tootmisel või kasvuhoonetes taimede kasvu soodustamiseks. Ladustada saab geoloogilistes formatsioonides: ammendatud nafta- või gaasilasundites, sügavates soolase põhjavee kihtides ja mittekaevandatavates kivisöekihtides. Igal aastal pumbatakse Põhjamere all asuvasse põhjaveekihti ligikaudu 1 miljon tonni CO2, mis tõestab, et CO2 saab suurel hulgal tõhusalt ladustada. Sleipneri projekt: aastas ladustatakse Põhjamerealusesse põhjaveekihti 1 miljon tonni CO2 (Statoil ) Aitäh kuulamast!
Kivimite vanuse määramisel on suureks abiks kivistised ehk fossiilid, mis on kauges minevikus elanud organismide jäänused, millest mingi osa on kivistunud ja säilinud.Teadlased võrdlevad organismide DNA ja valgumolekulide järjestust ning nii saavad nad uurida organismide põlvnevussuhteid ja hinnata nende evolutsioonisündmuste vanust. 4. Miks on väga vanu kivimeid säilinud vaid Maa üksikutes kohtades? Vanu kivimeid on säilinud vähe, kuna suurem osa ürgsest maakoorest on geoloogilistes protsessides ümber töötatud. 5. Reasta sündmused õiges järjekorras. Päikesesüsteemi teke; maakoore tardumine; atmosfääri ja ookeani teke; elu teke Maal; elu ainult meres; hulkraksete loomade teke; selgroogsete loomade teke; esimesed maismaataimed; korallriffide teke; Õistaimede ilmumine; dinosauruste ajastu; kalaliikide arvu suurenemine; dinosauruste massiline väljasuremine; imetajate ilmumine, Homo sapiens sapiens'/ teke. 6
b) SÜVAVAHEVÖÖ (alusmantel) · ulatus 70 - 2900 km · tahkes olekus, koosneb ultrabasiidist 3) TUUM a) välistuum · ulatus 2900 5100 km · vedelas olekus · koosneb rauast ja niklist b) sisetuum · ulatus 5100 6378 km · tahkes olekus · koosneb rauast ja niklist LITOSFÄÄRI MOODUSTAVAD KIVIMID · Maakoor koosneb väga erinevatest kivimitest. Kivimid omakorda koosnevad mineraalidest. Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kehadena. · Kivimite mineraalne koostis, ehitus ja lasumusvorm sõltuvad geoloogilistest protsessidest, millede tulemusena nad tekkisid. Tekke järgi võib kivimid jaotada kolme rühma: 1) tardkivimid; 2) settekivimid; 3) moondekivimid. 1) TARDKIVIMID · Enam kui 4/5 maakoorest koosneb tardkivimitest.
ookeanide temperatuur muudab pinnaveekihid stabiilsemaks ja rahulikumaks, ning vähene vee segunemine ja liikumine vähendab ka toitainete jõudmist fütoplankteriteni. Tulemuste põhjal sooviti luua mudel fütoplanktoni muutuste kohta tulevikus, kuid hetkel seda teha ei saa, sest usaldusväärsete tulemuste jaoks on vaja andmeid koguda veel pikema aja perioodi kohta kui seda hetkel on võimalik. Lisaks soovitatakse tulevastes mere ja ookeani ökosüsteemide geoloogilistes ja keemilistes aineringete ning veeringluse ja kalanduse uuringutes, arvestada fütoplanktoni vähenemis trendidega. Seetõttu on ookeanide ökoloogiliste muutuste uuringutes fütoplanktonil arvestatav roll, vaatamata selle väikestele mõõtmetele. Kuna klorofülli pigmentide kontsentratsiooni kaudu ookeanides saab hinnata fütoplanktoni biomassi ja produktsiooni, kasutati seda meetodit andmede kogumiseks.
Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla (maavärinad, vulkaanid, süvikud) - Nazca laam ja L-Ameerika laam Ookeanilaamade lahknemine (maavärinad, vulkaanid) - Atlandi ookeani keskosa Mandrilaamade põrkumine (maavärinad, kurdmäestikud) - India-Austraalia ja Euraasia laam Laamade liikumine küljetsi (maavärinad)- P-Ameerika ja Vaikse ookeani laam 5. Kivimite teke ja liigitus (näited igast kivimiliigist) Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalide kogumid, mis esinevad maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina Tardkivimid on kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. (graniit, basalt) Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. (lubjakivi, fosforiit, liivakivi)
geoloogid kõiki kolme. Stratigraafilist ja paleontoloogilist meetodit saab kasutada ainult kihiliste kivimite juures, kus iga järgnev kiht moodustus pärast eelmist kihti. Geoloogiline meetod võimaldab määrata ka magmakivimite ja teiste geoloogiliste protsesside suhtelise vanuse. 4) Miks on väga vanu kivimeid säilinud vaid Maa üksikutes kohtades? Väga vanu kivimeid on säilinud vaid Maa üksikutes kohtades, kuna suurem osa ürgsest maakoorest on geoloogilistes protsessides ümber töötatud. Välistegurid on vanadest kivimitest midagi uut kokku voolinud või siis justkui täiesti minema pühkinud ning on järkjärgult asendunud uuematega. Seepärast leiabki väga vanu kivimeid vaid kohtadest, kus pole palju inimese jalg sattunud ja kus nad pole viga või/ja puutuda saanud. 5) Reasta sündmused õiges järjekorras. Õistaimede ilmumine, kalaliikide arvu suurenemine, maakoore tardumine, dinosauruste massiline väljasuremine,
Tekkis maa varases arengus, kui Moodustub ookeanite keskahelikes ja esialgsed graniitsed maakoore ,,tükid" ei sukeldub vahevöösse sukeldunud väiksema erikaalu tüttu subduktsioonivööndites tagasi vahevöösse 5. Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud(koosnevad ühest[peamiselt] või mitmest mineraalist). Jagunevad: a. Magma-ehk tardkivimid nt. basalt ja graniit b. Settekivimid nt. lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi c. Moondekivimid nt. gneiss, marmor, kvartsiit 6. (TV-s selle kohta hea ül.16 lk.19) 7. Wegeneri mandite triivi hüpotees seisneb selles, et Wegener eeldas, et mandrid liiguvad üksteise suhtes. Seda kinnitas ta faktidega: a
Krakatau. 13. kaardil kujutada maavärinate ja vulkanismiga seotud piirkondi; selgitada mõisteid - astenosfäär, kivim, sette- , tard- ja moondekivim, laam, laamtektoonika, tsunami, kuum täpp, kontinentaalne rift, maavärina kolle ja kese, seismograafia, litosfäär, subduktsioon. 1) Astenosfäär - vahevöö ülaosas paiknev mõnesaja kilomeetri paksune plastiline kiht, millel triivivad litosfääri laamad. 2) Kivim - geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktne mineraalide kogum, mis esineb maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina. 3) Settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel. 4) Tardkivim - magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim. 5) Moondekivim - kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Arseen on poolmetall. Arseenil on olemas mitu allotroopset vormi. Normaalsetes tingimustes on kõige stabiilsem hall arseen, tahke rabe aine, mille tihedus on 5,7 g/cm³. Atmosfääri kuumutamisel arseen ei sula, aga sublimeerub temperatuuril 614kraadi Celsiust. Kõrgema rõhu puhul sulab arseen temperatuuril 817 kraadi Celsiust. Arseeniühendeid on palju ja arseeni varud on praktiliselt piiramatud samas lihtainena esineb arseeni harva. Arseeni leidub paljudes metallirohketes geoloogilistes materjalides ning arseeni saadakse vase (Cu), plii (Pb), koobalti (Co) ja kulla (Au) tootmise kõrvalsaadusena. Inimtegevuse tulemusena satub keskkonda arseeni tänu nii tööstuse heidetele, värviliste metallide kaevandamisele ja sulatamisele ning metallitööstusele kui ka energia tootmisele fossiilsetest kütustest ja väetistest. Kõik vees ja maomahla toimel lahustuvad arseeniühendid on inimorganismile mürgised. Tuntuim neist on As4O6 ehk rahvapäraselt arseenik
Tööohutus Üha selgemaks saab, et energiakasutuse tõhustamise ja taastuvenergiaallikate kasutuselevõtuga ei suudeta heidet ikkagi vajalikul määral vähendada. Ülemaailmsete kliimamuutuste pidurdamiseks võib olla vaja rakendada ka kolmandat meedet CO2 kinnipüüdmist ja ladustamist (inglise k CCS carbon dioxide capture and storage). CO2 juhtimine maapõue ei ole uudis.Mitmel maal on looduslikud CO2- panilad geoloogilistes kihindites olemas olnud miljoneid aastaid. Maailm on sõltuv fossiilkütustest ja meie energiasüsteemi ei saa muuta üleöö, selleks kulub aastaid. CCS toetab järkjärgulist üleminekut fossiilkütustel põhinevalt energia-varustuselt mitmekesisemale süsteemile, mis minimeeriks mõju maailma kliimale. Üleminekuperioodil jääb praegune energiasüsteem peamiselt samaks, vaja on rakendada vaid uusi infrastruktuure, nt varustada elektrijaamad
subduktsioonivööndites. sukeldunud väiksema erikaalu tüttu tagasi vahevöösse. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest)? Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud(koosnevad ühest[peamiselt] või mitmest mineraalist). Jagunevad: d. Magmaehk tardkivimid nt. basalt ja graniit e. Settekivimid nt. lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi f. Moondekivimid nt. gneiss, marmor, kvartsiit 6. Kivimite ringe (vt.ül. vihikust) Sügaval Maa sisemuses sulatab tugev kuumus kivimid sulamagmaks. Maakoorepragude või
Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilained võivad tekkida gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. Pikilaine on ka näiteks helilaine. Magnetresonantstomograafia Magnetresonantstomograafia (MRT) on meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides. Seda kasutatakse põhiliselt eluskudede patoloogiliste või füsioloogiliste muutuste visualiseerimiseks ning selleks, et hinnata näiteks kivimite läbilaskvust süsivesinike suhtes. MRT-s on kõik koed, ka pehmemad selgesti eristatavad. Kõigepealt tekib magnetresonantstomograafi magneti tekitatud tugevas püsimagnetväljas koe molekulide aatomituumade spinnide orintatsioonide tasakaaluolek
LITOSFÄÄRIKS. b) SÜVAVAHEVÖÖ (alusmantel) · ulatus 70 - 2900 km · tahkes olekus, koosneb ultrabasiidist 3. TUUM a) välistuum · ulatus 2900 5100 km · vedelas olekus · koosneb rauast ja niklist b) sisetuum · ulatus 5100 6378 km · tahkes olekus · koosneb rauast ja niklist LITOSFÄÄRI MOODUSTAVAD KIVIMID Maakoor koosneb väga erinevatest kivimitest. Kivimid omakorda koosnevad mineraalidest. Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kehadena. Kivimite mineraalne koostis, ehitus ja lasumusvorm sõltuvad geoloogilistest protsessidest, millede tulemusena nad tekkisid. Tekke järgi võib kivimid jaotada kolme rühma: 1) tardkivimid; 2) settekivimid; 3) moondekivimid. 1) TARDKIVIMID Enam kui 4/5 maakoorest koosneb tardkivimitest. Tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal.
