• Hiline lms algkeel: ainsuse nominatiivi ja genitiivi suhte analoogial levib t-mitmus genitiivi *silmä : *silmän (AINSUS) *silmät : *silmäδen (MITMUS) Hilisema arengu käigus on paljude käändtüüpide mitmuse genitiivivormides toimunud analoogiamuutusi (näiteks oleks reeglipäraste häälikumuutuste tulemusena vormist *silmäδen arenenud tänapäeva keelde vorm silme, aga tegelikult on üldlevinud genitiivivorm silmade, v.a mõned kindlad konstruktsioonid.) Mitmuse partitiiv • Hilises lms algkeeles: -i + -tA/-δA • Tänapäeva id-lõpuline partitiiv võib olla häälikuseaduslik (nt sõnas maid) või analoogiavorm (nt madalaid, rebaseid – häälikuseaduslikuks vormiks oleks kujunenud madalid, rebasid, vrd *matalita, *repäsitä). • Tänapäeva lühike partitiiv on enamasti häälikuseaduslik (*kaloiδa > *kaloi-a > kalo > kalu)
Hiline läänemeresoome algkeel: ainsuse nominatiivi ja genitiivi suhte analoogial levib t-mitmus genitiivi *silmä : *silmän (AINSUS) *silmät : *silmäδen (MITMUS) Hilisema arengu käigus on paljude käändtüüpide mitmuse genitiivivormides toimunud analoogiamuutusi (näiteks oleks reeglipäraste häälikumuutuste tulemusena vormist *silmäδen arenenud tänapäeva keelde vorm silme, aga tegelikult on üldlevinud genitiivivorm silmade, v.a mõned kindlad konstruktsioonid.) Akusatiiv Algne lõpp -m, tõenäoliselt juba Uurali algkeeles (sama on olnud ka indoeuroopa keeltes, seega on võimalik, et Uurali ja indoeuroopa algkeele akusatiivi lõpu vahel on mingi väga vana ajalooline seos). Läänemeresoome keeltes muutus sõnalõpuline –m kõikjal –n-iks. Tänapäeval kääne puudub. Ainsuse partitiiv Läänemeresoome algkeeles tunnus -tA/-δA. Mitmuse partitiiv Hilises lms algkeeles: -i + -tA/-δA
annaabi.ee 
