Elektri energia tarbimine 1 elaniku kohta Majanduse struktuur Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites Haridustase ÜRO inimarengu indek e. Iai – heaolu näitaja, koosneb SKT’st 3. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid, oskad järjestada konkreetse ettevõtte korral (näit. alumiiniumisulatus ettevõtte) paigutust mõjutavad tegurid. Resurss Tooraine Kapital Seotus teiste ettevõtetega Tööjõud Jäätmes 4. Globaliseerumise mõiste, selle tekkimise põhjused; tead, kuidas hinnata globaliseerumise suurust,; globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed nii kõrgeltarenenud riikidele kui arengumaadele. Globaliseerumine – kogu maailma haarav majandus-, kultuuri-,
1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud t
selle kaudu mõjutatakse Lõunariikide poliitikat. Majandustegevuse vormid: 1. Primaarsed majandusharud--looduskeskkonda kasutavad toorainet hankivad harud. 2. Sekundaarsed majandusharud--tooraine töötlemine (tööstus). 3. Tertsionaalsed harud--teenindavad tootvaid harusid ja inimest (transport, olmeteenisdus, välismajandus, kaubandus jne). 4. Kvarternaarne tasand--nad aitvad inimtegevusel areneda (teadus, haridus, infotööstus). 5. Kvinaarne tasand--juhtimistegevus (riikidevahelised ühendused). Majandustegevuse ruumilise paigutuse seaduspärasused: 1. Primaarsed harud paigutuvad vastavate loodusressursside piirkonda. 2. Sekundaarsed harud paigutataske maksimaalse kasumi teenimise eesmärgil. 3. Kõrgtehnoloogilised harud paigutatakse teadusasutuste, kvaliteetse tööjõu ning heade sidepidamisvõimalustega piirkodadesse. 4
· Kamardumine on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks. · Punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede poolt kasutusse. Väga väheviljakad mullad jasealsed mullad ei sobi maa harimiseks, kui võtta maha puud tekib suur erosioon. Sealsed mullad on vanimad, kuni 10m. Murenemise valdava iseloomu järgi eristatakse: · füüsikalist murenemist e rabenemist, · keemilist murenemist e porsumist. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Keemiline murenemine ehk porsumine -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma -kivimis olevate keemiliste elementide keemilis-mineraloogilise koostise reageerimine vee,
ISELOOMUSTAB JA VÕRDLEB KEEMILIST JA FÜÜSIKALIST MURENEMIST, TEAB MURENEMISE TÄHTSUST LOODUSES JA SELLE MÕJU INIMTEGEVUSELE; Keemiline murenemine-( Seisneb kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimises vee, hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega) ülekaalus palavas ja niiskes kliimas Füüsikaline murenemine-( Seisneb kivimite peenendumises kivimipragudes oleva vee külmumise ja paisumise tagajärel) esineb rohkem seal, kus on suur temperatuuri amplituud, kas aastaringselt või ööpäevaselt. Murenemise tähtsus: Looduses- tekivad setted, muld ja muutub pinnamood · Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele · Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele. o Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti. o Taimed saavad mullast toitaineid · Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku
Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid. Sellega tuleb maavärinate piirkondades arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. *Vulkaan ja kasulik ? 1. Viljakad mullad vulkaanilistel aladel (mineraalid, vulkaaniline tuhk). 2. Geotermiline energia- saab kasutada vulkaanilistel aladel. 3. Kivimid, mida saab kasutada ehitusmaterjaliks. 4. Vulkaanilised alad on turismi objektid. *Tsunami mõju inimesele ja keskkonnale. 1. Infrastruktuur -Mõju kogu majandusele. 2. Turism 3. Import -Palju hukkunuid ja muid
Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. · Aeg. Ajajooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. · Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 2. Maailma rahvastik. Selle kujunemine. Asustus. Pika ajajooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 18
ojus, Kesk-ja Saudi- Araabia, Prantsusm kütteväärtus keeruline 40% elektrienergia, Lõuna Am., Araabia, Venemaa, aa, Itaalia, - lihtne - ammutamisel ja tarnspordil võib taastumatu, keemiatööstuse Saudi- Venemaa, Norra, Saksamaa, transportida tekkida reostusoht traditsiooniline tooraine Araabia, Iraan, Iraan Jaapan tankerite või - vajab ümbertöötlemist, puhastamist Iraak, Mehhiko torujuhtmetega Araabia ÜE Maagaas Soojusenergia, Venemaa, Venemaa, Venemaa, Usa, - suur - tuleohtlik
