sajandi esimesel poolel see, mis tegi füüsilise kosmoseuurimise tegelikult võimalikuks. Tavalisteks kosmoseuurimise aluspõhimõteteks on teadusliku uurimustöö edendamine, erinevate rahvaste ühendamine, inimsoo edasise kestvuse tagamine ja sõjalis- strateegiliste eeliste loomine teiste riikide ees. Kosmoseuurimist on palju ka kritiseeritud, tavaliselt rahalistel- ja turvakaalutlustel. Kosmoseuurimine on sageli olnud kasutusel kui geopoliitiliste rivaalide võitlusvahend, nagu näiteks Külmas sõjas. Kosmoseuurimise varasematel aegadel oli motiveerivaks ajendiks nn kosmosevõidujooks (ingl. k. ,,Space Race") Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. Esimene ümber maa tiirlev inimese poolt valmistatud objekt oli NSVL'i Sputnik 1 (4. oktoober 1957) ja esimese maandumise Kuul sooritas Ameerika Apollo 11 (20. juuli 1969), mõlemaid sooritusi peeti tollal tippsavutusteks. Nõukogude
või teiste riikide kasuks, riikide liitmine endaga kas GP või majanduslikust huvist, oma müjusfääri lülitamine ja riigi kui sellise füüsiline hävitamine). GP fenimeeni määratlemiseks on vaja väljaselgitada ja tundmaõppida GP koode, kui hivisid ja eesmärke. Geopoliitilised koodid Mõistmaks suurriikide käitumismustreid on vaja lähemalt tähelepanu pöörata veel ühele punktile. Selleks on geopoliitilised koodid, mis on geopoliitiliste maailmakordade ehituskivideks. Mis siis on geopoliitiline kood? Eiki Bergi kohaselt: „Need on tõekspidamised, seisukohad, mis mõeldakse välja selleks, et seletada võimu ja territooriumi seost ning ka pretensioone ja taotlusi ühele või teisele territooriumile“. Geopoliitilised koodid väljendavad välispoliitilisi orientatsioone ning neid saab tajuda diplomaatiliste sidemete ja majanduspoliitiliste lepingute kaudu. Selle paremini mõistmiseks võib tuua paar näidet ajaloost
Selline geograafiline ala kujutab endast riigi ja rahvaste eluruumi. Tugev riik talub halbu piire, kuid nõrgale võivad need saada saatuslikuks.Tugevad riigid ei jää peatuma loomulike piiride juurde, vaid otsivad võimalusi territorialseks laienemiseks. Seetõttu on "ekspansioon" geopoliitilises teoorias üks kesksemaid ja olulisemaid mõisteid, mida teooria peab mõiste "riiklikud huvid" tuletiseks. Ajalooliselt on geopoliitiliste riikidena käsitletud Rooma impeeriumi, tatarlaste, mongolide Kuldhordi, türklaste Ottomani impeeiumi, Hispaania kuningriiki ja Briti impeeriumi. Suurriikide poliitika tuumaks on omavaheline konkurents ja püüdlus domineerida oma konkurentide üle. Selles konkurentsis sõltuvad riikide võimuressursid nende geograafilistest resurssidest, rahva arvukusest, loodusvaradest, riikide kaitstavusest jm. Kaasaegne geopoliitiline teooria loeb poliitiliseks aksioomideks järgnevad printsiibid:
järjekindlalt riikide majanduslike jõudude vahekorda. Range kullastandard piirab nn. allajääjate võimalusi oma majanduslikke hädasid leevendada, aga ka vastupidi, heal positsioonil riikide võimalusi oma majanduslikke või poliitilisi ambitsioone kaitsta või laiendada. Viimase kullastandardil süsteemi, Bretton-Woodsi, kokkuvarisemine oli peaasjalikult globaalmajanduslike ja geopoliitiliste vastuolude tulemus. MAJANDUSKASV, SOKID, SKP LÕHE Kogunõudlus (QD või AD aggregate demand) on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt erinevatel hinnatasemetel osta soovitud kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisuliselt on tegemist SKP-ga kulude (tarbimise) meetodil. Kogunõudluse elementideks on seega tarbimine (C), investeeringud (I), valitsuse kulutused (G) ja puhaseksport (NX =X-M).
annaabi.ee 