vorme. Isotoobid Strontsiumil on neli püsivat, looduses esinevat isotoop: 84Sr (0,56%), 86Sr (9,86%), 87 (7,0%) ja Sr (82,58%).[2] Neist on radiogeenne ainult 87Sr. 87Sr tekib radioaktiivse leelismetalli 87Rb lagunemisel. 87Rb poolestusaeg on 4,88*1010 aastat. Seega on igas materjalis kaht liiki päritoluga isotoop 87Sr: esiteks see osa, mis on moodustunud koos isotoopidega 84Sr, 86Sr ja 88Sr, ning teiseks 87Rb lagunemisel tekkinud osa. Suhtarv 87Sr/86Sr on geoloogilistes uurimustes esitatud parameetrina. Mineraalide ja kivide isotoopide relatsioon on vahemikus 0,7 kuni 4,0. Kuna strontsiumil on kaltsiumiga lähedane aatomiraadius, siis asendab see kergesti kaltsiumit mineraalides. Teadaolevalt leidub kuusteist ebapüsivat isotoopi. Kõige suurema tähtsusega on 90Sr, mille poolestusaeg on 28,78 aastat ja 89Sr poolestusajaga 50,5 päeva. 90Sr on tuumapommi lõhkemise kõrvalsaadus, mis toob kaasa terviseprobleemi, sest see vahetab luudes välja
moone murenemine, edasikanne settekivimid setted litifitseerimine, tihenemine ja tsementeerumine (kuld, teemant, grafiit, galeniit, korund, väävel, kvarts) Kivimid Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseivate kehadena. Teadusharu, mis tegeleb kivimite kirjeldamise ja uurimisega, on petograafia. Kivimid tekketingimuste järgi: *tardkivimid, *settekivimid, *moondekivimid Tardkivimid on magma kristalliseerumisel tekkinud kivimid, mis levivad maakoores süva-ja purskekivimitena. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise
kivimitest (tihedamatest) kivimitest Vanem Noorem (kuni 200 milj aastat) Tekib pidevalt uuesti ookeanide keskahelikes ja kaob laamade põrkumisel vahevöösse 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) Kivim geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud Mineraal kindla keemilise koostisegaühend (vahel ka eheelement) nt: kaltsiit CaCO3, kvarts=liiv=SiO2 Jaotuse järgi: 1) Magma e tardkivimid tekivad magma tungimisel maakoore lõhedesse või maapinnale ja elle tardumisel. · Purskekivimid e efusiivsed kivimid - tarduvad maapinnal (basalt, lipariit, andersiit)
torujuhtmete vundamentide ehitamiseks. Sadamate laiendamises ja saastatud pinnaste mass-stabiliseerimiseks. Põllumajanduses happeliste muldade neutraliseerimiseks ning põldude ja rohumaade väetamiseks. Plastitööstuses toormena. Ökoloogilistes projektides energiatootmises tekkiva CO2 ja väävli sidujana Keskkonnaprobleemid. Põlevkivitootmisega kaasnevate keskkonnaprobleemide allikas peitub põlevkivi koostises ning geoloogilistes tingimustes. elektrijaamades lendub õhku suures koguses CO2 ja teisi gaase kaevandatud aladel muutub põhjaveereziim ja tihti ka vee kvalitee Kaevandamisel ja rikastamisel jääb kasutamata suur hulk lubjakivi, mis kuhjatakse aherainemägedeks. Rikastatud põlevkivi põletamisel jääb järele kuni 50% tuhka, Kõige ohtlikumad on aga põlevkivikeemia tööstuse jäätmed. Kaevandamiseks kasutatakse masinaid
