geograafilised ja neid ei tarvitse kirjelduses arvestada. Geograafilise kirjelduse tuumaks on just ruumilise laheduse alusel esinev vastastikune mõju nähtuste vahel, nähtusi endid on vaja kirjeldada niivõrd, kuivõrd see on vajalik vastastikmõju selgemaks väljatoomiseks. Ja vastastikuste mõjude iseloom ning suunad maaravad ka käsitluse kava. Carl Ritter - Vastastikmõju ruumilise läheduse alusel on ka Ritteril geograafia hing, "filter", mis määrab nähtuste geograafilisuse, ja geograafilise kirjelduse kavandamise alus. Vastastikku mõjuvate nähtuste keskpunkti seab Ritter inimgeograafina küll inimeste elu ja tegevuse. Seda põhinähtust aga vaatleb Ritter tema vastastikuses mõjus loodusoludega, mis tagab inimgeograafia ühtsuse loodusgeograafiaga. Ühtse geograafia teemaks on Ritteril loodus kui inimese kodu, inimese eluruum. Teave aga, mis ei mahu p6hiteema alla, ei ole geograafiline.
kohaneta. Riikidevahelise võitluse soovitav 1õpptulemus oli Haushoferi nägemuses Maa jagamine kolmeks või neljaks segmendiks. Natsid kasutasid tema teooriat. Alfred Hettner (1859-1941). 1928. aastal programmilise pealkirjaga teos "Geograafia, ta ajalugu, ta olemus ja ta meetodid". Koroloogiline käsitlusviis. Hettner ei tunnista, et ühes koroses paiknemise alusel satuvad loodusähtused ja inimtegevused kohustuslikult vastastikmõjju. Teiste sõnadega, eitab Humboldt-Ritteri "filtrit" geograafilisuse kriteeriumina. ''Filtri'' täpsustajad. Meeltega tajutav geograafia. See vool võttis omaks maastiku-uurijate seisukohad, et geograafia ülesandeks on maastike eristamine, piiritlemine ja kirjeldamine, kuid leidis, erinevalt Hettnerist, et maastiku-uurijate poolt üle võetud Humboldt-Ritteri "filter" on liiga lai ega määrat!e geograafia ainevaldkonda piisava rangusega. Pakuti valja mitmeid "filtri" kitsendamise võtteid. Kõige populaarsemaks kujunes mõte, mille
annaabi.ee 
