GEOTERMILINE ENERGIA- ehk maapõue energia, maa sees olevatest kuumades kivimites ja nendega kokku puutunud põhjavees salvestunud soojusenergia BIOMASSI ENERGIA- ehk bioenergia, taimede loomade ja mikroobide elutegevuse tulemusena tekkinud orgaanilises aines (biomassis) sisalduv keemiline energia ENERGIAKRIIS- üleilmselt olulise energeetilise tooraine (nafta, maagaasi) järsk hinna tõus regionaalsel või maailmaturul, mis on tingitud kas majanduslikest ebakõladest, geopoliitilisest motiividest või looduslikest põhjustest KYÕTO PROTOKOLL- rahvusvaheline keskkonnakaitseleping millega liitunud riigid võtsid endale kohustuse hoida oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid SAASTEKVOOT- ühele riigile või riikide rühmale määratud kasvuhoonegaaside õhku paiskamise piirmäär ENERGIAJULGEOLEK- riigi võime varustada end vajamineva energiaga TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD ENERGIAMAJANDUSES TEGELETAKSE:
Eestlaste demograafiline areng käesoleval sajandil on murettekitav. See areng on allunud nagu teistelgi rahvastel kindlatele seaduspärasustele, mille kohaselt aja jooksul sündimus, suremus, abiellumus, lahutumus ja teised protsessid muutuvad. Demograafiline käitumine peegeldab ühiskonnas toimuvaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi muutusi, mis Eestis on kulgenud läbi sõdade, massiliste küüditamiste, okupatsioonide ja nende järelmite. Tulenevalt meie geopoliitilisest asendist ja traagilisest ajaloolisest kogemusest ei tohi väheneda väikerahva ohutunne oma tuleviku pärast, mida süvendab teadmine seitsme soomeugri rahvusrühma kuulunud etnose kadumisest sotsialismiajastul NSV Liidus. Üldteada on meie lõunanaabrite liivlaste hääbumine. Oluline on ka rahva tervise parandamine ja ühiskonna pahede vähendamine. Eestis on tõsised probleemid alkoholismi, suitsetamise ja narkomaaniaga. Saades sellest
militariseerimine nõudis kindlat õiguslikku korda ja administratiivset ühtsust, juhtimise ja valitsemise tõhusamaks muutmist. Pr revol sündinud rahvusriigi idee leidis poolehoidjaid ka Venemaal. Normaalne rahvusriik eeldab etniliselt enam-vähem ühtlast elanikkonda, vene imepeerius mood aga pool rahvastikust muulased ning siis leitigi, et seda saab muuta vaid venestamisega. Vene riigi julgeolekupoliitilised huvid Baltimaades tulenes selle piirkonna ülitähtsast geopoliitilisest asukohast. Jõuvahekordade muutumine Euroopas, Saksamaa ühendamine ja kujunemine suurvõimuks suurendas Baltimaade sõjalis-strateegilist tähtsust veelgi. Venemaa jaoks oli peavaenlane Saksamaa. Venestamine algas julmalt Aleksander III valitsemisajal (1881-1894). Haldusreformid. 1888.a ühtlustati Balti kubermangude politseikorraldus ülevenemaalisega- riiklik politsei. 1889.a kehtestati Vene kohutsüsteem-kadus seisuslik kohus, kohtuprotsess muutus avalikuks, loodi advokatuur. 1889
Eestlaste väljaränne paigutub üle-euroopa- majandusmaa kõige kiiremini suurenes (näit. lisse rahvastikuajaloolisse konteksti, ehkki sel kroonu- ja ka eramõisad, kus mõisaväljad olid oli mitmeid erijooni, mis tulenesid nii taludeks jagatud). Maaparandus ja agrotehni- geopoliitilisest asendist kui ka konkreetsetest ka areng võimaldas kasutusele võtta ka vähem ajaloolistest teguritest. soodsaid alasid. Üks selliseid tõmbekeskusi Eestlaste tsaaririigi-aegses väljarändelii- oli Soomaale jääv nn. Pärnumaa Ameerika kumises võib eristada kolme põhiperioodi: 1) (Surju ja Uulu alad). Rohkesti lisarahvast sai
