siirduvad Lahepera järve kudema (Arold, 2005). Väga huvitavaks nähtuseks on ka Kallaste linnas asuv üle 900 meetri pikkune kesk-Devoni ajastul moodustunud punase liivakivi paljand, milles vahelduvad punakaspruunid või kollased liivakivid aleuroliitidega, milles kohati esinevad ka õhukesed dolomiidikihid. Kuni kaheksa meetri kõrgusel paljandil on võimalik näha ka Peipsi järve murrutustegevuse jälgi, mis avaldavuvad murrutuskulpades ja väikestes koobastes (TÜ Geoloogiamuuseum, 2013). Kallaste liivakivi paljand on toodud joonisel 1. Joonis 1. Kallaste liivakivi paljand Kallaste linnas (www.puhkaeestis.ee) Suurjärve jätkuv roll maastiku kujundamisel avaldub hästi Pedäspää ja Meerepalo randa ning Piirissaare saart vaadeldes. Pedäspää ja Meerepalo näitel on tegu turbarannaga, mis vajumise ja lainte purustava toime mõjul maismaad järvele loovutab. Selle tulemusena on rannakülad viimaste sajanditega taganenud juba mitusada meetrit (Kalla, 2008)
(fluvioglatsiaalsed deltad). Viimastest on tuntumad Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna ning Pühamäe-Kemba oosideahelikud. Lahemaa kauni ja mitmekülgse loodusega tutvumiseks on rajatud mitmed looduse ja kultuuriloolised õpperajad. Rannikumadaliku maastikega saab tutvuda Käsmu ja Majakivi looduse õpperajal. Rannaküladest ning nende ümbrusest annab hea ülevaate Altja õpperada. Siin asub ka Eesti ainus vabaõhu-geoloogiamuuseum, kus on eksponeeritud peamised meil rändrahnudena esinevad kivimitüübid. Rohkete muististega ning baltisaksa materiaalse kultuuri rikkaliku pärandiga Põhja-Eesti kultuurmaistuid läbivad Muuksi ja Palmse õpperada. Põhja-Eesti soode ökosüsteemidega saab tutvuda Viru raba läbival laudteel. 6 2.2 Taimkate ja loomastik Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad
Lisaks soodele ilmestavad maastiku ka veel mõhnastikud ja oosid. Tuntumad neist on Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna ning Pühamäe-Kemba oosideahelikud. Et tutvustada Lahemaa Rahvuspargi mitmekülgset ning ilusat loodust,on loodud mitmed loodus ja kultuuriloolised õpperajad. Rannikumadaliku maastikega saab tutvuda Käsmu ja Majakivi looduse õpperajal. Rannaküladest ning nende ümbrusest annab hea ülevaate Altja õpperada. Siin asub ka Eesti ainus vabaõhu-geoloogiamuuseum, kus on eksponeeritud peamised meil rändrahnudena esinevad kivimitüübid. Rohkete muististega ning baltisaksa materiaalse kultuuri rikkaliku pärandiga Põhja-Eesti kultuurmaistuid läbivad Muuksi ja Palmse õpperada. Põhja-Eesti soode ökosüsteemidega saab tutvuda Viru raba läbival laudteel. Lahemaa Rahuvuspargi andmed Asutatud: 01.06.1971 Pindala: 72 500 ha (725km) * Maismaa: 47 410 ha (474km) * Meri: 25 090 ha (251km) Tsoneering (jaotumine): * Reservaate 76 ha (0,2%)
annaabi.ee 
