retseptorid Interotseptiivsed: meie endi tegevusele reageerivad retseptorid (tähenduse andmine välisele stiimulile, ka nt optilise ja auditoorse flow tõlgendamine liikumisel; vestibulaarsüst, lihastes, liigestes ja siseorganites) · Retseptorite tihedus määrab tundlikkuse, nt peopesal palju rohkem kui käsivarrel, kahe- punkti tundlikkus; fooveas reetinal koonusrakkude tihedus suurim; koertel parem haistmine lõhnar-te tiheduse tõttu Sensoorsed nägemisteed: teadlik genikulostriaat ja mitteteadlik tektopulvinaarne, nende ülesanded. 1. valgus sarvkestale (cornea) ning läätsele (lens) 2. seejärel valgus kõvakestalt (sclera) võrkkestal (retina) paiknevatele fotoretseptoitele. 3. Fotoretseptiivsed rakud ühendatud bipolaarsete rakkudega, mis omakorda põhjustavad ganglionrakkudes elektrilise aktsioonipotentsiaali. Kolvikesed - kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks ja on ka värvi retseptoriteks (punane, sinine ja roheline)
- Aeglaselt adapteeruvad retseptorid reageerivad stiimulile aeglasemalt (surve, sensatsiooni hajum, kolvikesed värvide jaoks) Iseenese ja teiste eristamine: - Eksterotseptiivsed – välistele stiimulitele reageerivad retseptorid - Interotseptiivsed – meie enda tegevusele reageerivad retseptorid Retseptorite tihedus määrab tundlikkuse – nt peopesal rohkem ki käsivarrel, koertel parem haistmine lõhnaretseptorite tiheduse tõttu. Sensoorsed nägemisteed Teadlik genikulostriaat - Optiline kiasm e nägemisristmik - Info läheb kõigepealt risti ja kuklasagaras jõuavad kokk. - Mida eespool silmad on seda parem 3D on - Ca 90% närvidest - Muster, värv, liikumine, teadlikud nägemisega seotud funktsioonid - Loomadel kellel on silmad rohkem laiali ei ristu närvirakud Mitteteadlik tektopulvinaarne - 10% närvidest - Visuaalse stimulatsiooni kindlakstegemine ja selle järgi orienteerumine - Ürgsem ja teadvusevälisem - Töötab ainult reaalajas
huvitava osa: au loob 3-mõõtmelise kujutise, lindudel fikseeritud - Sakaadliigutuste tõttu oleme 4h päevas pimedad, nägemiskoores deaktivatsioon. Aju loob tühjadest kohtadest tervikpildi. Tavaliselt juhtub liikluses kui pea kõrvale pöörata. On treenitav nt sportlased ja professionaalsed autojuhid keskenduvad nii, et ei liiguta eriti silmi ja pimekohad jäävad olemata. Nägemisega seotud häired - Vigastused genikulostriaat e kohtumises nägemistees – häire mustri, värvi ja liikumise tajumises, ka visuaalne agnoosia – ei tunne asju ära - Vigasutsed selgmises nägemistees (ürgsem tee) – ka visuaalne ataksia – ei saa aru kus asjad asuvad - Aju ja mälu aitavad kaasa igasugustele süsteemidele, et tuvastada asju ilma, et nendest visuaalselt aru saaks. Kuulmine Helilainete muutumine närviimpulsiks Kuulmisaparaat
3. Palju ümberlülitusi ajutüve piirkonnas nt valu aju veejuha ümbrise hallainesa käivitab nii emots kui käitumuslikud vastused 4. Keskajus asuvad ajutüve ni visuaalsed kui auditoorsed keskused, peamine ülesanne stiimuli asukoha kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades Nägemine: kuidas valgussignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; peamised nägemisteed (tadlik genikulostriaat ja jmitteteadlik tektopulvinaarne) ja nende ülesanded. 1. valgus sarvkestale (cornea) ning läätsele (lens) 2. seejärel valgus kõvakestalt (sclera) võrkkestal (retina) paiknevatele fotoretseptoitele. 3. Fotoretseptiivsed rakud ühendatud bipolaarsete rakkudega, mis omakorda põhjustavad ganglionrakkudes elektrilise aktsioonipotentsiaali. 4. Edasi ajju. Kuulmine: kuidas helisignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; kuulmisteed 1
annaabi.ee 