a jaanuari teisel poolel, mil Balti riike tunnustas Antanti Ülemnõukogu. Sellele järgnes suve jooksul tunnustamine de jure enamikult Euroopa riikidelt ning 1921.a septembris võeti Eesti, Läti ja Leedu vastu Rahvasteliitu. Eesti ohustatus Alates 1921.a septembrist astus Eesti võrdväärse partnerina rahvusvahelise suhtluse areenile ning võis asuda oma välispoliitika ees seisvate ülesannete lahendamisele. Olulisimaks ülesandeks oli julgeoleku kindlustamine, mis tulenes Eesti ohtlikust geopoliitilisest asukohast. Kõigist kunagi Eesti pärast võidelnud võõrvõimudest tulid 1920. Aastate algul reaalsete ohuallikatena kõne alla Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. Esimene oli küll l maailmasõja kaotusest nõrgestatud, ent 1920. Aastate algul Saksamaal aset leidnud mitmed revansistlikud riigipöördekatsed tuletasid ohtu siiski pidevalt meelde. Seevastu Nõukogude Venemaa oli valmis esimesel sobival hetkel Eesti iseseisvust hävitama, olgu siis maailmarevolutsiooni
ka rahasaadetistest kojujäänud sugulastele märkimisväärset majanduslikku kasu. Üldiselt aga leitakse, et väljaränne oli vajakajäänud majandusarengu aseaine. Seal, kus algas majanduslik tõus, polnud väljarändeventiili enam vaja. Eestlaste väljarände põhietapid ja-suunad Nagu eespooltoodust nähtub, paigutub eestlaste väljaränne küllalt selgelt üle-euroopalisse rahvastikuajaloolisse konteksti. Siiski oli sellel ka mitmeid erijooni, mis tulenesid nii geopoliitilisest asendist kui ka konkreet-ajaloolistest teguritest. Eestlaste väljarändeliikumises nn. vene ajal võib eristada kolme põhiperioodi: 1) varane stiihiline lähiränne kuni 19. sajandi keskpaigani; 2) massiline väljaränne 1855-1905; 3) Stolõpinlik organiseeritud väljaränne 1906-1914/1917. Kuni 19. sajandini elas eestlasi väljaspool Eesti ala väga vähe. Needki olid enamasti Eesti lähistele sattunud võrdlemisi ammu, otsides pääsu kas sunni või kättemaksu eest ehk olid
rahvavalitsuslikus riigid olema peab. Koostati uus põhiseaduse eelnõu, mis 1936. aasta veebruaris läks rahvahääletusele ja mida saatis ka edu. See põhiseadus kehtestas samuti Eestis autoritaarse korra. 1938. aastal toimusid presidendivalimised, kus 9. mail nimetati K. Päts presidendiks. 3 Välispoliitika Eesti vabariigi välispoliitika põhisuunad ja meetodid olenesid objektiivsusest: Eesti geopoliitilisest seisundist, Eesti ajaloost, reaalsest rahvusvahelisest olukorrast jne. Eesti, Läti ja Leedu olid Euroopa uusriikideks. Kuid nad olid vaid keskmise arengutasemega väikeriigid, kes algusest peale pidid muretsema oma tuleviku, oma püsimajäämise pärast. Kogu oma 20 aastase eksistentsi vältel pidid nad muret tundma, kuidas diplomaatiliste vahenditega vastu seista idast lähtuvale taasühendamiskatsetele ja Saksamaa agressiivsusele. Kõige esimeseks välispoliitiliseks mureks,