Kooneb: 1) settekivimid 2) graniidikiht 3) basaldikiht Koosneb heledamatest ja kergematest kivimitest Vanem Ookeaniline maakoor Keskmine paksus 7 km Koosneb: 1) settekivimid 2) basaldikiht Koosneb tumedamatest ja raskematest (tihedamatest) kivimitest Noorem (kuni 200 milj aastat) Tekib pidevalt uuesti ookeanide keskahelikes ja kaob laamade põrkumisel vahevöösse 1. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) Kivim geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud Mineraal kindla keemilise koostisegaühend (vahel ka eheelement) nt: kaltsiit CaCO3, kvarts=liiv=SiO2 Jaotuse järgi: 1) Magma e tardkivimid tekivad magma tungimisel maakoore lõhedesse või maapinnale ja elle tardumisel. · Purskekivimid e efusiivsed kivimid - tarduvad maapinnal (basalt, lipariit, andersiit) · Süvakivimid e intrusiivsed kivimid ( graniit, periotiit (vahevöö peamine koostisosa), dioriit)
kvaliteet on püsiv. Käesoleval ajal kaevandatakse põlevkivi Eestis, Venemaal, Hiinas, Austraalias ja Saksamaal. Eesti maardlas on põlevkivi kaevandamise tingimused võrreldes teiste leiukohtadega lihtsad - väike sügavus, rõhtne lasuvus, kihindi püsiv paksus. Põlevkivide tekkimine Põlevkivi on settekivim, mis on tekkinud veekogu põhjas, kus olid olemas soodsad tingimused orgaanilise aine kogunemiseks. Põlevkivi on moodustunud kõigis geoloogilistes ajastutes kambriumist kvaternaarini. Põlevkivi lähteaine kogunes peamiselt iidsete merede kaldalähedastes vetes. Põlevkivide orgaanilise aine moodustumise lähteaineks sai olla plankton (vees hõljuvate pisikeste elusorganismide nagu bakterite, vetikate ja mitmesuguste pisikeste selgrootute kogum). Mitmete teadlaste arvates on Eesti põlevkivi ehk kukersiidi tekkimisel olnud lähteaineks sinivetikad (tsüanobakterid). Elutegevuse lõpetanud
135. Neist 17 analoogi on ohtlikult toksilised. Sarnase toksilise mõjuga on ka dioksiinitaolised polüklooritud bifenüülid (PCB-d), mida on 12 analoogi (ülejäänud PCB-de toksikoloogilised omadused on teistsugused). Kuigi nende tootmine ja kasutamine on käesoleval ajal praktiliselt lõpetatud, leidub neid siiski veel keskkonnas ja sellest lähtuvalt ka toiduahelas. [1] Teke Dioksiinid on peamiselt antropogeensed ühendid, kuigi vähesel määral tekib neid ka geoloogilistes protsessides ja looduslikes põlenguis. Võrreldes tööstusliku pöörde eelse ajaga on nende kontsentratsioon looduses umbes kolmekordistunud [3]. Peamisteks saastajateks on jäätmete põletamine, elektri tootmine, väikesed põlemisprotsessid, mettallide tootmine ja taaskasutus, tsemendi tootmine, paberi ja tekstiili pleegitamine, joogi- ja reovee puhastus ning transport. Üsna palju leidub dioksiine ja PCB-sid vanade trafode ja kondensaatorite õlides [1, 2, 3]. Põlemisprotsessides
Eestis puuduvad dioksiiniuuringuteks sobivad laborid, siinsed uurijad on saatnud oma proovid Saksamaale, kus näiteks ühe räime analüüs maksab umbes 500 . Ka Eesti tööstusettevõtete emissioone ei ole märkimisväärselt uuritud [8, 1], samuti pole meil uuritud dioksiinide kontsentratsioone inimese veres, rinnapiimas jm. Teke Dioksiinid on peamiselt antropogeensed ühendid, kuigi vähesel määral tekib neid ka geoloogilistes protsessides ja looduslikes põlenguis. Võrreldes tööstusliku pöörde eelse ajaga on nende kontsentratsioon looduses umbes kolmekordistunud [3]. Peamisteks saastajateks on jäätmete põletamine, elektri tootmine, väikesed põlemisprotsessid, mettallide tootmine ja taaskasutus, tsemendi tootmine, paberi ja tekstiili pleegitamine, joogi- ja reovee puhastus ning transport. Üsna palju leidub dioksiine ja PCB-sid vanade trafode ja kondensaatorite õlides [1, 2, 3, 5, 6, 7].