mõjutavate tegurite nagu maismaa ja ookeanide paigutus, hoovuste mõju, mäed jms. 1. Ekvatoriaalne vööde temperatuur ühtlane.Väga niiske kliima, vihmad uhuvad mullast toitained ära huumusevaesed. Põllumaad vähe. Rohumaid ei ole. On kasutuses kakao-, kohvipuu, õlipalmi istanduste all. Põllumajandus põhiliselt mägedes. 2. Lähisekvatoriaalne vööde õhutemperatuur kõrge, ühtlane.sademeteperiood vaheldub kuivusega. Kaugemal ekvaatorist pikemad põuad. Mullad ei ole eriti viljakad. Põhiliselt savannid. Kasvat. hirssi, maapähklit, kus niisutatakse seal puuvilla, riisi (Aasias). Karjatatakse veiseid. 3. Troopiline vööde kõige vähem sademeid, kõige rohkem päikest. Siin on maailma suuremad kõrbed. Ööpäevane temperatuurikõikumine suur. Kasvat. kunstliku niisutamisega datlit, kohvi, suhkrut. Põllundus ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kaamleid ja lambaid. 4
86 PÕLLUMAJANDUSLIKUD TEGURID: 1) Looduslikud tegurid · Kliima määrab vegetatsiooniperioodi ehk kasvuperioodi. Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. Niiskusolusid mõjutavad kohalikud tegurid · Mullad. Huumuskihi tüsedus, lõimis, põuakindlus, viljakus, veereziim. · Reljeef. Pinnamood, maapinna kallakus. Lõunapoolsel nõlval saab nt. varem saaki kui põhjapoolsel nõlvaalal. Terrasspõllud, erinevatel astmetel väikesed põllulapid. 2) Majanduslikud tegurid. · Kapital. Hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad, maaparandus. Selle alla mõeldakse füüsilist kapitali või raha. Erandlik · Tööjõud
Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajanduses maailmamajandus Tööstusettevõtte paigutuse mõjutavad tegurid: Määravaks see ressurss, mis on selle ettevõtte tootmise juures kõige olulisem Tooraine /hulk, riknevus/ · maagirikastuskombinaat · suhkrutööstus · alumiiniumitööstus energiamahukas metallurgia · raskemasinaehitus tööjõud /hulk, kvaliteet/ · palju odavat tekstiili- ja õmblustööstus, jalatsitööstus · palju - elektroonikatööstus tarbija · toiduainetööstus koostöö teiste ettevõtetega teadusmahukus · kõrgtehnoloogilised masinad kapital
Peamine Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajanduses maailmamajandus Tööstusettevõtte paigutuse mõjutavad tegurid: Määravaks see ressurss, mis on selle ettevõtte tootmise juures kõige olulisem Tooraine /hulk, riknevus/ · maagirikastuskombinaat · suhkrutööstus · alumiiniumitööstus energiamahukas metallurgia · raskemasinaehitus tööjõud /hulk, kvaliteet/ · palju odavat tekstiili- ja õmblustööstus, jalatsitööstus · palju - elektroonikatööstus tarbija · toiduainetööstus koostöö teiste ettevõtetega teadusmahukus · kõrgtehnoloogilised masinad kapital
Aga see ei näita tegelikult riigi arengutaset, sest see ei arvesta haridust, iivet, eluiga ega muid rahva elatustaset iseloomustavaid näitajaid. Näiteks Kuveidis, kus on suhteliselt kõrge SKT, elavad inimesed kuskil lehma pätsidest tehtud onnidest. Nunnu. Inimarenguindeks vist ÜRO poolt loodud näitaja, mis koondab erinevad näitajad, mis annab ülevaate inimeste okukorrast riigis. Siin arvestatakse järgnevaid asju: inimeste üldine tervis, haridus (kirjaoskus + kooli kohustus jne), majanduslik heaolu, SKT, keskmine eluiga Riikide arengutaset saab võrrelda: interneti ühendus/ autod/ telefonid 1000 inimese kohta; kirja- lugemisoskuse protsent inimeste hulgas; iive; suremus; sündimus; imikute suremus; keskmine eluiga; SKT; linnastumise protsent; hõivatus; inimarenguindeks; osalus maailmamajanduses; energia vmm tarbimine ühe inimese kohta. 3. Riike saab jaotada Lõuna(arengu)- ja Põhjariikideks(arenenudmaad)
Majanduslikud: Kapital hooned, seadmed, seemned, loomad Tööjõud kvaliteet traditsioonid Poliitika toetused, toll Kliimavöötmed Polaar pole võimalik harida põldu, külm Lähispolaar lühike vegetatsiooniperiood, redis, sibul, kartul Parasvööde talve, sügise ja kevade pärast üks saak aastas, Jahe parasvööde 3-5kuud vegetatsiooniperiood, okasmets, rukkist, otra, kartulit, lina, rapsi Mõõdukas parasvööde 5 kuud, mereline teravili, istandused, mullad keskmise viljakusega, vajavad natuke kuivendamist, mandriline külm talv, põud, tööd peab kiiresti tegema, lühike vegetatsiooniperiood Soe parasvööde 6+, riis, mais, päevalilled, viinamarjad, parasniiske viljakad mullad, kuiv mandriline viljakad mustmullad, lühike külm talv, kuiv, vee ja tuuleeriosoon. Ukraina, USA nisuvööde Lähistroopiline vööde kuiv kliima, läänerannikute vahemereline valdkond pehme
PÕLD! looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme.
