Facebook Like

geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks (6)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida mõõdetakse ?
  • Millega mõõdetakse ?
 
Säutsu twitteris
Litosfäär.
Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks .
Astenosfäärookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad .
Maa tuum2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks.
Vahevöö – maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest
Mandriline maakoormandrite ja šelfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune.
Ookeaniline maakoor – ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor.
Kurrutus – kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon .
Murrang - rike , mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes.
Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
Kihtvulkaan vulkaan , mille koonuse moodustavad nii tardunud laavavoolude kui ka plahvatuslikel pursetel välja paisatud purustatud kivimite ja tuha kihid .
Kilpvulkaan vulkaan , mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud.
Maavärin - maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumisel koos kivimite rebenemisega.
Epitsenter - punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal.
Mineraal – looduslikult tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur.
Kivim – loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass.
Maak – majandusliku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid
Kivimiteringe – mineraalainese looduslik ringlus läbi eri tüüpi sette-, moonde- ja magmakivimite.
Tardkivim – nii maakoores kui maapinnal magmast tardunud kivim .
Settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel.
Moondekivim – maakoores kõrgendatud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid.
Basalt - peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Laamtektoonika – geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähte.
Maalihe - maa liikumine maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärjel.
1. Iseloomusta joonise abil Maa siseehitust ning võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort.
Maa piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja.





Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus:
Mandriline maakoor
Ookeaniline maakoor
Maakoore paksus
Kuni 70km
Kuni 20km
Maakoore vanus
Kuni 4 miljardit aastat
Kuni 180 miljonit aastat
Maakoore tihedus
2,7 (kergem)
3,0 (raskem)
Kivimikihid
Settekivimid , graniit, basalt
Settekivimid, basalt



2. iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism , maavärinad, kurrutused , murrangud, kivimite teke







3. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel : ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine;
Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla
Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla.
Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks.
Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik;
Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik
Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid;
Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid.


Ookeanilaamade lahknemine ( spreeding )
Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks.
Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 – 15cm aastas.
Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad.
Aktiivne vulkaaniline tegevus.
Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul.
Mandrilaamade põrkumine
laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks;
mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda;
maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks;
sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid


Kahe ookeanilise laama põrkumine
Ühe laama serv sukeldub vahevöösse
Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud
Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke (nt Mariaani saarestik Vaikses ookeanis, Väikesed Antillid Atlandi ookeanis)
4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid );
Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale.
Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale.
Vulkaane esineb:
•Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul)
•Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal




KIHTVULKAANID
KILPVULKAANID
tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu.
Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid.
tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja “ehitab” lameda vulkaanikoonuse.
Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim neist on Mauna Loa.
5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil;
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.
Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
Richteri ja Mercalli skaala võrdlus
Näitaja

Richteri skaala

Mercalli skaala

Mida mõõdetakse?
Mõõdetakse maavärina võngete tugevust
Mõõdetakse purustusi
Mõõtühik
magnituud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks #1 geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks #2 geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks #3 geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks #4 geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks #5 geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks #6 geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks #7 geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks #8 geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks #9 geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks #10 geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks #11 geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 335 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kutsikaz Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (6)

liisa1000 profiilipilt
liisa1000: Super konspekt! Pea-aegu KÕIK on olemas sfääride kohta!
10:47 27-05-2008
moonglasses profiilipilt
moonglasses: väga hea kokkuvõtlik jutt vajalikust!
04:25 08-02-2011
mikits profiilipilt
mikits: Oli suureks abiks
20:03 28-11-2011


Sarnased materjalid

14
odt
Geograafia-kordamine eksamiks
29
doc
Geograafia eksamimaterjalid
23
doc
Geograafia eksamimaterjal
30
doc
ÜLDMAATEADUS 11 KL
37
doc
Geograafia riigieksami materjal
30
doc
Üldgeograafia 10 kl
97
pdf
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
61
doc
Geograafia eksam



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun