kirjutas ühe show tarbeks laulu ,,See valss sündis Viinis". 1937. aastal valmis tal muusikal ,,Tervitus kevadele"(Salute to spring) ning kohe järgmisel aastal esietendus tema operett ,,Tähtis daam"(Great Lady), mis pidas vastu aga vaid 17 etendust ning seetõttu pöördus Loewe taas tagasi restoranipianisti tööpostile. Loewe kirjutas muusikalile ,,Minu veetlev leedi" meloodiad. 3 Etenduse ajalugu
oktoobril 2007 esilinastus mängufilm "Georg" Georg Otsa elust. Georgi isa oli tunnustatud tenor Kaarel Ots. Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas.1941. aasta läks Georg sõtta ning ta alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. Esimeseks etteasteks ooperisolistina oli väike osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperi hinnatuim solist. Väga kuulus oli ta ka Soomes. Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani. Paljud eestlased ei salli venelasi, kuna paljud venelased nõuavad suuremaid õigusi eestlastest Eestimaal. Peale pronksööd on eestlaste ja venelaste vahel suhted teravnenud, ning on ka toimunud suuremaid kaklusi eestlaste ja venelaste vahel. Kuid
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro.................................................................................
Kontserditurneedel käis ta erinevate ansamblite ja orkestrite koosseisus Soome, Saksamaale, Belgiasse, Kanadasse, Sri Lankale, Venemaale ja teistesse endise NL paikadesse. Esimene Zeideri sooloplaat ilmus 1984. aastal. Ühtlasi jätkas ta endise eduga sooloesinemisi kontsertidel. Veel 75- lt oli ta trompetistina heas vormis, mida tõestab CD „Abi Zeider & Tallinna Poistekoor" (1995). Abi Zeider kalli trompetiga Film EV ajal Albina Kausi-Üksip sündinud 20.03.1898. Varssavi lähistel ja surnud Tallinnas 20.02.1976. aastal oli näitleja. Ta alustas lavategevust 1916. aastal Tallinna Seltside Valvaja ja Pandoriin näiteringides. 1920.- 21. töötas miniatuurteatris Apollo ja juba 1921. – 49. Estonia teatris. Seal töötades lõi ta arvukalt sügavasti läbitunnetatud, nüansirikka psühholoogilise koega lavakujusid. Albina värvirikast karakterloomingut iseloomustas ergas elutaju,
Boris Kõrver Boris Kõrver sündis 30. märtsil 1917 Tallinnas (suri 17. august 1994 Tallinnas), peale keskkooli õppis lühikest aega Tallinna konservatooriumis klaverit, seejärel läks Tartu ülikooli majandusteaduskonda. Aastal 1950 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsooniklassi. Kuulus üliõpilaskorporatsiooni Vironia. Teise maailmasõja ajal sõdis Nõukogude armees, hiljem osales Jaroslavlis Eesti kunstiansamblites. Aastatel 1938–1941 ja 1947–1950 mängis orkestris Kuldne Seitse, 1944–1947 Tallinna Noorte Maja orkestris. Aastail 1950–1952 oli Tallinna Muusikakoolis muusikapedagoog. 1952–1966 Heliloojate Liidu juhatuse esimehe asetäitja, aastatel 1966–1974 esimees. Tunnustused: 1949 ja 1950 Nõukogude Eesti preemia 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) laulude "Meil kolhoosis", "Suveõhtul", " Kiik kutsub" ja "Pärast tööd" eest 1975 Eesti NSV muusika aastapreemia 19
Gustav Ernesaks Laulutaat Elulugu • Sündis12. detsember 1908 Raasiku vallas ja suri 24. jaanuaril 1993 Tallinnas. • Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni eriala. • Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937–1941 konservatooriumis õppejõuna. • Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. • Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. • Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. • Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993 Helilooming • Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia K