Merepõhja ulatuslikud vertikaalsuunalised nihked võivad merepinnal esile kutsuda suure lainepikkusega laineid, mis rannalähedasse madalmerre jõudes võivad minna tsunamiteks. Mõisted: litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. mineraalid- looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallidena. kivimid- geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktne mineraalide kogum, mis esineb maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina. settekivimid- nii veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud murenemis-, keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest tekkinud kivimid. tardkivimid- nii maakoores kui ka maapinnal magmast tardunud kivimid. moondekivimid- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes nii sette-, tard- ja
...................................................................................................................16 3 SISSEJUHATUS Vundament on ehitise maa-alune kandekonstruktsioon, mille ülesandeks on ehitise omakaalust ning ehitisele mõjuvatest jõududest (kasuskoormus, tuulekoormus, lumekoormus jne) põhjustatud koormuse ülekandmine pinnasele. Vundament ning selle alus peavad tagama ehitise püsivuse ehituspaiga geoloogilistes, hüdrogeoloogilistes ning klimaatilistes tingimustes. Kuigi vundamenti pole maa pealt näha, on tegemist ehitise ühe olulisema osaga, mille kvaliteedist sõltub ülejäänud konstruktsioonide eluiga ja deformatsioonidele vastupidavus.[1] Vundamentide ja soklite isoleerimiseks peab kasutama üksnes külma, niiskust ning pinnase liikumisest tulenevaid pingeid taluvaid materjale. Vundamendi ja aluspõranda isolatsioonitööde
klooriühendid, vaid seondub ka proteiinidega. Hg eritumise bioloogiline poolestusaeg inimorganismis on u 70 päeva, kalades u 2 aastat. Kalad võivadki olla (olenevalt piirkonnast) põhiliseks Hg allikaks inimorganismile, kus see element deponeeritakse peamiselt neerudesse (kuni 90 % üldsisaldusest). Kuid Hg sisaldub ka loomulikult õhus, kust inimene omastab seda u 80 % ulatuses (Hg eraldub ka maa sügavusest normaalsetes geoloogilistes protsessides). Teatud mikrobioloogilistes metabolismiprotsessides võib looduses anorgaanilisest elavhõbedast moodustuda äärmiselt mürgine dimetüülelavhõbe (CH3)2Hg ja metüülelavhõbeioon CH3Hg+. Lahustuvate Hg-ühendite surmav annus inimesele (ühekordsel sissevõtmisel) on orienteeruvalt 200 300 mg. Vedela metallina on Hg lühiajalisel kokkupuutel suhteliselt ohutu; ohtlik on aurude regulaarne (eriti pikaajaline) sissehingamine. 6.2 Elavhõbeda saaste allikad
käitlemiseks, peamise eesmärgiga vähendada nende kogust või neis sisalduvaid pikaajalisi komponente. Kõnealuseid tehnoloogiaid koos nimetatakse „eraldamiseks ja transmutatsiooniks”. Kuigi nad pakuvad võimaluse vähendada selliste jäätmete pikaajalist mürgisust, ei saa nende puhul kunagi täielikult välistada vajadust eemaldada need keskkonnast (st kasutada tuleb 10 lõpphoiustamist sügavates geoloogilistes kihtides). Selline „kontsentreeriv ja piirav” lähenemisviis võimaldab viia keskkonnamõjud miinimumini. 3.3.Puudused Järgnevalt on toodud puuduste loetele, võrreldes teiste energialiikidega: Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutustamise tehnoloogia puudub. Tuumaenergia tootmisel järele jäävad jäägid on radioaktiivsed ja osad tekkinud jäägid jäävad ohtlikeks aastasadadeks ja - tuhandeteks.
Ei saa kehtida kuigi sügaval, kuna selle järgi oleks temperatuur juba 100km sügavusel ~2500-3000C, mille tagajärjel sulaksid juba suurem enamus kivimeid. Tõenäoliselt pidurdub selline kiire temperatuuri tõus juba maakoore ülaosas ja enamuses vajevöös on see keskmiselt 1C km kohta. Temperatuur sise- ja välistuuma piiril on 6600C ja Maa tsentris 6900C. 21. Kivimi mõiste ja kivimite kolm põhilist liiki, nende olemus aines ja tekkimismehhanism. Kivim geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega komplektsed mineraalsed arregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kooslustena. Tardkivim tekivad magma tardumisel maapinnal, maakoores klassifitseeritakse SiO 2 sisalduse alusel. Settekivimid tekkinud lahustest väljasadestumise teel või organismide kivistumisel. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moodustunud kivimid, näiteks gneiss, kilt, marmor.. 22
poolsfäärilises kanalis, kus kontakt vee ja kanali seinte vahel ning seega ka külghõõrdumine on kõige väiksem. Samas on kitsas, kanjonilaadses ja laias- madalas kanalis voolamine tänu suuremalt hõõrdumisele aeglasem. Voolusängi pikkiprofiili kallakust - gradienti - väljendatakse tavaliselt vertikaalse langusena fikseeritud vahemaa jooksul (m/km). Gradient ja ka ristlõike kuju ning pindala võivad oluliselt varieeruda ka samal voolusängil sõltudes reaalsetes geoloogilistes tingimustes maapinna geoloogilisest ehitusest, sademete jaotusest pikkiprofiilil jn.. Pikkiprofiili kuju on tavaliselt nõgus (sinusoidaalne) ning voolusängi gradient suurem (st. kallakus järsem) ülemjooksul nt 10 m/km ja see väheneb alamjooksu suunas, kus gradient vo. ainult mõni cm/km. Jõgede pikiprofiilid- Ülemjooks, keskjooks, alamjooks. Jõgikonnad, valglad-Igal jõel on oma veekogumisala e valgla mida nimetatakse jõgikonnaks. Valglateks võivad olla kraavid, ojad, väikesed
