Selleks, et tõsta linnaosa majanduslikku väärtust, on näiteks võimalik intensiivistada maakasutust ja/või asendada maade senine kasutusviis mõne majanduslikult tulusamaga. Muutused postsotsialistliku linna maakasutuses on seotud riigi, kohaliku omavalitsuse ja reasektori arendajate muutuva positsiooniga linnas. Mida liberaalsema majandusega riik on, seda vähem on riigil huvi sekkuda maakasutuse arendamisse. Traditsiooniliselt kasutatakse gentrifikatsioonis (piirkonna taastamistsükkel) olemasolevaid elumaju ja muid ehitisi. Gentrifikatsiooniprotsess algab, kui mõned boheemlastest kuntsnikud ja väljapaistvad intellektuaalid kolivad elama mahajäänud piirkondadesse ja piirkond muutub oluliseks kaitse- ja uuendamisobjektiks (nt. Supilinn Tartus). Oluline on mõista gentrifikatsiooni kui protsessi, milles on ühendatud nii majanduslikud kui ka kultuurilised aspektid. 1G. Uusweberism linnageograafias (lk 144-149)
kihistumises ning riigi-ja era-ja kolmanda sektori vahelise koostöö võimasustega. Elis Vollmeri poolt on uuritud ka maa-gentrifikatsiooni Lahemaa Rahvuspargi näitel. ARUTELU JA KOKKUVÕTE Gentrifikatsiooniprotsessi mõjude suhtes on palju eriarvamusi.Kas gentrifikatsioon on pigem positiivne nähtus, mis toob kasu elamupiirkondadele, või hoopis negatiivne, millega kaasneb rohkem kahju, kui kasu? Osad näevad gentrifikatsioonis linna keskuse päästjat ja teised ohtu selles piirkonnas elavatele inimestele. Atkinson (2004) täheldab, et gentrifikatsiooni mõjude suhtes arvamuse kujunemisel on oma osa ka poliitilistel vaadetel need, kes on parempoolsed, näevad tihti gentrifikatsiooni kui siselinna päästjat ning vasakpoolsed toovad välja vaesema elanikkonna väljatõrjumise antud piirkonnast. Üldiselt on gentrifikatsioonil nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid, nii kasu saajaid kui ka neid,
elanikkonna ning töölisklassiga asustatud vana kesklinna lähedal olevate piirkondade konverteerimine sotsiaalselt ja majanduslikult kõrgema klassi eramupiirkonnaks. Selline muutus on toimunud väljaehitatud keskkonns renoveerimise ja rehabiliteerimise käigus. Seda kesklinnale omast arengut nim ka gentrifikatsiooniks, piirkonna taastamitsükliks, sotsiaalse ja füüsilise kvaliteedi tõstmiseks või linna renessansiks. Traditsiooniliselt kasutatakse gentrifikatsioonis olemasolevaid elumaju ja muid ehitisi, mille tõttu gentrifikatsioon erineb suuremahulistest renoveerimis- ja taaskasutusprojektidest. Sellest hoolimata võib ka suuremahulistes renoveerimise ja taaskasutuse projektides esineda gentrifikatsiooni. Maa kasutusväärtus muutub gentrifikatsiooni tõttu maa vahetusväärtuseks. Selle muutuse eesmärgiks on rendihinna tõstmine. Gentrifikatsioon lülitub linna poliitikasse maakasutuse
annaabi.ee 