3) kaugus epitsentrist; 4) asustustihedusest; 5) kui maavärinaga kaasneb tsunami, on purustused suuremad. 5. Kliimavöötmed (vaja osata nim kaardil ja välja tuua nende eripära ehk tunnused), õhumassid, tsüklonid (parasvöötme tsükloni ja orkaani erinevus), antitsüklonid, frondid. VAATA LISA. Kliimavöönd Õhumassid Temperatuur Sademed Ekvatoriaalne Ekvatoriaalne Aastaringselt väga Väga palju aasta ringi palav (~25 kraadi) Lähis- Pool aastat ekvatoriaalne, Aasta ringi palav Suvi vihmane, talv kuiv (2 ekvatoriaalne pool aastat troopiline õhk. aastaaega) Troopiline Troopiline Aasta ringi palav, Sademeid väga vähe temp ööpäeva
KÜSIMUSED | GEOGRAAFIA 2 KURSUS 1. kuidas jagatakse maakasutus? (põllumajanduslik maa ja haritav maa) 2. kuidas jagatakse haritav maa? (põld ja istandus, aiand) 3. millist kahte sorti on põllumajandust mõjutavad tegurid? (looduslikud ja majanduslikud) 4. millised on looduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KLIIMA - taimekasvatus per. pikkus nt; RELJEEF - mägine, tasane; SOOJUSHULK; SADEMED - hulk, jaotus; MULLAD - viljakus, põuakindlus, mullaosakeste suurus) 5. millised on majanduslikud põllumajan. mõjutavad tegurid (+näited)? (KAPITAL - hooned, seadmed, väetised; TÖÖJÕUD - tootmisvorm, kas ajutine/koguaeg; TURG - siseturule, ekspordiks; VALITSUSE POLIITIKA - toetused, tollipoliitika) 6. mis on 'agrokliimavöötmed'? (kliima hinnatuna põllumajanduse tegevuse seisukohalt.) 7. Kus on kõige rohkem põllumajandusliku maad?
aktiivsus. 3. Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil, seetõttu on mägiste piirkondade muldkate märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotumine kõrgemalt madalamale, s.t nõlvalt jalamile. Päikese kiirgusenergia jaotub künkliku reljeefi eri osadel ebaühtlaselt: päikesepaistele rohkem avatud mullad kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad jahedate ja niisketena 4. Veereziim sademete ja aurumise vahekord põhjustab vee ja lahustunud aine liikumist mullas ja seetõttu tekivad mullahorisondid. Sademete ülekaal põhjustab leetumist, aurustumise ülekaal sooldumist. Veega küllastunud madalsoo või igikeltsmullal toimub gleistumine ja turvastumine. Parasniisketes rohttaimedega kaetud alal on ülekaalus kamardumine, huumuse kogunemine 5
Looduslikud: Kliima o temperatuur Kui kõik need 3 tegurit on head, st temperatuur on parajalt soe, o niiskusolud kuid mitte liiga kõrge; niiskusolud on head ning kasvuperiood o kasvuperiood on võimalikult pikk, siis on põllumajanduslikud tegurid väga soodsad. Mullad o viljakus Kui kõik need 3 tegurit on head, siis on selles piirkonnas head o põuakindlus põllumajanudslikud tegurid. o paksus, lõimis Reljeef o tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on o nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital
Tehnoloogia on kallis, vajab kombineerimist teiste energiatootmisviisidega Suurimad importijad Kasutamise eelised Jaapan, Lõuna-Korea, Usa, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia Suur kütteväärtus, suurtes kogustes lihtne transportida, tooraine ItaaliaUSA, Jaapan, Lõuna-Korea, Saksamaa, Prantsusmaa, Ukraina, jääkiSuur kütteväärtus, paikneb puuraukudes, surve all, ei vaja ümbertöötlust, põlemisel ei teki Jaapan, Saksamaa, Suurbritannia, Tsiili, Brasiilia, Ukraina Suured varud, kaevandamine mehhaniseeritud
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Ajajooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Märgi skeemile puuduvad mullatekketegurid. Selgita ühe mullatekketeguri (vabal valikul või antakse ette) mõju mulla kujunemisele. Piltjoonis, kus eri tingimused mullatekkeks.