Tallinna Linnaarhiiv Tallinna Linnaarhiiv on Tallinna Linnavalitsuse struktuurüksus, mille ülesandeks on koguda ja säilitada Tallinna omavalitsuse ja asutuste tegevuse tulemusena loodud või saadud arhiiviväärtusega arhivaale. Eesti vanim säilinud ürik pärineb aastast 1237 ja seda säilitatakse õhukindlates klaasvitriinides. Vanim osaliselt eestikeelne säilinud raamat ja eestikeelset teksti sisaldav trükis on tuntud kui Wanradt-Koelli Katekismus ja see on trükitud 1535. aastal. Tallinna eestlaste truudusvande tekstis Liivimaa ordumeistril Hermann von Brüggeneyle. 1536. esineb esmakordselt kirjasõnad Talyna linna eestikeelne nimetus. Osad dokumendid on pärgamendil, see on eriliselt töödeldud loomanahast (keskajal kitse- või vasikanahast) vastupida, hele, läbipaistmatu materjal. Linnaarhiivis huvi äratavad näitusesaalis olevad plastikust sõdurikujukesed, need kujutavad Napoleoni I ja Aleksander I kaardiväelasi ja on pühendatud Borodino lahinug aastapäevale. Arhii
Isiklik elu Esimene abikaasa oli pianist Anna Kremer teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) Helilooming Heino Elleri heliloomingus on umbes 300 teost Ta on loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid "Kodumaine viis " "Videvik" "Koit" "5 pala keelpilliorkestrile" Kuulamine "Kodumaine viis " https://www.youtube.com/watch?v=Iu_JIEGfNm E "Koit" https://www.youtube.com/watch?v=blvMl136Y4 o Tunnustused Nõukogude Eesti preemia ENSV teeneline kunstitegelane NSV Liidu rahvakunstnik Lenini orden Mälestuse jäädvustamine 1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu Muusikakool. 1987. aastast asub Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli õuel Heino Elleri mälestussammas 1991. aastast on korraldatud Heino Elleri nimelist rahvusvahelist viiuldajate konkurssi. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja
Tänapäeva Eesti heliloojad René Eespere (14.12.1953 Tallinn) Helilooja ja pedagoog. René Eespere lõpetas 1972. aastal klaveri erialal ja 1977. aastal kompositsiooni erialal Tallina Riikliku Konservatooriummi. Täiendas end 1977-1979 Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Hatsaturjani ja Nikolajevi juhendamisel. On aastast 1979 Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Looming: Muusikakeskkoolis õppis René Eespere klaveri erialal ja ka tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht - tema stiil on kujunenud esmajoones selle pilli najal. Juba üliõpilaspõlves kirjutatud klaveri prelüüdides (1974-1975) kuuleb mõningaid tema muusika põhijooni. Moskvas sündisid esimesed "Ritornellid" klaverile (1978-1982). Helilooja sõnul jõudis ta just nende kaudu oma stiilini. Need on kaunid ja peened, klaverist ja selle kõlavärvidest rõõmu tundvad mängulised palad, kus on taas s
