docstxt/15099874698149.txt
merepõhi laieneb keskmäestikest kahele poole Dan McKenzie, geofüüsik: maakoor koosneb laamadest Jason Morgan, geoloog: laamad liiguvad Uurimislaev Glomar Chellenger ( 1968- 1981) : ookeanide põhja puurimistööd tõestasid laamtektoonika paikapidavust Globaalökoloogia Vladimir Vernadski ( 1863-1945), geoloog, biokeemia rajaja, biosfääriõpetuse arendaja ( elusaine kui biomassi kasutamine füüsikalise suurusena) Geograafiateaduse arengus võib eristada mitut etappi. Reastage järgnevalt nimetatud etapid ja selgitage, miks ühel või teisel perioodil pöörati tähelepanu just sellele uurimissuunale? Loodus-ja ühiskonnanähtuste kompleksne ehk süsteemne uurimine Eri piirkondade kirjeldamine Looduse komponentide omavaheliste seoste uurimine Looduse üksikelementide uurimine Geograafia eri harud Geograafia jaguneb: Ühiskonnageograafia; Loodusgeograafia.
Uurimistöö põhineb paberkandjal (raamatud, ajakirjad) ja elektrooniliselt publitseeritud materjalidel. Töö on liigendatud kolmeks peatükiks. Esimene peatükk kajastab Ferdinand von Wrangelli, teine Otto von Kotzebue ja kolmas Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghauseni elu ja tegevust. Peatükid on jagatud alapeatükkideks, kus on kirjeldatud lühidalt nimetatud maadeuurijate elulugu, tähtsamaid uurimisreise- ekspeditsioone, toodud välja nende panud geograafiateaduse arengusse ja märgitud paigad maailmas, millistel on nime andnud või mis kannavad Wrangelli, Kotzebue ning Bellingshauseni nime. 3 1. Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell (09. 01. 1797 Pihkva-6. 06. 1870 Tartu) 1.1 Elulugu Wrangell (pilt 1.) oli baltisaksa päritolu Vene parun, meresõitja ja arktikauurija. Üldlevinud nimekuju Wrangel asemel tuleks E. Tammiksaare uurimuse põhjal eelistada kuju Wrangell.
NB! J.G.Granö- Eesti teadusliku geograafia ja maastikuteaduse rajaja, Tartu Ülikooli geograafia Instituudi rajaja, Eesti loodusuuringute ja sotsiaalruumide uuringu (nt maakonnad) alusepanija, Eesti maastikuline rajoneerimine, lõi kartograafilise süsteemi meetodi E.Kant- Eesti esimene majandusgeograafia professor, arendas edasi Tartu Geograafia Instituuti, jagas Eesti Kõrg- ja Madal-Eestiks, uuris linnamaastikke, tema uurimustööd kuuluvad maailma geograafiateaduse klassika hulka A. Tammekann-geograafiaprofessor, eristas 4 maastikutüüpi: lauskmaa, lavamaa, sumbmaastik, viirgmaastik, edendas oluliselt Eesti geomorfoloogilist, paleogeograafilist (Kõrg- ja Madal-Eesti eristamine), maastikulist ja rahvastikulevi uurimist T.Lippmaa, L.Laasimer- Eesti taimkatte kaardistamine K.Kirde- uuris Eesti kliimat 5. Maastikuteadus Eestis peale II MS, nimed ja millega tegelesid Uued geoteadlased ja uurimussuunad said alguse alles 50-ndatel
ümbrust. Vanima paradigma kriis Maadeavastuste paradigma erakordne edukus, geograafia kiire areng selle alusel, viiski paradigma kriisini. Võis ette näha, et mõne aja pärast pole enam tundmatuid piirkondi. Kriis saabus 1920aastatel kui polnud enam tundmatuid piirkondi lisaks oli liiga palju infot. Info üleküllus. Bernhard Varenius esimene, kes püüdis geograafilist teavet struktureerida . XIX sajandi suured geograafid rajasidki moodsa geograafiateaduse ja töötasid suures osas valja selle enesem6istmise, mida me nüüdsel ajal nimetame regiooniparadigmaks. See oli ühtne geograafia, sest nii loodus-kui inimgeograafiline komponent olid koondatud ühise peateema ümber - erinevate loodusnähtuste ning inimtegevuste vastastikune mõju üksteisele nende ruumilise laheduse alusel, sel alusel, et kõik need nähtused paiknesid ja tegevused toimusid lähestikku, ühes ruumiosas, regioonis. See peateema oli ühtlasi filter,
Eelmistel põlvkondadel on olnud maa-vanemad, või vähemalt maa-vanaemad-vanaisad, praegused noored tulevad ikka otse linnast. 6. Sotsiaal-ja kultuurigeograafia eestis: taasavastatud vana? Peil, Sooväli. Artikkel räägib eesti geograafiast, nimelt sotsiaal ja kultuurigeograafiast läbi aegade. Algselt oli see koostatud ajakirja tarvis. Pärast eedi iseseisvue taastamist on eesti keeles avaldatud arvukalt ülevaateid geograafiateaduse eri tahkudest. Rahvusvahelistes ajakirjades on ilmunud kolm sellist artiklit. Nende autorite peamiseks eesmärgiks on olnud geograafia ajaloo ülevaatlik kirjeldamine. Erandiks on Jussi Jauhiaineni teoreetiline käsitlus Eesti inimgeograafia arengust ja tulevikusuundumustest (2000a, 2000b) ning sama autori kriitiline essee teadustööst ja publitseerimisest väikeses kultuuriruumis (2004a). Eesti kui väike riik euroopa perifeerias, keda nähakse kui endist Nõukogude liidu maad
annaabi.ee 
