Georg Ots (1)

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

12

odt

Georg Ots

Väätsa Põhikool REFERAAT Georg Ots Väätsa 2015 Pere ja noorusrus Georg Ots sündis 1920a. 21 märtsil Petrogandis. Georg Otsi isa oli Karl Ots ema Lydia Ots. Peres kasvas ka Otsa õde Marget Ots. Georg Ots lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1938a. Georg Ots nooruspõlves Georg Ots Teises Maailmasõjas Ots õppis Tondi sõjakoolis ja teenis lühikest aega Eesti merejõududes. Ots omandas insenerihariduse 1941a. aastal. Sõjasuvel, 18. augustil 1941 mobiliseeriti Ots ja viidi

Muusika

6

doc

Georg Ots

GEORG OTSA LOOMING Georg Otsa - legendaarse laulja looming on saanud meie vokaalkunsti ajaloo pärisosaks, see on toonud Eestile au ja kuulsust ning unustamatuid elamusi paljudesse kodudesse. Arvuka kuulajaskonna lemmiku ja iidoli populaarsus oli tohutu, vaid väheseid lauljaid saab temaga võrrelda. Ta ei esitanud kunagi tühipaljaid noote, vaid tõlgendas muusikat peenelt ja maitsekalt. Nappide vahenditega tõi ta välja teose põhituuma, jäädes seejuures alati inimlikult lihtsaks. Kui Georg Ots laulis, siis oli see vestlus kuulajaga südamest südamesse. Rohkem kui kolme aastakümne jooksul andis Georg Ots elu ja hinge enam kui 60-le osale ooperis ja operetis, mitmele filmirollile ning lavastajatööle. [4; 2008, 03.02] Meenutagem kirglikku ja elurõõmsat Don Giovannit, lõbusat-muretut Figarot ja Papagenot / Mozart ­ ,,Don Giovanni", ,,Figaro pulm", ,,Võluflööt"/, uhket ja inimlikku Deemonit /Rubinstein ,,Deemon"/, keevalist Olavit /Aav ,,Vikerlased"/,

Muusika

4

docx

Georg Ots

Tema isa, Karl Ots, ei soovitanud pojal laulja ''okkalist'' teed valida, vaid õppida hoopis arstiks või inseneriks. Pärast Tallinna Prantsuse Lütseumi lõpetamist 1938. aastal astuski Georg sõjaväe tehnikakooli. Koolipäevil tegeles ta meelsasti spordiga ning tuli 1500 meetri vabaujumises Eesti meistriks. Siis aastal 1940. 21. juulil taaskehtestati Eestis nõukogude võim. Sama aasta sügisest seisis Tallinna Polütehnilise Instituudi üliõpilaste nimekirjas ehitusteaduskonna tudeng Georg Ots. Inseneriplaanidele tõmbas aga kriipsu peale sõda. 1941. aasta detsembrikuus alustati Uraalides eesti rahvusväeosade moodustamist. Ühte neist kuulus 1942. aasta jaanuari lõpust ka Georg Ots. Umbes samal ajal võttis valitsus vastu otsuse eesti kunstirahva ühendamisest tagalas ning tankitõrjerühma ülemast nooremleitnant Georg Otsast sai Eeti NSV Riiklike Kunstiansamblite (ERKA) koori laulja. Koorijuht Harald Uibo kirjutas 1970. aastal

Muusika

7

pptx

Georg Ots

GEORG OTS Maria Rander Viimsi keskkool 8.b  ÜLDINFO · Georg Ots sündis 21.märtsil 1920 Venemaal · Ta oli armastatud eesti ooperilaulja · Ta suri 55-aastaselt 5.septembril 1975.aastal ajukasvajasse  HARIDUS · Tallinna Prantsuse Lütseum · Tondi sõjakool · Teenis lühikest aega Eesti merejõududes · Inseneriharidus  LAULJAKARJÄÄR · Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis · Õpingud Tallinna Konservatooriumis · Koorilaulja Rahvusooperis Estonia

Muusikud

14

pptx

Georg Ots

GEORG OTS (21. MÄRTS 1920 PETROGRAD – 5. SEPTEMBER 1975 TALLINN) OLI EESTI LAULJA. Larina Eva Veronika Tostseva  Pere ja noorus Georg Otsa ema oli Lydia Ots ja isa Karl Ots ning Georgil oli ka õde Maret. Ots lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1938. aastal.  Lauljakarjäär Aastal 1944 alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusooperis Estonia.Estonia laval laulis ta alates 1951. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema Leningradi ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle NõukogudeLiidu, mitmel korral ka Moskva Suurde Teatrisse.  Lauljakarjäär Ta oli suurepärane eesti laulude interpreteerija, aga ta esitas unustamatult ka Franz Schuberti, Modest M

Muusika

1

doc

Georg Ots

Georg Ots Georg Ots on sündinud 21.märts 1920 Petrogradis. Ta on Eesti tuntud laulja, kes on kuulsaks laulnud Raimond Valgre laulu ,,Saaremaa valss" ja ka mitmete teiste eesti heliloojate lood. Ta alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. 1944. aastal alustas õppist Tallinna Konservatooriumis ning samal ajal töötas ka koolilauljana Rahvusooperis Estonia, kus esimeseks etteasteks sai osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal, mis tegi temast nõutuima solisti. Estonia lavalaudadel sai ta lõõritada alates 1951. aastatast, kuni oma surmani 1975. aastal. Georg oli ka hinnatud välismaal ja seetõttu kutsuti tihti esinema Leningradi, Moskvasse ja ka tesitesse ooperimajadesse üle kogu NSV Liidu maa. Sel ajal oli artistide reisime liidu piiridest väljaspoole praktiliselt võimatu, kuid temal õnnestus siiski ära käia Ameerikas ja paaris Euroopa riigis, kus eriti armast

Muusika

4

docx

Georg Ots

Georg ots sündis 25. märtsil 1920, sel aasatl kolis tema perekond Eestisse. Ta suri 5. Septembril 1975. Ta oli Eest tuntud ooperi laulja ja näitleja. Tema ema nimi oli Lydia Ots ja isa oli Karl Ots. Isa oli alguses Estonia koorilaulja, hiljem juba ooperi- ja operetisolist. Georgile oli siis Estonia majas juba lapsest saati viibinud. Ta õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis, kus ta sai väga hea hariduse ja ta valdas mitmeid keeli. Isa nõu kuulda võttes alustas Georg Ots 1940. a ehitusinseneri õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis. 1941. aastal ootasid teda ees mitmed rasked aastad Nõukogude sõjaväes ja metsatöölaagrites. Pärast raskeid aastaid valiti Georg Jaroslavlis kunstiansamblisse. Alustanud koris, sai temast varsti juba solist.1944 läks ta õppima Tallinna Konservatooriumissse. Tema õpeajaks oli T.Kuusik. Samaaegselt töötas ta koorilauljana Rahvusteatrisse Estonia.

Muusikud

12

doc

Eesti muusika

Eesti muusika Konspekt Tartu 2013 1.Rahvalooming. Vanem Rahvalaul Eesti rahvalaulu areng jaguneb kahte ajajärku. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul (regilaul, runolaul) kujunes välja aastasadadega ning püsis ~16. saj - 18. saj lõpuni muutusteta. Regilaulu ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal sõnad, seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8- silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, va setu rahvalaulud. Regilaululiike on arvukalt. Üks vanematest on töölaul. Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulud. Lisaks on

Muusikaajalugu

Kommentaarid (1)