Geomeetriline optika Uurib kuidas valgus liigub erinevates keskkondades Valguskiir- näitab valgus energia levimise trajektoori Valguse levimine homogeenses keskkonnas - Füüsikalised omadused on kõikides ruumi punktides ühesugused. Valgus levib sirgjooneliselt. Täisvari on ruumiosa , kuhu valgusenergiat ei satu Poolvari Ruumi piirkond kuhu satub valgusallikas ainult osaliselt. Poolvarju piirkonnas on valgusallikas osaliselt nähtav Valguse peegeldumine ja selle seadus Liigid: 1) Tasapeegel 2) Kumerpeegel 3) Nõguspeegel Valguse peegeldumine on valguse levimise suuna muutumine kahe keha kokkupuutepinnal. Valguse peegeldumisel kehtib peegeldumisseadus, mis ütleb, et ¨ langev kiir, peegelduv kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis ning peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutise leidmiseks tuleb e...
portreed püramiidiajastust, neljas dünastia Vanast Riigist, oma osa kõige ilusamast egiptuse kunstist. Nendes on pühalikkus ja lihtsus, mida keegi kergesti ei unusta. Igaüks näeb, et skulptor ei ole üritanud modelli hellitada ega luua põgusat ülevaadet temast. Skulptorit huvitasid vaid olulised asjad, iga vähemolulise jättis ta välja. Võib-olla on kujud lihtsalt sellepärast nii muljetavaldavad, et skulptor keskendus vaid inimese pea põhivormidele. Hoolimata peaaegu geomeetrilisest täpsusest, pole nad sama algelised kui kohalikud maskid. Ka pole nad sama elusarnased, kui naturaalsed portreed Nigeeria kunstnikelt. Looduse mõõtmine ja kogu kuju korrapärasus on nii võrdselt balansis, et jätavad meile mulje elusarnasest, kuid kaugest ja elujõulisest. ,,See kombinatsioon geomeetrilisest korrapärasusest ja looduse mõõtmisest on iseloomulik kogu Egiptuse kunstile. Saame seda kõige paremini õppida reljeefidelt ja maalidelt, millega olid ilustatud hauakambri seinad
laius on tavaliselt mõni kilomeeter. Rõngaste materjal võib olla pärit ühelt (või mitmelt) kaaslaselt, mis purunes kokkupõrke tagajärjel. Paljudest kaaslase purunenud tükkidest jäid vaid vähesed stabiilsesse tsooni, moodustades tänapäevased rõngad. 5.slaid Enne Voyager 2 möödalendu 1986. aastal, polnud Uraani magnetosfääri uuritud ning selle olemust ei tuntud. Voyager 2 abil saadud andmed näitasid, et Uraani magnetväli on üsna omapärane, kuna see ei pärine planeedi geomeetrilisest tsentrist ning on lisaks planeedi pöörlemistelje suhtes 59° nurga all. Magnetiline dipool(kahest laengust koosnev süsteem) on nihkunud planeedi tsentrist lõunapooluse suunas kolmandiku planeedi raadiuse võrra. Selline ebatavaline geomeetriline asend tekitab tugevalt mittesümmeetrilise magnetosfääri. 6.slaid Uraan liigub ümber Päikese küljeli asendis. Tema telg on vertikaali suhtes 98 kraadi kaldus, mistõttu tema põhjapoolus on pisut lõunasse suunatud
Kriitiline mass: · Kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina. Sõltub nt tuumkütuse tihedusest, geomeetrilisest kujust, temperatuurist, puhtusest · Tuumkütuse massi kriitilisust mõõdetakse neutronkordaja (k) abil, kus: · k = ntekkinud - nkaotatud · k on väiksem kui 1 -> alakriitiline. Kiirgab neutronkiirgust, selle suurus oleneb k'st. · ..suurem..->ülekriitiline. · Kõik tuumarelvad vajavad plahvatamiseks ülekriitilise massi saavutamist. · K=1 on kriitiline
samaaegselt pööleb ümber oma telje. Mis on kruvijoone samm ehk keerd? - Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje nimetatakse kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? - kruvijoon on määratud, kui on teada tema samm, raadius ja käelisus. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? 1)selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või 2) selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga Kuidas tekib üldkujundiline pöördpind? - üldkujuline pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber sirgjoone kui telje Mis on pöördpinna ... ? 1) meridiaan kongurentsed lõikejooned, mis saadakse kui pöördpinda lõigata telge läbivate tasanditega 2) ekvaator suurima raadiusega paralleel 3) vöö kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa
lõunapooluse lähedal asuvates sügavates kraatrites võib olla veest tekkinud jääd. Kui see osutub tõeks, on see suure tähtsusega tulevastes Kuu-uurimistes. 4. Pinnaehitus Kuu koor on keskmiselt 68 km paks ja varieerub oluliselt 0-st all kuni 107 km-n Korolevi kraatrist põhjapoole Kuu tagumisel küljel. Koore all asub vahevöö ja arvatavasti ka väike tuum. Kuu vahevöö on ainult osaliselt sula. See on imelik, aga Kuu massi on tasakaalustunud tema geomeetrilisest tsentrist umbes 2 km võrra Maa suunas. Samuti on koor tihedam Maale lähemal asuvas küljes. Kuul on kaks tähtsamat maastikutüüpi: väga vana mägismaa ja suhteliselt tasane noorem Maria. Maria (mis hõlmab umbes 16 % Kuu pinnast) on tohutu kokkusurutud kraatrite kogum, mis on hiljem täitunud sulalaavaga. Suurem osa pinnast on kaetud regoliidiga, mis on segu peenikesest tolmust ja kivisest purdmaterjalist ja on tekkinud meteoriidikokkupõrgete tagajärjel. Veel teadmata
Arvatakse, et esimesed "kutselised" astronoomid olid preestrid, kes pidasid taevast jumalikuks, mistõttu astronoomia ongi vanaajast peale seotud astroloogiaga. Arvatakse, et vanaaja astronoomilise otstarbega ehitistel (näiteks Stonehenge) olid ühtlasi kultuslikud funktsioonid. Kõigis vana aja kultuurides oli taevakehadega seotud nähtuste uurimine erineval kohal. Astronoomia kui teadusharu jõudis oma õitsenguni alles renessansiajal, kui seda hakati tunnistama kui teadust universumi geomeetrilisest ehitusest, mis ei pühendunud veel taevakehade liikumise füüsikaliste põhjuste uurimisele. Astroloogia ja astronoomia ei olnud kuni renessansiajani välja omavahel vastuolus, kuid nad ei langenud ka kokku, nagu mõnikord väidetakse. Veel 17. sajandil koostasid paljud astronoomid koostasid oma tellijatele horoskoope, kuid nad ei näinud selles oma põhitegevust. Klassikaline astronoomia tegeles ainult tähtede ja planeetide asenditega ja
ühtlaselt ümber oma telje. 38. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastsab punkti ühele täispöördele ümber kruvijoone telje. Samm – keeru otspunktide omavaheline kaugus (keeru kõrgus). 39. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? Kruvijoon on täiesti määratud, kui on teada tema raadius r, samm h ja käelisus (parema- või vasakukäeline 40. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? Geomeetriliselt on algebralise pinna järk võrdne selle pinna tasandilise lõikejoone järguga või selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga. 41. Kuidas tekib üldkujuline pöördpind? Mistahes joone(moodustaja) pöörlemisel ümber kindla sirgjoone (pöördpinna telg). 42. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael, vöö)? Meridiaan – pöördpinna lõikamisel telge läbivate tasanditega saadud kongruentsed lõikejooned.
7. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje, nimetatakse kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks. 8. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? Kruvijoon on täiesti määratud, kui on teada ta raadius, samm ja käelisus. 9. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? Geomeetriliselt on algebralise pinna järk võrdne selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga. 10. Kuidas tekib üldkujundiline pöördpind? Pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber sirgjoone kui telje. 11. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael, vöö)? a) meridiaan: kongurentsed lõikejooned, mis saadakse kui pöördpinda lõigata telge
Ketta inertsmoment Mitte mingisugused füüsikalised katsed ja vaatlused ,mida tehakse (valem?)? ,Ketas oma sümmeetriatelje ümber pööreldes. inertsiaalsüsteemi sees ,ei võimalda määrata selle liikumiskiirust. Inertsimoment on avaldatav keha mass ja mingi karakteerse mõõtme Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on nendes kulgevate füüsikaliste ruudu korrutisena ,mille juurde kuulub keha geomeetrilisest kujust protsesside kirjeldamisel samaväärsedKeha massi ja energia olenev dimensioonita tegur. ekvikvalentsus(E=mc2)(kas keha mass muutub Mida nim: absoluutseks ruumiks?Maailmaruumi nimetatakse soojenedes?)E=m0c2 nim keha paigalseisu energiaks. See on keha absoluutseks ruumiks. Millises taustsüsteemis kulgeb füüsikaline koostisosade vastastikuse seose ja sisemise liikumise energia. Keha protsess kõige kiiremini???
voolude poolt tekitatud vahelduvmagnetväljad vastastikku teineteist, mille tulemusena voolujaotus voolujuhi ristlõike ulatuses võib muutuda veelgi ebaühtasemaks. See ongi lähedusefekt, mille kvantitatiivseks hindamiseks kasutatakse lähedusefekti tegurit Ki, mille suurus sõltub samuti kui pinnaefekti teguril juhtmematerjali eritakistusest, vahelduvvoolu sagedusest, voolujuhi mõõtmetest ja geomeetrilisest kujust, aga ka voolu juhtide vahekaugusest, nende vastastikusest paiknemisest ja voolu suundades nendes. c. Vahelduvvoolu elektriaparaatide magnetahela osades ja muudes magnetilistest materjalidest valmistatud osades tekivad vahelduvmagnetvälja toimel magnetilised kaod, mis koosenvad pöörisvooludekadudest ja hüstereesikadudest. Hüstereesidest kaod kujutavad endast magnetilise materjali
MEHAANIKA · Füüsika tegeleb loodusnähtuste uurimisega. Staatika- uurib kehade tasakaalu või paigalseisu meie valitud taustsüsteemis. Kinemaatika- käsitleb liikumist geomeetrilisest vaatepunktist uurimata nende kehade liikumise põhjuseid Dünaamika-uurib kehade liikumist nende rakendatud jõudude toimel Mehaanika- tegeleb kehade mehaanilise liikumise uurimisega ning selle põhiülesanne on keha asukoha määramine mistahes suvalisel ajahetkel. · Kehade liikumine on tema asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes mingi aja vältel · Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi ajavahemiku jooksul.
kui ka kujundustöödes. Võiks koguni väita, et O.Kallis on eesti esimene laia profiiliga kujunduskunstnik. Tutvunud üsnagi põhjalikult rahvakunstiga, loob ta eesti stiilis kavandeid tekstiilile, mööblile, kujundab trükiseid (kaaned, vinjetid, kalendrialused, plakatid, kirjatähed) ja märke (Eesti Rahva Muuseumi esimene märk), teeb isegi õhe maja projekti (kaupmees Wenteri majale harku järve ääres). Tema tekstiilialane looming on insprireeritud rahakunsti geomeetrilisest ornamentikast. Ent selle kõrvalloob ta ka muinasainelisi kompositsioone, millede hulgast oma mõjuka dekoratiivuse ja ilusa rütmiga tõuseb esile vaip "Ussikuningas" (1915, pole säilinud). Tervikutaju ja mõõdutunne, vähese ornamentika oskuslik kõlamapanek on iseloomulik Oskar kallise 3 mööblikavanditele. Raamatugraafika alal tuleb märkida kaanekujundust E.Vilde
k = = = = v v vT XXIX 1) Suletud süsteemi impulsimoment? Suletud kehade süsteemi impulsimoment on jääv. I=const. 2) Ketta inertsmoment (valem?)? 1 I = mR 2 ,Ketas oma sümmeetriatelje ümber pööreldes. Inertsimoment on avaldatav 2 keha mass ja mingi karakteerse mõõtme ruudu korrutisena ,mille juurde kuulub keha geomeetrilisest kujust olenev dimensioonita tegur. 3) Mida nim: absoluutseks ruumiks? Maailmaruumi nimetatakse absoluutseks ruumiks. 4) Millises taustsüsteemis kulgeb füüsikaline protsess kõige kiiremini??? 5) Keha relatiivne mass? m0 m= Kiirusega v liikuva keha mass on v2 1- c2
1280 – VALE, üldkogum 1200 ei saa arvutada, sest disp. Ei ole teada – VALE, 1.standardhälbe väärtus on olemas, tõstan ruutu saan dispersiooni; 2.tahan teha kindlaks elementide osakaalu, ehk et kui ma dispersiooni ei tea, saan arvutada võttes maksimaalse dispersiooni ei ükski eelpool toodud valikutest – ÕIGE Mediaan 1 on korrastamata rea keskmine element (korrastatud) 2 on alati moodist suurem (vb ka väiksem olla) 3 on alati geomeetrilisest keskmisest suurem (kindel seos puudub) 4 normaaljaotuse puhul on moodiga võrdne (ÕIGE) 5 ei ükski Standardhälve 1 leitav dispersiooni ruuduga (ruutjuurega) 2 paikneb alati vahemikus 0 ... lõpmatus (kui on alternatiivne tunnus, siis saab olla kuni 0,5 – see on triki küsimus, kui panid õige, siis on ÕIGE) 3 ei saa olla lineaarhälbest suurem (väiksem) 4 varieeruvas reas = 0 (st puhul rida just varieerub) 5 ei ükski
pöördsilindriliseks pinnaks. 5. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje, nimetatakse kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks. 6. Milliste paramaatritega on määratud silindriline kruvijoon? Kruvijoon on täiesti määratud, kui on teada tema raadius r, samm h ja käelisus (parema- või vasakukäeline= 7. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? Geomeetriliselt on algebralise pinna järk võrdne selle pinna tasandilise lõikejoone järguga või selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga. 8. Kuidas tekib üldkujundiline pöördpind? Pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber kindla sirgjoone, mida nimetatakse pöördpinna teljeks. 9. Mis on pöördpinna... a. ...meridiaan? Pöördpinna lõikamisel telge läbiva tasandiga saadakse pöördpinna meridiaan. b. ..
pöördsilindriliseks pinnaks. 5. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje, nimetatakse kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks. 6. Milliste paramaatritega on määratud silindriline kruvijoon? Kruvijoon on täiesti määratud, kui on teada tema raadius r, samm h ja käelisus (parema- või vasakukäeline= 7. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? Geomeetriliselt on algebralise pinna järk võrdne selle pinna tasandilise lõikejoone järguga või selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga. 8. Kuidas tekib üldkujundiline pöördpind? Pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber kindla sirgjoone, mida nimetatakse pöördpinna teljeks. 9. Mis on pöördpinna... a. ...meridiaan? Pöördpinna lõikamisel telge läbiva tasandiga saadakse pöördpinna meridiaan. b. ..
= = = , x y 15 5 75 15 x - y 15 - 5 10 1 = = = , x + y 15 + 5 20 2 nagu ülesande seades nõutud oli. Vastus: Otsitavad arvud on 15 ja 5. Ülesanne 3 Kahe arvu aritmeetiline keskmine on 10 ja geomeetriline keskmine 8. Leida need arvud. Lahendus Esimest arvu tähistame tähega x, teist tähega y. Kuna ülesandes on juttu nende arvude geomeetrilisest keskmisest, siis võime teha järelduse, et kumbki neist arvudest on positiivne, sest geomeetriline keskmine on defineeritud vaid positiivsete arvude jaoks: x > 0, y > 0. Ülesanne 3 (2) Kuna nende arvude aritmeetiline keskmine on 10, siis saame seose: 1 ( x + y ) = 10, 2 millest järeldub, et x + y = 20. (1) Geomeetrilise keskmise määrangu kohaselt
Giza kuningate kalmistult. Neid iseloomustab pühalikkus ja lihtsus, mis jätavad sügava mulje. Me näeme, et skulptor ei püüdnud oma modelli ilutseda ega väljendada tema hetkeilmet. Teda huvitas ainult kõige tähtsam. Kõik ebaolulisemad detailid jättis ta välja. Võib-olla just selle range keskendumise pärast inimese peakuju kõige olemuslikumatele vormidele on need portreed nii mõjusad. Sest hoolimata oma peaaegu geomeetrilisest rangusest ei ole need primitiivsed. Ka ei ole need elutruud, nagu olid näiteks nigeeria kunstnike naturalistlikud portreed. Natuuri loomupärane kujutamine ja terviku korrapärasus on nii hästi tasakaalustatud, et kujud mõjuvad meile elutruudena, kuida samas kaugete ja igikestvatena. Pea Giza kuningate kalmistult, u. 2551- 2528 eKr. Lubjakivi, kõrgus 27,8cm, kunstiajaloo muuseum 6
kui silinder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. 54. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördeleümber kruvijoone telje, nim. kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust (s.o. keeru kõrgust), nim. kruvijoone sammuks (h). 55. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? Raadius (r), samm (h), käelisus (vasaku- või paremakäeline). 56. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? Algebralise pinna järk on võrdne selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või selle pinna ja sirgjoonte lõikepunktide arvuga. 57. Kuidas tekib üldkujuline pöördpind? Tekib mistahes joone pöörlemisel ümber kindla sirgjoone, mida nim. pöördpinna teljeks. 58. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael, vöö)? Pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber kindla sirgjoone, mida nimetatakse pöördpinna teljeks
kui silinder samaaegselt pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. 38. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telge, nim. Kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelsit kaugust nim. Silindrilise kruvijoone sammuks. 39. Milliste parameetriega on määratud silindriline kruvijoon? Kruvijoon on täiesti määratud, kui on teada ta raadius, samm ja käelisus. 40. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? Geomeetriliselt on algebralise pinna järk võrdne selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga 41. Kuidas tekib üldkujuline pöördpind? Pöördpind tekib mis tahes joone pöörlemisel ümber sirgjoone kui telje 42. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael, vöö)? Meridiaan- kongurentsed lõikejooned, mis saadakse kui pöördpinda lõigata telge läbivate tasanditega
arhitektide põlvkonna mõjustaja. 1894 sai temast Viini Kunstiakadeemia professor. Väga populaarne oli raamat "Moderne Architektur" (1895). Adolf Loos`il (1870–1933) Austria kuulsamaid arhitekte. Olles 19. sajandi lõpul USA-s, sai ta mõjutusi Chicago koolkonnalt. Aastatel 1924–1928 töötas Loos Pariisis. Loos ütles resoluutselt lahti juugendlikust esteetikast ja rajas teed funktsionalismile. Ta teatas, et igasugune ornament on kuritegelik, selle asemel tuleb lähtuda lihtsast geomeetrilisest vormist, mis vastab hoone funktsioonile. Samuti on ta kujundanud interjööre ja tarbeesemeid. Viin oli olnud üks juugendi pealinnadest ja funktsionalismiga harjumine võttis seal aega. Teda peetakse modernistliku arhitektuuri üheks pioneeriks. Loosi esimene suurem töö oli 1899 valminud Café Museum. Aastatel 1909–1911 kerkis Viini kesklinna Looshaus, mille fassaadi täitis ta üleni ornamentidega. Viini elanikud ei olnud valmis
Kubism tekkis 20. sajandi alguse Prantsusmaal. Kubistid loobusid teose jutustavast sisust. Nad hakkasid loodust, inimesi ja esemeid kujutama geomeetriliste põhivormide kaudu (pinnavormidena). See tähendab mitte nii, nagu inimesed neid näevad, vaid nagu nad on üles ehitatud. Kubism leidis kindla köha maalikunstis. Kirjanduses väljendus see peamiselt luuletuste ülesehituses, mis jäljendas geomeetrilisi kujundeid. Konstruktivistid loobusid teoste geomeetrilisest ülesehitusest. Selle asemel hakkasid nad käsutama tehnikale iseloomulikku sõnavara, kuhjasid teosed üle terminitega (oskussõnadega). Sel teel püüdsid nad seostada inimest tehnikaajastuga, näidata ühiskonn toimunud muutusi. Kubistlikke ja konstruktivistlikke luuletusi on kirjutanud prantslane Guillaume Apollinaire, eestlased Johannes Barbarus ja Henrik Visnapuu. Dadaism ja sürrealism Dadaism
reguleeritav tuleb tagatelje viltust asendit kompenseerida esirataste reguleeringuga. Tähtis on seejuures jälgida, et peale reguleeringut jääks rooliratas otsesõidul keskasendisse. Vastasel korral suurel kiirusel ja pidurdamisel paljudel autodel juhitavus halveneb. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 51 Geomeetriline kesksuunang Geomeetrilise kesksuunangu korral mõõdetakse ja reguleeritakse kummagi esiratta kokkujooksu lähtudes auto geomeetrilisest keskteljest. Geomeetriline kesksuunang on olnud kasutusel juba palju aastaid Ja see on hea suunangu liik auto tagatelje liikumissuuna ühtimisel geomeetrilise keksteljega (tagatelg on geomeetrilise kesktelje suhtes risti). Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 52 Juhul kui tagatelg on paigast ära, siis tuleb auto otsesõiduasendis hoidmiseks pöörata pisut rooliratast, mistõttu on otsesõiduasendis roolratas
sõpra. Chagall andis vastulöögi maaliga ,,Pool tundi pärast kolme (Poeet)" (,,Half Past Three (The Poet)"). Poeet istub pildil üksinda laua taga. Kohvitass ühes käes, ahvatlev viskipudel tema kõrval, näib ta olevat luulelise inspiratsiooni agoonias. Ta asustab mingisugust kujuteldavat, üleloomulikku maailma; tema pea, ta vaim, kehast vabana, isegi diagonaalide taga, mis piiritlevad piltide maailma. See austusavalgus kohviku õpetlasele näitab juba Chagalli kubismist ja geomeetrilisest maneerist eemaldumise protsessis. Ühte põimitud jooned olid varem olnud vajalikud vaid selleks, et luua korda; nüüd on nad aga tähtis osa maali sõnumist, mähkides endasse poeedi ja, rõhutades pea vabadust, joonides alla inspiratsiooni võimu iseseisvuse. Chagall'i eesmärgiks oli ajakohastada luuletaja suurt kujutlusvõimet ning tema vabadust korraprintsiibist. Tema geomeetrilistest struktuuridest said järsult metafoorid, poeetilise tähenduse peamised kandjad.