Leipzigi keeleteaduskond '78. Annab ka noodiõpetust, viiuliõp, räägib ajastutest. MORAAL William Shakespeare - Hamlet, Othello, Tõrksa taltsutus, Macbeth, Suveöö unenägu, Veneetsia kaupmees, Romeo ja Julia Giovanni Boccaccio - Dekameron A.H.Tammsaare - Tõde ja õigus W.A.Mozart - Figaro pulm, Don Giovanni, Võluflööt Neid mehi me ei teaks kui poleks olemas nende loomingut. Aleksander Läte I sümfooniaorkester, loodud 1900. 1860 kuni 1948. Koorijuht, orkestrijuht. Solist nii klaveri kui oreli. Helilooja ja muusikaõpetaja. Pärit Tartu lähedalt, algharidus Valga Cimze seminarist. Töötas kooliõpetajana nii Nõos kui Puhjas. Saksamaal Dresdeni konservatoorium kooriheliloojaks. 1900 loobus õp ametist, asub elama Tartusse. Elatab end klaveritndide andmisega ja Postimehes muusika-kriitiliste artiklite kirjutamisega. Muusikaajakiri oli temaarust Eesti muusikas eluvajalik. 1900pani kokku Eesti esimene sümfooniaorkestri, mis
Viljandis ja Tartus. Pärast Tartu II Keskkooli lõpetamist astus Margarita Voites Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda bibliograafia erialale. Saatus viis ta aga peagi (1957) muusikateatri lavale. Ülikooli näitering mängis Kálmáni operetti ,,Montmartre'i kannike" Margarita Voitesega peaosas. Menu kannustas teda jätma ülikooli ja astuma Tallinna Konservatooriumi dotsent Linda Sauli klassi, mille lõpetamise järel 1964. aastal sai temast Vanemuise teatri solist. Seal sündisid Margarita Voitese esimesed hiilgerollid: Violetta ja Gilda (Verdi ,,Traviata" ja ,,Rigoletto") ning Marguerite (Gounod' ,,Faust"). Aastal 1969 sai lauljatarist kaheks aastakümneks Estonia primadonna. Oli teatri kõrgaeg publik võis Margarita Voitest näha koos selliste väljapaistvate partneritega nagu baritonid Georg Ots ja Tiit Kuusik, tenorid Hendrik Krumm ja Ivo Kuusk, bassid Teo Maiste ja Mati Palm, dirigendid Neeme Järvi ja Eri Klas
Raimo Kangro (21.09.1949 Tartu - 04.02.2001 Ruila) Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu Kõrvits. Oma loomingu eest sai ta mitmeid auhindu, hooajaks 1998/1999 oli Kangro valitud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juurde resideerivaks heliloojaks. Arvo Pärt (11.09.1935 Paide) Rahvusvaheli
Kuressaare Gümnaasium Evald Okas Referaat kunstiajaloos Kristina Oolu 11 c klass Kuressaare 2008 2 ELULUGU Evald Okas (sündinud 28. novembril 1915 Tallinnas) on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu. Loomingulised tegevusalad: maal, monu-mentaalmaal, graafika, eksliibris, tarbekunst. 1931 1937 õppis Riigi Kunsttööstuskoolis (õpetajad: A.Jansen, R.Nyman, V.Mellik) 1938 1940 õppis Riigi Kõrgemas Kunstikoolis maalimist (õpetajad: A.Jansen, J.Greenberg, V.Mellik) 1939 Esimene avalik esinemine (Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse "Kunst sügisnäitus" Tallinnas) 1939 1940 Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige 1939 1940 Riigi Kunsttööstuskooli aktiklassi õppejõud 1939 1941 joonistamise ja joonestamise õpetaja Riigi Tööstuskoolis, Riigi Tööstusõpilaste Koolis ja Poeglaste Ametikoolis 1942
19641967 ning 19751980 Tallinna Riikliku Konservatooriumi levimuusikaajaloo- ja orkestratsiooniõppejõud. 19821992 juhatas bigbändi "Kalev". Valter Ojakäär on tutvustanud aastakümneid levi- ja dzässmuusikat ajakirjanduses, raadios ja televisioonis. Heli Lääts Heli Lääts sündis 24.06.1932 Kuressaares ning on eesti laulja. Aastal 1960 lõpetas Lääts Tallinna Riikliku Konservatooriumi lauluerialal, õppides Tiit Kuusiku klassis. Aastail 1957 1987 oli ENSV Riikliku Filharmoonia solist, 19661974 sealsamas estraadistuudio lauluõpetaja. Ta on üles astunud estraadi- ja kammerlauljana, osalenud estraadietendustes ja laulnud lastelaulu. Ta on salvestanud oma laule heliplaatidele ja Eesti Raadiole. Tema hääl oli kaunitämbriline ning repertuaar sisukas. Heli Lääts on alates 2002. aastast Keskerakonna liige. Kalmer Tennosaar Kalmer Tennosaar (23. november 1928 Kiidjärve, Vastse-Kuuste vald 20. september 2004 Tallinn) oli eesti laulja