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 16. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad;
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 16. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad;
Geograafia konspekt PÕLLUMAJANDUS Põllumajanduse peamine resurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb: 1. Haritavaks maaks- põllud, istandused 2. Looduslikuks rohumaaks- niidud, karjamaad Põllumajanduse struktuur sõltub peamiselt looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Looduslikud tegurid- kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle) Majanduslikud tegurid- kapital (hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad), tööjõud (kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika) Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist
Kordamisküsimused Põllumajandus, kalandus 1) Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? a) Looduslikud i) Kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood (ööpäeva keskmine peab olema üle 5˚C)) ii) Mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis) iii) Relieef/pinnamood (tasane, mägine, nõlva kalle) b) Majanduslikud i) Kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad) ii) Tööjõud (kvaliteet, traditsioonid) iii) Valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika, eksport) 2) Milliste näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust? a) Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus b) Põllumajandusliku maa osatähtsus (Eestis 20%)
jõgede veereziimi tuumajäätmed radioaktiivsed, jäätmete paigutus raske, kallis. 38. tabel lk 75 (5.14) 39. Metallurgia tehnoloogilised etapid: maagi kaevandamine, maagi rikastamine, tooraine sulatamine, puhta metalli või sulami tootmine, valtsimine/stantsimine. Paigutuse põhimõtted: Maagi kaevandamine Maagi leiukohtade lähedusse, kaevanduste ja karjääride lähedusse. Maagi rikastamine Toimub samas, kus kaevandamine, sest alles rikastatud maaki on mõtekas transportida. Tooraine sulatamine Enegiaallikate läheduses, sadamalinnades, gaasijuhtmete läheduses
Niiskus e. sade o Oliivid saavad aind siin kasvada o Kastmine e. niisutuspõllundus Niiske lähistroopiline – ühtlaselt palju o Tähtis kasvuperioodi alguses niiskust Muidu seemned ei idane Troopiline – läbi aasta veg. periood, Mullad niiskuse defitsiit soojushulk >8000 kraadi, o Seotud kliimaga (mullaprotsessid) vähe põllumaad. o Parasvöötme mullatekkeprotsess – Lähisekvatoriaalne – muld viljakam kui leetumine – ehk toitained uhutakse ekv., aineringlus aeglasem. Enamasti alumistesse kihtidesse istandused. Lähemal ekvaatorile – lühem
suuda seda ala isegi suvel küllalt soojendada. Suvised temperatuurid jäävad tavaliselt 10 kraadi piiresse. Talved on väga külmad, kuna Päike käib väga madalalt ja poolustelt puhuvad tuuled toovad kaasa väga külma õhku. Taimede kasvuks on lähispolaarsed kliimatingimused ebasoodsad. Neis piirkondades peavad vastu ainult samblad, mõned rohttaimed, madalad puhmastaimed ning samblikud. Lähispolaarses kliimavöötmes esineb maa sees igikelts - mitme meetri paksune jääkiht, mis ei sula isegi suvel üles. Igikelts tekib tänu väga külmale talvele ja jahedale suvele. N: Kanada, Norra -ja Soome põhjaosa,Venemaa põhja-ja kirde osaPolaarses kliimavöötmes esineb aastaaegadest ainult talv. Seal esineb polaaröö ja polaarpäev, vastavalt sellele erineb ka temperatuur. Polaarpäeval, kui Päike paistab pool aastat järjest, tõuseb õhutemperatuur isegi 10-15 külmakraadini