(negatiivse vabaliikme korral korrutada võrratuse mõlemaid pooli -1-ga). 2. Sihifunktsioon peab olema esitatud maksimumfunktsioonina (max f(x) = - min f(x)). 3. Ülesanne peab olema esitatud kanooniliselkujul Kanoonilise kuju saamiseks viiakse sihifunktsioonis kõik tundmatud vasakule Kõik kitsendused ning samuti sihifunktsioon peavad olema võrrandite kujul, m kordajaga 1 ja esineb ainult ühes võrrandis. universaalne lahendusmeetod. ast 1947. Nimetus tuleneb geomeetrilisest tõlgendusest. Simpleksiks t, millel on n+1 tippu. ülesanne vastama järgmistele tingimustele: ma mittenegatiivsed aid pooli -1-ga). ktsioonina undmatud vasakule ja kitsendustele ,," lisatakse abimuutujad. a võrrandite kujul, milles igaühes esineb baasimuutuja so. muutuja s Optimiseerimisülesanne koosneb: - Meie poolt mõjutatavatest otsustusmuutujatest: x1 ja x2 Antud näites nemad tähistavad kahe kauba toodetavat kogust
Juhul kui võllile või teljele mõjub teljesihiline koormus mõõratakse kumb laager peab telgkoormuse vastu võtma, teine laager peab saama veidi teljesihiliselt liikuda.Võlli/ telje pikkus peaks olema minimaalne. Tuleb otsustada kuidas tagatakse komponentide õige teljesihiline asukoht. Tagatakse vajaliku pöördemomendi ülekandmine(liistliited, hammasliited) 6. Tuua näide (teha eskiis) võlli geomeetrilisest kujust, koormust ülekandvate komponentide ja laagrite paigutamisest võllil. 7. Millisest metoodikast tuleks lähtuda laagrite asukohtade ja laagri konstruktsiooni valikul? Laagrite asukohtade ja laagerduse konstruktsiooni kindlaksmääramine( üldjuhul kasutatakse kahte laagrit, laagrite radiaal-toereaktsioonid eeldatakse mõjuvaks laagrite keskel. Juhul kui võllile või teljele mõjub teljesihiline koormus
Jooned jagunevad järgmiselt: 1) sirgjoon e sirge; 2) kõverjooned e kõverad, viimased jagunevad alljärgnevalt: a) tasakõverad- asuvad täielikult ühel tasandil; b) ruumikõverad. Graafilised kõverad - pole kirjeldatavad võrrandi abil, mis ei tähenda, et nad ei kujuta mingit seaduspärasust. Analüütilised jooned - kirjeldatavad võrrandi abil ning jagunevad a) algebralisteks (näit. y = ax + b ); b) transtsendenseteks ( näit. y = x sin x ). Algebralise tasakõvera järk (geomeetrilisest seisukohast) - joone maksimaalne lõikepunktide arv sirgega. Ainus esimest järku joon on sirge. Algebralise ruumikõvera järk (geomeetrilisest seisukohast) - maksimaalne lõikepunktide arv tasandiga. Lihtsam ruumikõver on kruvijoon. 7.1. Teist järku jooned Kõiki teist järku jooni võib saada pöördkoonuse lõikamisel tasandiga. Seepärast nimetatakse neid koonuslõigeteks. Olenevalt tasandi asendist koonuse telje suhtes saame järgmised jooned (joon. 41):
· Geomeetriline- määratakse vertikaalsete nivelleerimis latidega. I klass- riiklikud kõrgusvõrgud; II klass- riiklikud kõrgusvõrgud; III klass- kohalikud võrgud; tehniline- mõõdistamisvõrgud. Kõige täpsem! Nõuab palju tööd ja vaeva. · Trigonomeetriline- kohalikud võrgud, mõõdistamisvõrgud (künkliku maastiku reljeefi mõõdistamiseks, topograafilise mõõdistamise kõrgusliku alusvõrgu loomisel ja reljeefi topograafilisel mõõdistamisel). Täpsus on geomeetrilisest nivelleerimisest mitu korda väiksem. · Hüdrostaatiline- määratakse voolikuga ühendatud anumate põhimõtel. Kasutatakse riiklikel võrkudel, ehitustel (tunnelites, elamuvundamentide, horisontaal osade mõõdistamisel); suurel ruumalal kulukas ja aeganõudev. · Baromeetriline- määratakse õhurõhu mõõtmisega; erinevatel kõrgustel on erinev õhurõhk. Kasutatakse projekteerimise eeltöös (, siis kui täpseid kõrgusi ei ole vaja),
olulisema. Ta polnud ainult suur geomeeter, vaid ka suur filosoof. Ta ei süvenenud ainult geomeetriaprobleemidesse, vaid tahtis mõista geomeetria õiget kasutust, selle ala ja piire. Ta hakkas vahet tegema ,,geomeetria vaimu" ja ,,meeleteravuse ehk peenuse vaimu" vahel. Geomeetria vaim on parim ainevaldkondades, mis alluvad analüüsile. Inimeseõpetus nõuab teistsugust uurimismeetodit. Naeruväärne oleks rääkida inimesest kui geomeetrilisest probleemist. Filosoof ei tohi luua inimesest mingit kunstlikku konstruktsiooni, ta peab kirjeldama tegelikku inimest. Ei leidu teist teed inimese mõistmiseks, kui tema elu ja käitumise tundmaõppimine (Cassirer, 1999, lk.28). Nii klassikaline metafüüsika, keskaegne religioon kui ka teoloogia kujutlesid maailma hierarhiana, milles inimesel oli kõrgeim koht. Inimese ja maailma saatuse üle valitses kõikehõlmav ettehoole. Uus kosmoloogia, heliotsentriline süsteem, millele pani aluse
5. Suurem valimi kasutamine vähendab väärtuste varieerumist üldkogumis Esindusviga on oma sisult: 1. Viga mis tekib aritmeetilise keskmise ebatäpsuse tulemusena 2. Kõikide võimalike esindusvigade harmooniline keskmine 3. Väljavõtukogumi ja üldkogumi struktuurid erinevuse tulemusel tekkinud ebatäpsus 4. Ei ükski eelnevatest variantidest Mediaan 1. on korrastamata rea keskmine element 2. on alati moodist suurem 3. on alati geomeetrilisest keskmisest suurem 4. normaaljaotuse puhul on moodiga võrdne 5. ei ükski Standardhälve 1. leitav dispersiooni ruuduga 2. paikneb alati vahemikus 0 ... lõpmatus 3. ei saa olla lineaarhälbest suurem 4. varieeruvas reas = 0 5. ei ükski Normaaljaotuse korral 1. puudub sümmeetria 2. st. hälve = 0 3. Mo = Me ei võrdu aritmeetilise keskmisega 4. keskväärtus on alati = 0 5. ei ükski Seos Y = 18,5 + 0,48 X 1