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Georg Mirek King BRUNO LUKK EESTI PIANISMI ISA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD LAPSEPÕLV JA ÕPINGUAASTAD Tartu Riia Berliin KONTSERTTEGEVUS Soolokontsertide repertuaar Klaveriduo Anna Klas Bruno Lukk PEDAGOOGILINE TEGEVUS Klaverikateedri juhataja ja konservatooriumi direktorina KASUTATUD KIRJANDUS Pianist ja klaveripedagoog Bruno Lukk (1909-1991) oli suure eruditsiooniga muusik ja virtuoosse tehnikaga pianist, kes võlus kuulajaid kaasaegselt ebaromantilise ja arhitektoonikat rõhutava mängu ning huvitavate kontserdikavadega. Tema klaverikoolkonnale pole selle suuruse ja mõju poolest eesti pianismis, vähemalt seni veel, võrdset. LAPSEPÕLV JA ÕPINGUAASTAD Bruno Lukk sündis 30. juunil 1909. aastal Tsussovajas, Permi kubermangus. Tema isa, August,
EESTI OLÜMPIAVÕITJAD Alfred Neuland Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (sulgkaa
Archibald - Ao Peep, Pomerol - Tõnu Kattai, Bebe - Kristel Leesmend, Rene Rasmus Kull, Maurice Toomas Kolk, Ernest Erkki Rebane jpt. Etendust dirigeeris Endel Nõgene, Lavastas Georg Malvius kes on pärit Rootsist. Etenduse kunstnikud olid Ellen Carins (Sotimaa). Valgustuskunstnik oli Andres Sarv. Tegelaste elulood: Madeleine- Margit Saulep lõpetas 1994. aastal Eesti muusikaakadeemia Hendrik Krummi ja Ervin Kärveti Lauluklassis.1994- 2008 oli Rahvusooper Estonia solist. Alates 1995.aastast on osalenud Vanemuse teatri muusikalavastustes. Pälvinud Tiit Kuusiku nimelise lauluvõistlusel I preemia (1993)ja Hendrik Krummi nimelise lauluvõistlusel II preemia. Mustafa Aivar Toomingas lõpetas 1978. aastal Tallina Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ja töötab alates sellest Vanemuise teatris näitlejana. Daisy - Merle Jalakas lõpetas 1996 Eesti Muusikaakadeemia dots Ljudmilla Issakova lauluklassis. 1995
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretärid 12.klass Lapsepõlv Sündis Kamenskojes (Ukraina, hetkel Dneprodzeržnis) 19.detsembril 1906 Pärit metallurgiatööliste perekonnast Esiklaps, peale Leonidi oli peres veel vend Jakov ja õde Vera Elas vaesuses: nooremad said vanema riided, paljajalu käidi lumeni Oli hinnatud sõber, koolikaaslane, Leonid Iljitš Brežnev Haridus Brežnev alustas kooliteed 1913. aastal - kihelkonna kool 2 aastat - gümnaasium 7 aastat Kooliperiood oli raske - kannatas vaesuskompleksi all - karmid karistused iga kaebuse eest, mis koolis esitati 1923. aastal astus Leonid maaparandustehnikumi (Kurskis), mille järel sai ta põllumajandusosakonna juhataja asetäitja kohale Poliitilise karjääri algus Kollektiviseerimise kõrgajal sõitis Leonid Uuralitesse, kus ta valiti Sverdlovski ringkonna Bisertski rahvasaadikuks Andis avalduse parteisse astumiseks (Nõukogude Liidu Kommunistlik Par