(3) 1. Kivimi mõiste Kivimid tekivad geoloogiliste protsesside käigus, mis määravad nende koostise, esinemisvormi ja leviku. Kivimid koosnevad reeglina mineraalidest. Erandjuhtudel ei vasta kivimid sellisele määratlusele. Nii näiteks koosneb obsidiaan vulkaanilisest klaasist tardunud amorfsest silikaatsest laavast, mitte mineraalidest. Jämepurdkivimid, näiteks konglomeraadid, koosnevad peamiselt teiste, murenemise käigus purunenud kivimite tükkidest. (1) Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kehadena. (1) Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraali mõiste ei ole siiski selgepiiriline: ükski mainitud tunnustest ei ole mineraalidele alati kohustuslik. (7)
lahutusvõimega võre lahutab spektrid horisontaalsuunas järkudeks (Joonis) ICP-MS induktiivselt seotud plasma on ioonide allikaks massispektromeetris üle 50 elemendi ioniseerub plasmas kuni 90% ühendus ICP ja massianalüsaatori vahel realiseeritakse veega jahutatavate kahe koonuse abil, mis on asetatud plasmaleeki ja milledes on 1 mm ava AES rakendused : sulamite analüüs metallurgias metallijälgede analüüs geoloogilistes- ja keskkonnaproovides, lahustitas ja biomaterjalides vee analüüs Aatomspektroskoopia meetodite omavaheline võrdlus Parameeter FAAS GFAAS ICP AFS ICP-MS detekteerimispiir kesk- ülikõrge keskmine suur ülikõrge mine (100X FAAS) (sama kui vrdl. FAAS) GFAAS
moodustumiseks on 300-325 °C, üle 450°C ja alla 250°C võib dioksiine tekkida tühisel hulgal. Lendtuhk, mis sisaldab nõge, tahma ja kloriide on soodus dioksiinide moodustumisele. Dioksiinid on äärmiselt vastupidavad keemilisele ja bioloogilisele lagunemisele ning säilivad seetõttu keskkonnas kaua. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Dioksiinide teke Dioksiinid on peamiselt antropogeensed ühendid, kuigi vähesel määral tekib neid ka geoloogilistes protsessides ja looduslikes põlenguis. Kõige enam paiskub dioksiine õhku plastikute ja plastmasside põletamisel (sh sorteerimata olmejäätmete, meditsiinijäätmete põletamisel). Dioksiine tekib ka kivisöe põletamisel ja puudega kütmisel, kui põlemine toimub liiga madalal temperatuuril. Dioksiine tekib vähesel määral ka diiselkütuse põletamisel sõidukite- ja laevamootorites. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Ohud inimesele ja elusloodusele
Ei saa kehtida kuigi sügaval, kuna selle järgi oleks temperatuur juba 100km sügavusel ~2500-3000C, mille tagajärjel sulaksid juba suurem enamus kivimeid. Tõenäoliselt pidurdub selline kiire temperatuuri tõus juba maakoore ülaosas ja enamuses vahevöös on see keskmiselt 1C km kohta. Temperatuur sise- ja välistuuma piiril on 6600C ja Maa tsentris 6900C. 17. Kivimi mõiste ja kivimite kolm põhilist liiki, nende olemus aines ja tekkimismehhanism. Kivim geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega komplektsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kooslustena. Tardkivim tekivad magma tardumisel maapinnal, maakoores klassifitseeritakse SiO2 sisalduse alusel. Settekivimid tekkinud lahustest väljasadestumise teel või organismide kivistumisel. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moodustunud kivimid, näiteks gneiss, kilt, marmor. 18
ja temperatuur Maa tuumas ulatuks kümnete tuhandete kraadideni. Viimane tähendaks, et suurem osa Maa sisemusest peaks olema vedelas olekus. Seda ei kinnita seismoloogilised andmed... Tõenäoliselt pidurdub selline kiire temperatuuri tõus märgatavalt juba päris maakoore ülaosas ja enamuses vahevöös on see keskmiselt 1°C km kohta. 17. Kivimi mõiste ja kivimite kolm põhilist liiki, nende olemus aines ja tekkimismehhanism. Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kehadena. Magma- ehk tardkivimid moodustuvad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Settekivimid tekivad nii veekogudes kui maismaal kuhjunud murenemise, keemilise settimise või organismide elutegevuse produktide - setete kivistumisel (litifitseerumisel). Moondekivimid tekivad kõigi võimalike kivim- tüüpide ümberkristalliseerumisel kõrgenenud
3 Uurimissügavuse za valikul peaks juhenduma järgnevatest väärtustest (lähtetasand on ehitise vundamendi, ehitise osa või ehitussüvendi sügavaim punkt). Mitmesuguste za väärtuste puhul peaks neist kasutama suurimat. Väga suurte ja eriti keerukate ehitiste puhul peaks mõni uurimispunkt ulatuma sügavamale Ebasoodsates geoloogilistes tingimustes, kus nõrgad või palju kokkusurutavad kihid asuvad tugevamate kihtide all, peaks alati valima suurema uurimissügavuse. 3.Geotehnilised konstruktsioonid: vundamendid (madal-,vaivundamendid, plaatvundamendid), tugiseinad 4.Pinnaseosakeste klassifikatsioon. Pinnaste klassifikatsioon. Pinnaseosakeste suurus varieerub väga laiades piires alates kividest, mille läbimõõt võib olla kümnetest sentimeetritest kuni kolloidosakesteni suurusega alla 0,001 millimeetri
vastuvõtmiseks. Kohtvaiu on otstarbekas kasutada: - olemasolevate ehitiste läheduses; - suurte koormustega ehitiste vundeerimiseks juhul kui nõrga pinnase paksus on üle 15 meetri; - suurte horisontaal- ja momentkoormuste korral; - olemasolevate vundamentide tugevdamiseks; Kohtvaiu võib kasutada tugiseinte rajamiseks. Kohtvaia kandevõime on otstarbekas määrata staatiliste koormuskatsetega. Koormuskatsetest võib loobuda julul kui samasugustes geoloogilistes tingimustes on sama tüüpi vaiadega koormuskatseid tehtud. Kuigi vaiakatse tegemine tundub kulukas ja aeganõudev, võimaldavad need katsed otseselt saada andmeid vaia tegeliku kandevõime kohta ja sellega vältida asjatut riski või (ja seda enamasti) vaiade arvu tarbetut suurendamist. Kandevõime määramine arvutusega vaia otsa ja külje vastupanu järgi alahindab enamasti vaia tegelikku kandevõimet. Eestis on kasutusel mitmesuguse tehnoloogiaga valmistatavaid kohtvaiu.