Arvutada vaheseinale mõjuv jõud, kui õli on lastitud: vaheseina ülemise servani; trümm on survestatud kolme meetrise peilitoruga (surrounding pipe). 1. Hüdrostaatika Lahendus Ülemise servani P = gAH = 0,89,811088/2 = 2511 kN. 3 m peiltoruga P = gAH = 0,89,81108(8/2 +3) = 4395 kN. 1.3. Rõhukese Centre of pressure Horisontaaltasandi hüdrostaatilist rõhku iseloomustavad geomeetrilisest küljest tasandi pindala ja selle kese. Kaldtasandi puhul tuleb võtta iseloomustamiseks kasutusele erinevad pinnamomendid. 0 0 0 z H CP h a . Joon. 1.1 Kui vedelikus oleva tasandi osapindala ehk elementaarpindala a sügavus on z vedeliku vabapinnast 0 0, siis
76) Skitseerige vasakukäelise kruvijoone kaksvaade. 77) Mis on kruvijoone keerd/samm? a) keerd kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber kruvijoone telje b) samm keeru otspunktide vahelist kaugus 78) Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? Raadius r, samm h ja käelisus (vasaku- või paremakäeline). 79) Kuidas avaldub silindrilise kruvijoone ühe keeru pikkus l sammu h ja diameetri d kaudu? 80) Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? See on võrdne selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või selle pinna ja sirgjoonte lõikepunktide arvuga. 81) Kuidas tekib üldkujuline pöördpind? Joone pöörlemisel ümber kindla sirgjoone (pöördpinna telje). 82) Mis on pöördpinna... ? a) meridiaan pöördpinna telge läbiv tasand b) paralleel pöördpinna teljega risti olev lõige c) ekvaator suurima raadiusega paralleel d) kael vähima raadiusega paralleel
Õhk koosneb 3 osast: gaasidest, veeaurust, hõljuvatest tahke aine ja vedela aine osadest (aerosoolidest). 78% lämmastikku, 21% happnikku, 0,9% argooni ja 0,003% CO2. õhus leiduva veeauru hulga määrab temp. Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtsat rolli- ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosf kihtide aluseks on võetud temp muutumine kõrguse kasvades. Atmosfäärikihid: *Troposfäär- maapinnast ulatub 8-18 km kõrguseni. Kõrgus oleneb geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal, soojal ajal on troposfäär kõrgemal kui külmal ajal. Kõrgemale tõustes troposfääris tem langeb 6C km kohta. *Tropopaus- vahekiht troposfääri ja sellest kõrgemal asuva sfääri vahel. Paksus 1-3 km. *Isosfäär- asub tropopausi kohal ainult suurematel laiuskraadide kohal. Valitseb isotermiline olek st temp püsib -55- -60C ja ulatub 30 km. *Stratosfäär- temp tõuseb 3C km kohta,
1834-1917 1839-1906 danseuses bleues(tantsijannad sinises)(orsay) la montagne sainte victoire p.c on postimpressionist, tema arust tõid impressionistid ohvriks valguse ja õhu kujutamisel objektid. Nähtavate asjade juures otsis ta nende ehitust, millisest geomeetrilisest kujundist nad koosnevad. seega see mägi tundus talle vaid koonusena.ta teostel on inimesed nurgelised, nagu oleks kunstniku pliiatsikaasutus kohmakas, eemalt vaadates on tööd väga ilmekad.ta töödes oli nagu ka impressionistide,
5. C. Mollet ja J. Boyseau tegutsesid Henri IV ja Louis XIII ajastu alguses kujundasi hilisrenesansi stiili ja andsid tõuke barokaia arengule 17 saj. lõpul. Suundumus suuremale pargi tervikule ja parterisüsteemi tervikkäsitlusele. Väikeste parterite asemel kasutati suuremaid, ja vähenes arvuliselt parterite arv, sümmeetria oli tähtis. Hakati kasut. pügatud vorme. Oluline oli puude ja põõsaste kõrguste versus teede pikkuse ja laiuse proportsioon. Loobuti geomeetrilisest jaotusest, kasutusele tuli taimornament, väänkasvu- ja lehemotiiv ehk renessansile omane arabeskmotiiv. 6. Henri IV abikaasa Maria de Medici Pariisi ehitatud Luxembourgi palee aed 1615-1621- praegugi kuulsamaid. Arhitekt S. de Brosse. Järgis itaalia aeda, kuid tulemus oli väga prantsaslik. 7. Park Tuileries Pariisis, alustati 1560 I'Orme projekti järgi. Park rekonstrueeriti 17. saj.alguses Mollet ja
Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje, nimetatakse kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks 78. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? kruvijoon on täiesti määratud, kui on teada ta raadius, samm ja käelisus. 79. Kuidas avaldub silindrilise kruvijoone ühe keeru pikkus sammu ja diameetri kaudu? 80. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? Geomeetriliselt on algebralise pinna järk võrdne selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või selle pinna ja sirge lõikepunktide arvuga (ka. Lõikepunktid imaginaarsete koordinaatidega) 81. Kuidas tekib üldkujuline pöördpind? Pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber sirgjoone kui telje 82. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael, vöö)?