Fasismi vaadeldakse kui radikaalse parempoolsete positsioonidega liikumist, mis on välja kasvanud konservatiivsest ideoloogiast, kes tähtsustab traditsioone, rahvuslust, tugevat riiklust ning eraomandit. Pidades silmas rahvuslikku üksmeelt ja kooskõla, peab fasistlik ideoloogia ja poliitika seetõttu oluliseks ühiskonna sotsiaalsete ning majandusprobleemide lahendamist, see aga aitab kindlustada riigi sisemist ühtsust ja stabiilsust. Viimane on tähtis seetõttu, et lähtudes geopoliitilisest teooriast peab fasistlik ideoloogia poliitikas oluliseks mitte sotsiaalsete klasside, vaid rahvuste ja riikide võitlust oma eksisteerimise eest. Selline võitlus viib ühtede rahvaste võimu laienemisele teiste arvel. Fasistlik ideoloogia peab küll oluliseks ühiskonna sotsiaalsete probleemide lahendamist, kuid teda iseloomustab samaaegselt põlgus võrdsusideede ehk egilitarismi vastu ühiskonnas. Inimesi ei peeta oma füüsiliste ja vaimsete omaduste poolest üheväärseiks
– Soome loomist Karjala liitmise teel Soomega. Samal perioodil kavatseti Eestiga liita Peipsi taguseid piirkondi koos Novgorodiga. Esimese maailmasõja lõppus üritati Eesti ja Läti alade ühendamise teel luua Balti Hertsogiriik (saksa Vereinigtes Baltisches Herzogtum, läti Apvienotā Baltijas hercogiste) pealinnaga Riias. Tegelikkuses oleks see olnud Suur – Läti loomise katse. Väikeriihide püsimajäämine sõltub nende geopoliitilisest kuukuvusest ja neile sobivatest liitlassuhetest. Üliväikesteks riikideks loetakse riike, mille rahvaarv on 100 000 – 1 miljon elanikku. Euroopa mikroriigid on seega Andorra, Liechtenstein, Monaco, San Marino, Vatikan, Island, Küpros, Malta ja Luxembourg. Mikroriike iseloomustab ka administratiivsete ressursside puudus ehk suutmatus omada minimaalset esindatust rahvusvahelises riikide süsteemis. See tähendab, et mikroriigil ei jätku ressursse enda esindamiseks
ARiga tavaliselt avalikku sõda ei peeta, rohkem levinud on terrorism ja selle toetamine. Majanduslik julgeolek sõltub suuresti sõjalisest julgeolekust. Seda soodustavad nõrk maj. pol. ja sõltuvus ARidest ning samuti ajaloooline taust- 3R pole kunagi maj. stabiilsed olnud. ÜLDISELT Võrreldes poliitilisi ideaale ei ole AR ja 3R erilist vahet. Kuid 3R valitud poliitiline lähenemine sõltub paljudest faktoritest, eriti riigi ajaloost ja geopoliitilisest asukohast. Esineb käsumajandust, täielikku turumajandust, konstits. demokraatiat ja abs. diktatuuri, kõige levinumad on aga segareziimid. Iseloomustavaks faktoriks on maj. mahajäämus, võtmeküsimuseks pol. süsteemi - põhilise majanduslike ja sotsiaalste muutuste vahendi - mahajäämus. Hoolimata valitud pol. lähenemisest on kõigil 3R raskusi 3 eesmärgi saavutamisega. Kuigi enamusel on looduslikud võimalused ja eesmärke toetav rahvas, tundub alaareng praeguses
selles, et Eesti on avatud majandusega väikeriik (meie väliskaubanduse ja sisemajanduse koguprodukti suhe on üks maailma suurimaid). Eesti majanduse areng sõltub lisaks meist sõltuvatest teguritest ka paljudest meist sõltumatutest teguritest. Oleme paratamatult tuhande niidiga seotud maailmamajandusega. Eesti majanduskasv sõltub peaasjalikult välisnõudlusest (ekspordivõimalustest), välisinvesteeringutest, tootmise (ümber)paiknemisest, tööjõu liikumisest, geopoliitilisest olukorrast, samuti Euroopa Liidu, rahvusvaheliste organisatsioonide ja multinatsionaalsete korporatsioonide konkreetsetest otsustest jms. Välistegurite suhteliselt mahuka käsitlemise vajadus õppeaine TTP0010 Majanduspoliitika raames tuleneb ka asjaolust, et alates 2007/2008. õppeaastast puudub TTÜ 4 majandusteaduskonna bakalaureuse õppekavas õppeaine “Politoloogia”. Kultuuri, religiooni,
annaabi.ee 