o väheviljakad leetmullad o kasvatada saab teravilju. Nt rukkis, kaer, oder, kartul, köögivili, lina, raps · Mõõdukas parasvööde o vegetatsiooniperiood pikkus 5 kuud või rohkem o jaguneb kaheks mereline · pehme ja niiske talvega piirkond · peale teraviljade kasvavad hästi ka istanduste põhikultuurid. Nt sõstrad, õunapuud · mullad keskmise viljakusega · arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele mandriline · kultuuride valikut piirab külm talv · mõnikord kahjustab saaki põud · lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu peab kõik tööd tegema väga ruttu · Soe parasvööde o kuuekuuline või pikem vegetatsiooniperiood o võimalus kasvatada soojalembelisi kultuurtaimi
Geograafia eksam 1. Pilet Nüüdismaailma poliitiline kaart, selle kujunemine? Tänapäeva maailmas eristatakse kahte liike – kõrgeltarenenud maad ja arengumaad. Kõrgeltarenenud riigid asuvad suuremalt jaolt maailmas põhjapoolsemates osades. Nende hulka kuuluvad USA, Kanada, peaaegu kõik Euroopa riigid, Jaapan, Korea Vabariik, Iisrael, Austraalia ja Uus-Meremaa. Arengumaad asuvad see-eest lõunas. Need riigid pole üksnes vaesed, vaid on ka Põhja riikidest majanduslikult sõltuvad. Metsavarad, nende tähtsus? Metsad on eelkõige puiduallikas. Metsast saab korjata marju, seeni, küttida ulukeid, koguda taimemahlu jms. Metsad ühtlustavad jõgede äravoolu ja puhastab vett, kaitseb muldi hävimise eest ja muudab kliima veidi niiskemaks. Mets on ka puhkeala. Metsavarade suurust mõõdetakse kolmel viisil – metsamaade pindala, puiduvaru või keskmine aastane juurdekasv. Iseloomusta muutusi majandussektorite
Rahvastiku iive on rahvaarvu muutumine ,Iive saab olla positiivne , negatiivne ja tasakaalus Iive näitaja on promill . GEOGRAAFIA 18.november.2008 RAHVASTIKU PAIKNEMINE : Rahvastiku paiknemiset mõjutavad tegurid : Asutustihedust mõjutavad looduslikud tegurid : mõõdukas , piisavalat soe ja parasniiske kliima ( KLIIMA ), tasandikuline või lainjas reljeef , viljakad mullad , pikem vetatsiooniperiood , rikkalikult loodusvarad , piirkond asub veekogu ääres . Asutustihedus positiivselt mõjutavad inimtegurid : majanduslikud tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat , sotsiaalsed korralikud elumajad , head tervishoiu ja haridusteenused , poliitilised valitsus investeerib infarastruktuur . ( ehitab uusi teid jms ) .
Ekvatoriaalne Põllumajanduslikuks tegevuseks ebasobiv, sest kliima on liiga niiske, viljatud mullad. Haritatavat maad, mille moodustavad peamiselt istandused, on vähe (ainult 40mln hektarit), rohumaad pole peaaegu üldse. Lähisekvatoriaalne Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Põllumajandulikult head tingimused. Muldi niisutatakse kunstlikult, kuna nende viljakus pole eriti hea. Troopiline Haritatav maa asub niisketes savannides või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa. Kuivates kõrbetes on aga väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski. Lähistroopiline Põllumajanduslikuks kasutamiseks hea maa asub mandrite idarannikutel ja oaasides, sest sealne kliima on niiske
Lisaks sõltub kliimast ka mulla sisene bioloogiline aktiivsus. 5.Organismid a)taimed-nende lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa(huumus).See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nt.C,N,S ning hoiab vett kinni. b)mullaorganismid-taimede ja mulla koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis bio-geokeemiline aineringe(ainevahetuse käigus segatakse mulda erinevaid aineid) 6.Inimtegevus-külmas ja niiskes kliimas on mullateke aeglane,seega mullad on väga tundlikud inimtegevusele.taastuvad väga aeglaselt.Kuumemas kliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada(metsade üleraie,erosiooni tõttu).Muldade niisutamisega võivad mullad soolduda. - Mullahorisont on mulla jaotumine kihtideks värvuse tüseduse ja tiheduse põhjal.Tüsedus muutub mulla arengu käigus,üleminek on sujuv. A-Toimub taimedelt pärineva org.aine