v varda telje läbipaine mingis varda telje punktis (v < f), [m]; varda elastse joone puutuja tõusunurk mingis elastse joone punktis, [rad]. Joonis 11.1 Elastne joon on kõver, mille kuju ruumis sõltub koormuste väärtustest ja mõjusuundadest, materjali elastsetest omadustest ja detaili geomeetrilisest kujust ning mõõtmetest. Tasapinnalise paindeülesande korral on detailil üks elastne joon. Ruumilise paindeülesande korral on detailil elastne joon kummaski kesk-peatasandis (kaks elastset joont). 11.2. Ühtlaselt painutatud ühtlane varras 11.2.1. Painde põhivalem Painutatud varda paindepinge laotus on lineaarne, kus punktide paindepinge väärtused
talvel madalate temperatuuride mõjul. Sageli ulatuvad külmalõhed sügavuti säsini ning on ka väga pikad 43. Millised on tüve kuju rikked? Nimetage 3 Ovaalsus (ovality) – ümarpuidu ristlõige, mida iseloomustab suurema ja väiksema läbimõõdu märgatav erinevus (> 1,5 korda). koondelisus (taper) – läbimõõdu järk-järguline muutus ümarpuidu pikisuunas. nihkunud säsi (eccentric pith) – säsi, mis paikneb märgataval kaugusel ümarpuidu ristlõike geomeetrilisest tsentrist. 44. Selgitage puidu ehituse rikkeid spiraalkiulisus ja kaldkiulisus spiraalkiulisus (spiral grain) – säsi suhtes spiraalne kiudude suund. kaldkiulisus (slope of the grain) – kiudude suuna kõrvalekalle saematerjali ühiku pikiteljest. 45. Nimetage 3 soodsat väliskeskkonna tingimust puitu kahjustavate seeneeoste levikuks niiskus: φ ≥ 20 %; temperatuur: 2 ºc ≤ t ºc ≤ 40 ºc ; sobiv toitepinnas; hapnik;
jahutusvedelikku. Kalestumine. Töödeldud pinna kõvadus on tooriku omast alati suurem. Seda põhjustab kalestumine (struktuuri muutumine), nähtus, mis ilmneb töödeldava metalli pinnakihis laastu lõikamisega kaasneva deformatsiooni toimel. Kalestunud kihi sügavus võib olla 1...2 mm. Kalestuse aste (kõva- duse suurenemise määr) ja kalestunud kihi paksus sõltuvad töödeldava materjali mehaanilistest omadustest (haprad metallid kalestuvad sitketest vähem), tera geomeetrilisest kujust (väiksem esinurk kutsub esile suurema kalestuse), lõikerežiimist, õlitamisest ja teistest teguritest. Kalestus kõr- valdatakse lõõmutamisega. 4 Terakasvaja moodustumine. Plastsete metallide lõikamisel moodustub tera esipinnale lõikeserva lähedal metallist kõrgend, mis keevitub esipinnale. See on terakasvaja, mille tekkepõhjus on laastu pinnakihi pidurdumine tera esipinnalt eemaldumise ajal (vt. joon. a). Joon
11). Komponendi voog on materjali voolukiirus süsteemi (süsteemist välja). Seda tähistatakse tavaliselt kui G (kg s-1, m3 s-1). 2.4 Läbikandeprotsessid Iga läbikandeprotsess (kas energia- või massiläbikanne) saab toimuda eeskätt mingi liikumapanevas jõu olemasolu korral (rõhkude vahe vee või gaasi liikumisel, temperatuuride vahe soojusläbikande korral ning kontsentratsioonide vahe massivahetuse korral). Samuti peab see sõltuma geomeetrilisest parameetrist, nt. pinna suurusest, läbi mille see protsess saaks toimuda. Kuid need kaks asja ei kirjelda veel kõike, ning peab olema ka kolmas liige, proportsionaalsuskoefitsient, mis kirjeldab kõik ülejäänud tingimused, mida kaks esimest liiget ei hõlma (sõltuvalt lihtsustuse astmest), ning reaalse ja valemiga kirjeldatava protsessi vahet. Neljandaks liigeks on aeg, mille jooksul läbikandeprotsess toimub. Seega, üldine valem, mis kirjeldab läbikandeprotsessi, on järgmine:
soodalahusega. mõlemal juhul on põhimass vesi. Aga sellega sarnasus aineid - dioktüül- voi diheksüülftalaate: 20) Polümeeride omadused ja klassifikatsioon ka lõpeb. Segus on monomeer ja initsiaator, kuid sel R0 Sõltuvalt polümeeri makromolekuli geomeetrilisest juhul peab initsiaator olema veeslahustuv ehk n CH2 = CHCl...............[- CH2 CHCl- ] n vormist võivad kõrgmolekulaarsed ühendid olla monomeeris mittelahustuv (monomer-insoluble type). lineaarse (A), hargnenud (B) või ruumilise (võrkja) Kasutatakse pindaktiivseid aineid koos segamisega, et Kasutamata monomeer eraldatakse ventileerimisega ja ehitusega (C)
võib olla veest tekkinud jääd. Kui see osutub tõeks, on see suure tähtsusega tulevastes Kuu-uurimistes. Kuu koor on keskmiselt 68 km paks ja varieerub oluliselt 0-st Mare Crisium all kuni 107 km-ni Korolevi kraatrist põhjapoole Kuu tagumisel küljel. Koore all asub vahevöö ja arvatavasti ka väike tuum. Vastupidiselt Maa vahevööle on Kuu oma siiski ainult osaliselt sula. See on imelik, aga Kuu massikese on tasakaalustunud tema geomeetrilisest tsentrist umbes 2 km võrra Maa suunas. Samuti on koor tihedam Maale lähemal asuvas küljes. Kuul on kaks tähtsamat maastikutüüpi: väga vana mägismaa ja suhteliselt tasane noorem maria. Maria (mis hõlmab umbes 16 % Kuu pinnast) on tohutu kokkusurutud kraatrite kogum, mis on hiljem täitunud sulalaavaga. Suurem osa pinnast on kaetud regoliidiga, mis on segu peenikesest tolmust ja kivisest purdmaterjalist ja on tekkinud meteoriidikokkupõrgete tagajärjel.