556 32 600. Aastatel 1974-1979 tuli sisserändajaid keskmiselt 4800 inimest aastas, 1980 ja 1981 oli neid 7000, aga siis langes arv jälle 5000 kanti. 1989 olid liiduvabariigi elanikest 26% mujal sündinud. Eesdased ise olid väga paiksed. 1979. aastal elas kogu Nõukogude Liidu eestlastest 92,9% Eestis. Sõja-aastad vähendasid meeste arvu kogu elanikkonnas. Veel 1959. aastal oli saja mehe kohta 127,8 naist, aga 1989. aastal vaid 114,1. Nõukogude Eesti perekonna suurus oli NSV Liidu väiksemaid: 3,5 inimest 1959., aga 1979. aastal vaid 3,1. Lahutuste arv kasvas 1953- 1980 jõudsalt - 8-st 47,3-ni saja sõlmitud abielu kohta. Nõukogude Eesti elanikkond vananes aeglaselt, kuid kindlalt. 1959. aastal kuulus vanu- serühma 0-14-aastased 22,7%, 15-59-aastased 62,2% ja 60- aastased ja vanemad 15,0%. 1989. aasta lõpuks oli teise vanuserühma osakaal vähenen
KOOL ENSV kultuur referaat Autor Juhendaja: Aasta Sisukord Sisukord...............................................................................................Lk 1 Haridus.................................................................................................Lk 2-3 Fotograafia...........................................................................................Lk 3-4 Kunst....................................................................................................Lk 4-5 Arhitektuur............................................................................................Lk 5 Filmindus..............................................................................................Lk 6 Muusika................................................................................................Lk 7-8 Kasutatud kirjandus..............................................
RAUL KUUTMA ,,KOLMAS TEE: EESTI AUKS, TULEVIKU PANDIKS" RETSENSIOON Raul Kuutma raamat ,,Kolmas tee: Eesti auks, tuleviku pandiks " ilmus 2004. aastal välja antuna kirjastuse ,,Olion" poolt. Teose kogumahuks on 380 lehekülge. Raamatu sisuline osa koosneb eessõnast, kaheksast peatükist ja kokkuvõttest ning sisaldab ajaloolisi fotosid, kaarte ja soomepoiste päevikute väljalõikeid. Raamat ,,Kolmas tee: Eesti auks, tuleviku pandiks" räägib koos Eesti riigiga kasvanud põlvkonnast. Käsitletakse seitsme Soome armees teeninud eesti vabatahtliku nii nimetatud soomepoisi sõjaaegseid ja -järgseid lugusid. Teoses käsitletakse Teise maailmasõja ajal ja sellele järgnenuid aastaid. Neid mehi sidus ühine eesmärk- taastada Eesti iseseisvus, veelgi enam, et abiks olid lubanud tulla ka USA ja Suurbritannia, kes kahjuks aga oma sõna ei pidanud. Nendeks meesteks olid Raul Kuutma, Kaarel Karimäe, Hugo Tartu, Endel Kruus, Edmund Ranniko, Heino Mikiver ja Ahto Ta
Liidu liige. Tal on tütred Mari Roosvalt ja Kai Koppel, poeg Jüri Okas ning kolm lapselast. Samuti asub tal Haapsalus oma muuseum kus toimub ka suvekool, mis on Evald Okase Muuseumi suvisesse koolitusprogrammi kuuluv täiskasvanutele mõeldud 7 koolitus, kus pakutakse akadeemilist kunstiõpet nii kunstiharidust omavatele inimestele kui ka lihtsalt huvilistele. Varsti valmib ka ,,Evald Okase" film. Film keskendub elava klassiku ülirikkaliku loomingu tagasivaatele läbi vana kunstniku monoloogide Merivälja ateljeekeskkonnaks kohandatud pansionaaditoas. Filmigrupp liigub koos Evald Okase ja tema mälestustega paikades kus on möödunud kogu kunstniku elu. Kaasatud on tema eraarhiiv, fotokogu ja amatöörfilme. 8 Ühisnäitused ja projektid 1944 alates on osalenud Eesti aastanäitustel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