PÄRISSÕNAJALALAADSED (JA SALVIINIALAADSED) HÕIMKOND SÕNAJALGTAIMED. Sõnajalgtaimed on fülogeneetiliselt nooremad kui rüüniad, raikad ja kollad. Nad tekkisid umbes ühel ajal osjadega. Kui rüüniad surid täielikult välja, raikad ning kollad ja osjad on kaasaegses flooras esindatud ainult väheste liikidega, siis sõnajagtaimede õitseng jätkub ka kaasajal, ehkki ka veidi vähemalt määral kui varasemates geoloogilistes aegkondades. Kaasajal on sõnajalgtaimede liikide üldarv üle 10 000. sõnajalgtaimed on levinud kogu maakeral mitmekesistes kasvukohtades, alates troopilistest vihmametsadest ja soodest ning lõpetades kõrbetega. Kõige suurem on liikide mitmekesisus niisketes metsades, kus nad kasvavad mitte üksnes maapinnal, vaid ka epifüütidena teistel taimedel. Ehitus. Ürgsete sõnajalgtaimede sporofüüdid olid sambakujulise harunemata tüvega radiaalsümmeetrilised puittaimed
Katioonid täidavad anioonide vahelised tühikud. Levinuim on iooniline side elektriline külgetõmme. Kovalentne side valentselektronide paaride abil (peamiselt org ainetes, aga ka nt teemandis). Metalliline side kergelt ioonide vahel liikuv elektrongaas. Vesinikside H+ ühendeis (nt vesi ja jää. Aitab ka vees ainetel lahustuda) Mineraalides sageli segaside, aga valdav on ioonilis-kovalentne. Veel on väga suur roll geoloogilistes protsessides. Kivimite tekkel katalüsaator jne. Mineraalide isomorfism-vt üles. Esineb enamikel mineraalidel. Nt. Plagioklass (liistakulise struktuuriga vms) Mineraalide polümorfism mitmestruktuursus e struktuuri geomeetria erinevus. Nt teemant(karkass) ja grafiit(kihiline). Maateaduste alused I (13.sept) Silikaadid. Struktuuri põhiühik: ((SiO4)4- Ränihapniku tetraeeder. Struktuurimotiivid: tetraeedrite üksteisega seondumis (polümeriseerumise) viisid.
57. Maasisese soojusvoo avaldumisvormid. Avaldumisviisid: vulkanism, sügavusega tõusev temperatuur (geotermiline aste). Soojus kandub edasi konduktiivselt ja konvektiivs 58. Geotermilise gradiendi mõiste ja selle suurus Maa erinevates geostruktuursetes vööndites. 12 Geotermaalne gradient kirjeldab temperatuuri muutumist sügavuse suurenedes. Erinevates geoloogilistes keskkondades on geotermaalse gradiendi väärtus märkimisväärselt erinev. Stabiilse kontinentaalse maakoore sees tõuseb temperatuur umbes 30 kraadi kilomeetri kohta. Ookeani keskaheliku all tõuseb temperatuur umbes 60 kraadi kilomeetri kohta. Vulkaaniliste vööndite all tõuseb temperatuur umbes 60 kraadi kilomeetri kohta. Sukeldunud ookeaniline koor on võrreldes vahevöö materjaliga külm. Subduktsioonivööndis tõuseb
Läänemere hüdroloogilised tingimused on sõltunud: o Maakoore kesrkimise erinevast kiirusest mere eri piirkondades o Taanduva mandrijää sulamisreziimist o Sademete hulgas ja vee aurustumisest · Nüüdisrannajoonest eemal paiknevad rannamoodustised ja rannasetted annavad informatsiooni Läänemere erinevatest arenguetappidest. Need pinnavormid ning maismaa- ja meresetete vaheldumine geoloogilistes läbilõigetes kinnitavad, et meri on kord taandunud, kord peale tunginud, põhjustades kord soostumist, kord rannalaguunide kujunemist. · Olenevalt rannikuala kerkimise erinevast kiirusest on Läänemere erivanuselitel arengufaasidel välja kujunenud rannajooni mitmesugusel absoluutkõrgusel · Eestis 30 rannajoont, siin on vanad rannajooned kõige paremini säilinud
Piisavalt suure hüdraulilise gradiendi korra pinnas veeldub. Seepärast peab vee eemaldamine toimuma altpoolt kaeviku põhja. 43. Vaia kandevõime, iseloomulikud punktid. Külghõõrde ja otsa kandevõime. Aja meetod. Üksikvaia kandevõime määratakse kas otseselt staatilise koormuskatsega (Vaia normkandevõime määratakse piirkandevõimest Rcu) või kaudselt. Kaudseid meetodeid võib kasutada, kui nende kohta on piisavalt andmeid samasugust tüüpi vaiadega sarnastes geoloogilistes tingimustes tehtud staatilistest koormuskatsetest. Kaudsed meetodid on: · Dünaamiline katse Tavaline dünaamiline katse seisneb ühest rammivasara löögist põhjustatud vaia vajumi vaste mõõtmises. Fikseerida tuleb ka vasara langemiskõrgus ja kaal. Mehaanilise vasara kasutamisel võib vaia normkandevõime määrata Gersevanovi valemiga. A 4 E d m1 + 0,2m2 Rck = 1+ * - 1 , kus 2 As e m1 + m2