Teistpidi sõnastus: Funktsiooni f(x) määratud integraaliks lõigul [a,b] nimetatakse selle funktsiooni integraalsumma n i =1 f(i)xi piirväärtust s, millele integraalsumma läheneb lõigu [a,b] mistahes jaotuse ja punktide i mistahes väärtuste korral vastavatest lõikudest x i , kusjuures max xi 0 . Määratud b a integraali tähistatakse sümboliga f(x) dx . Kui geomeetrilisest küljest vaadata, siis see integraalsumma piirväärtuse arvväärtus ühtib täpselt selle kujundiga, mis on piiratud funktsiooni kõveraga. Ja arusaadavalt päris selle kujuga ei saa ükski integraalsumma olla. Vaatame asja otse definitsiooni järgi: kujutame olukorda, kus lõigu [a,b] pikim alajaotus max x on nullile väga lähedane ja neid jaotusi on seega väga palju. Sellises olukorras on lausa silmaga näha, kuidas integraalsumma väärtust omav geomeetriline kujund läheneb kogu aeg
o Mercatori põiksilindriline projektsioon on ka Eesti baaskaardi projektsioon. Baaskaart on tehtud 1994-1995, mõõtkava 1:50 000, TM Balti telgmeridiaan on 24kraadi E. o Topokaart nt Eesti põhikaart. · Atlas mingit ala kajastav teatud printsiipidest lähtuv kaartide kogum koos sinna juurde kuuluva tekstilise seletusega. Loeng 5 Kaardielemendid · Vektorandmete esitus sõltub kasutatavast geomeetrilisest primitiivist o Punktobjektid 0D o Joonobjektid 1D o Pindobjektid 2D o Ruumilised objektid 3D · Reljeefi kujutamise viisid o Horisontaalidega (samakõrgusjoontega) o Kalde edasi andmine joonte tihedusega o Hüpsomeetrilised kujutusviisid, reljeefi edasiandmine varjutusega · Teemakaartide tüübid o Koropleetkaardid kasutavad olemasolevaid üksustepiire nt haldusjaotus (vallad, maakonnad)
Nii oli vaataja otseselt teosesse kaasatud. Donald Juddi inspireeris kuup kui täiuslik geomeetriline vorm nagu paljusid teisigi minimaliste. Materjalidena kasutas ta tööstuses kasutatavaid materjale nagu teras, vask, alumiinium ja pleksiklaas. teos kinnitub seinale jättes mulje nagu elemendid tungiksid seinast välja. See on üks tema paljudest nn. virnadest, mis koosnevad kümnest identsest ülima täpsusega üksteise alla paigutatud geomeetrilisest vormist. Lucio Fontana saavutas kuulsuse oma lõigutud teostega. Hoolikalt maalitud lõuendit ümbritseb kallihinnaline raam, lõuendipinda aga läbistavad teravad sisselõiked. Kuigi tihti seostatakse sisselõikeid vägivallaga, on kunstnik ise öelnud, et ta on konstrueerinud, mitte hävitanud. Dan Flavin kasutas oma kunstiliste objektide tegemiseks päevavalguslampe. Neid horisontaalselt või vertikaalselt seina külge kinnitades moodustas ta erinevaid kompositsioone. 8
III osa. DÜNAAMIKA §1. Sissejuhatus 1. Dünaamika aine ja põhikategooriad Dünaamikaks nimetatakse mehaanika osa, milles uuritakse materiaalsete kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Staatikas uuritakse ainult jõudusid ja jõusüsteeme ning seal ei uurita seda, kuidas liiguks materiaalne osake või jäik keha kui sellele need jõud rakendada. Kinemaatikas uuritakse ainult liikumist, kuid seda puht geomeetrilisest aspektist, jättes täielikult välja jõud, mis selle liikumise põhjustavad. Dünaamikas uuritakse materiaalsete osakeste ja jäikade kehade liikumist neile rakendatud jõudude toimel ning ka seda, kuidas muutub see liikumine kui nii või teisiti muuta jõudusid. Kui staatikas vaadeldi jõudusid konstantsete suurustena, siis dünaamikas on jõud muutuv suurus. Dünaamika tähtsamateks kategooriateks on inerts ja mass.
Tuleb vahet teha pumba tegeliku e. geomeetrilise imikõrguse ja vaakummeetrilise imikõrguse vahel. Pumba geomeetriliseks imemiskõrguseks ( hi või z1) nimetatakse veevõtukoha veepinna ja pumba telje ( rõhtne labapump ) või tööratta labade alumise ääre ( püstpump ) vahet. Geomeetrilist imikõrgust on võimalik vahetult mõõta. Kui ühendada pumbaga vaakummeeter ,siis näitab see pumba poolt tekitava hõrenduse suurust imitorus. Vaakummeetriline imikõrgus (zv ) on geomeetrilisest imikõrgusest suurem pumba hüdrauliste kadude võrra pumba imipoolel. Teoreetiliselt saab avaldada pumba geomeetrilise imemiskõrguse Bernoulli võrrandi kaudu kahe voolu ristlõike kohta torustikus : 1. Ristlõige ,mis ühtib veevõtukoha vedeliku pinnaga. 2. Pumba sisemine imiava ristlõige. Vastavalt Bernoulli võrrandile on vedeliku voolu erienergia erinevates vedeliku voolu ristlõigetes on võrdsed. Voolavas reaalvedelikus see nii ei ole . Ristlõikest 1 ristlõikeni 2 kulub
I o = ½ m R2 4) homogeenne kera raadiusega R z = 2/5 m R2 a 5) risttahukas külgedega a, b, c : Ioz = 1/12 m (a2 + b2), c y Ioy = 1/12 m (a2 + c2), x b Iox = 1/12 m (b2 + c2). 11.Pöörleva keha energia: Iga pöörlev keha omab kineetilist energiat, kusjuures pöörleva keha kineetiline energia on võrdeline tema pöörlemissagaduse (pöörlemiskiiruse) ruuduga. Peale selle on pöörleva keha kineetiline energia võrdeline selle keha inertsmomendiga (inertsmoment sõltub selle keha massist ja geomeetrilisest kujust). Pöörleva keha töö - A=M Töö võrdub pöörleval liikumisel jõumomendi ja pöördenurga korrutisega. Ehk kui võrrelda sirgjoonelise liikumisel tehtud tööd A=Fs siis saab tuua paralleele, kus MF ja s. 12.Einsteini relatiivsusprintsiip: 1) ei leidu eelistatud või absoluutset inertsiaalset taustsüsteemi, kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on samaväärsed kõigi füüsikaseaduste kirjeldamise jaoks. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem,
Kui suits läheb ühtlase joana, siis on püsiv tasakaal ja kui mitte on tasakaal ebaühtlane. Kui udu langeb maha tuleb ilus ilm. Pilet nr 3. Atmosfääri kihid. Öökülma mõiste. Öökülma tekkepõhjused, prognoosimine ja kahjustuste vältimine. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. - Troposfäär atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal; soojal ajal on troposfäär kõrgemal kui külmal ajal. Kõrgemale tõustes troposfääris temperatuur langeb (keskmisel 6 C° km kohta). Samas aga esineb ka kõrvalekaldumisi troposfääris esineb kihte, milles kõrguse suurenemisel temperatuur püsib (isotermiline kiht) või tõuseb (inversioonikiht) - Tropopaus vahekiht troposfääri ja sellest kõrgemal asuva sfääri vahel. Paksus 1-3 km. Tropopaus ei ole pidev, vaid see
annaabi.ee 