19 30. Hk. Sõnajalgtaimed- Polypodiophyta. Sõnajalgtaimed on fülogeneetiliselt nooremad kui rüüniad, raikad ja kollad. Nad tekkisid umbes ühel ajal osjadega. Kui rüüniad surid täielikult välja, raikad ning kollad ja osjad on kaasaegses flooras esindatud ainult väheste liikidega, siis sõnajaltaimede õitseng jätkub ka kaasajal, ehkki ka veidi vähemalt määral kui varasemates geoloogilistes aegkondades. Kaasajal on sõnajalgtaimede liikide üldarv üle 10 000. sõnajalgtaimed on levinud kogu maakeral mitmekesistes kasvukohtades, alates troopilistest vihmametsadest ja soodest ning lõpetades kõrbetega. Kõige suurem on likide mitmekesisus niisketes metsades, kus nad kasvavad mitte üksnes maapinnal, vaid ka epifüütidena teistel taimedel. Ehitus. Ürgsete sõnajalgtaimede sporofüüdid olid sambakujulise harunemata tüvega radiaalsümmeetrilised puittaimed
Sellel tekivad pungad, millest aja jooksul areneb uus täiskasvanud gametofüüt. 30. Hk. Sõnajalgtaimed- Polypodiophyta. Sõnajalgtaimed on fülogeneetiliselt nooremad kui rüüniad, raikad ja kollad. Nad tekkisid umbes ühel ajal osjadega. Kui rüüniad surid täielikult välja, raikad ning kollad ja osjad on kaasaegses flooras esindatud ainult väheste liikidega, siis sõnajaltaimede õitseng jätkub ka kaasajal, ehkki ka veidi vähemalt määral kui varasemates geoloogilistes aegkondades. Kaasajal on sõnajalgtaimede liikide üldarv üle 10 000. sõnajalgtaimed on levinud kogu maakeral mitmekesistes kasvukohtades, alates troopilistest vihmametsadest ja soodest ning lõpetades kõrbetega. Kõige suurem on likide mitmekesisus niisketes metsades, kus nad kasvavad mitte üksnes maapinnal, vaid ka epifüütidena teistel taimedel. Ehitus. Ürgsete sõnajalgtaimede sporofüüdid olid sambakujulise harunemata tüvega radiaalsümmeetrilised puittaimed
Enamikes riikides loetakse ka turvas taastumatute fossiilsete kütuste hulka, kuigi turba moodustumine on pidev protsess ja kaevandamine toimub juurdekasvu ulatuses. Maailma energiavarude võrdlemisel aastase tarbimisega (vt Tabel 1 .1, Tabel 1 .2 ja Tabel 1 .3) selgub, et fossiilkütustest ammendub kõige kiiremini praegustes tingimustes kasutatavaks hinnatud naftavaru (umbes 40 aastaga). Aasta aastalt paranevad aga kütuse ammutamise tehnilised võimalused seni probleemseteks peetud geoloogilistes ja klimaatilistes oludes, mis lubab täiendavat varu järk järgult ümber hinnata kasutatavaks varuks ja isegi kasvava tarbimise tingimustes peaks naftavarusid jätkuma pikemaks kui 40 aastaks, samas on paratamatu selle hinna pidev tõus. Kivisöevarud on naftavarudest märgatavalt suuremad ja seetõttu püsib kivisöe hind suhteliselt stabiilsena juba pika aja jooksul. Taastuvate energiaallikate kasutamine jääb võrreldes kasutatava varuga väga väikeseks, seega
sool, fosfaadid ja lubjakivi. Ka maakoore kivimiliigid ja nn. fossiilsed kütteained (kivisüsi, põlevkivi) on moodustunud erinevatest mineraalidest, sest muutused maakoores jätkuvad. Kivimeid sünnib kogu aeg juurde, samas ka vanad hävivad, murenevad või liiguvad erinevates protsesside tõttu ühest kohast teise. Väheseid erandeid arvestamata on praegu kasutatavad mineraalivarud tekkinud kümneid ja sadu miljoneid aastaid tagasi. Erinevates geoloogilistes protsessides tekkisid paiksed rikastumise kohad, maardlad, mida nende suure mineraalisisalduse tõttu kasutatakse edasiseks rikastamiseks. Metallide tootmisel rikastamiseks võetavat mineraali nimetatakse maagiks. Maailmas tuntakse üle 2000 mineraali ja uusi tekib aina juurde. Neist umbes 100 on majandusliku tähtsusega. Mineraalid kuuluvad taastumatute loodusvarade hulka. Piiratud koguse tõttu on paljudest metallidest juba praegu puudus
annaabi.ee 
