3. Karjamaa rajada viljakale mullale 4. Kindlasti järelniita ja äestada 5. Kopleid vaja 15-20 6. Ühes koplis 2 päeva 7. Ühele hanele on vaja 0,4tonni rohtu Karjamaade hooldamine-järelniitmine Ka õigel karjatamisel jääb 30% heinast söömata.Loomad tallavad heina maha roojavad ära.Sellist rohtu niita ka ei saa.Kõige rohkem jääb rohtu üle teisel karjatamisperioodil.Esimene vajalik niitmine teha teise karjatamise järel- takistab umbrohu levikut ja kõrreliste generatiivorganite moodustumist. Essimene niitmine on kevadel.Teine niitmine on augustis-esteetiline tähtsus. Järelniitmise kõrgus 7- 10cm.Järelniitmisel rohtu ära ei veeta. Äestamine,rullimine ja teised hooldusvõtted Tugevasti mõjutab rohukamaraid roojahunnikud , nende ümber jääb rohi söömata, nende all võivad taimed hukkuda,asemele kasvavad umbrohud.15-20% karjamaast jääb rooja alla.karjamaad võib äestada vaid karjamaa äkega.Äke ei vigasta rohukamaraid
Algab see faas õies munaraku viljastumisega ja lõpeb seemne (embrüa) valmimisega. 2) Noorus- e juveniilne järk– algab see faas seemne idanemisega, järgneb taimede aktiivne kasv. See faas lõpeb, kui taim saab suguküpseks – hakkab moodustama õisi. 3) Täiskasvanu e matuune arengujärk. Intensiivne rakkude pooldumine (aktiivne kasv) aeglustub ning algab sugu- e. generatiivorganite moodustumine - õiepungade teke. 4) Raukus- e. seniilne järk. Taime loomuliku arengu lõppfaas: kasvu järkjärgulise aeglustumine, lõpuks taim sureb. b. Fenoloogia, fenoloogilised vaatlused Fenoloogia - bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sesoonseid nähtusi, nende arenemist ja ajalist reeglipärasust. Fenoloogia põhineb vaatlustel - fenoloogilised vaatlused
. . maa aluseid võsundeid hoidab pidev tugev juurevõrgustik.. AASNURMIKAS- võsundiline muru ja söödasort. Teise karjatamise ringi ajal on kõige suurem kogus rohtu. Sügise poole rohu kasv aeglustub. Hea oleks kui iga karjatamise ringi järgi teha hein. Vähemalt kaks korda peab niitma. Minimaalselt oleks vaja niita kaks korda suve jooksul. Esimene kord võiks olla peale teist karjatamist, millega takistatakse umbrohtude levikut ja kõrreliste generatiivorganite moodustumist. Teistkorda niita augustis septembris. Hävitame umbrohtusid , niidame ära rooja hunnikutel kasvava rohu ,et hiir sinna pesa teha ei saaks,kuna seal hakkab hallitama. Esteetiliselt oleks hea kui seal ei oleks luhtohte jne algmeid. Niitmise kõrgus võiks olla seitse kuni kümme sentimeetrit. Luhtkastevarre puhul ei ole õige niita väga madalalt, sest tihedad puhmad takistavad niitmist. Äästamine, rullimine ja mõned teised võtted. Rooja hunniku all võivad
Töötlemist alustatakse ca 15. mai paiku ja lõpetatakse juuli esimesel nädalal. Põhimõtteliselt võib CO2te lasta ka balloonist, kuid see on oluliselt kallim ● Toitainete sisaldust mullas (väetamine) – kui puud on väga suure produktsioonivõimega, vajavad nad suures koguses toitaineid. Kui toitaineid pole piisavalt või toitainete sisaldus pole tasakaalus, toob see kaasa kasvu pidurdumise, samuti generatiivorganite arengu aeglustumise. Kasutatakse peamiselt statsionaarset kastmisssüsteemi ja väetisi antakse koos kastmisveega. ● Kontroll putukkahjurite ja seenhaiguste üle (eriti seemnete valmimise perioodil) ● Umbrohutõrje – kasutatakse nii keemilist kui mehaanilist umbrohutõrjet. ● Kujundatakse võrasid. Võrasid lõigatakse tagasi igal aastal, seda tehakse peale seemnete varumist, juuli-august. Tagasi lõigatakse ladvavõrsed (kasvuhoone kõrgus limiteerib maksim
Karjamaade hooldamine Järelniitmine Osa rohtu jääb karjatamisel söömata, soodustavad umbrohtude levikud. Ka kõige õigemal karjatamisel jääb 15-30 % söömata. Üksikute karjatamisringide ajal võib see veel suurem olla. Hea on kui saaks niita iga karjatamisringi järel. Oluline on, et tehakse kaks korda suve jooksul niitmist. Esimene kord niita vähemalt teise karjatamisringi järel. Takistame umbrohtude levikut ja kõrreliste generatiivorganite moodustumist. Teist korda niita augustis-septembris, et hävitada umbrohtusid ja niita roojahunnikutel kasvama jäänud rohu, mis on hiirtele pesapaigaks. Niitmise kõrgus 7-10cm. Kuid luhtkastevarre esinemisel tuleks niita madalamal. Suure hulga söömata rohu korral on niitmine tülikas, vikat ummistub. Järelniidetud heina ei koristata. See kuivab karjamaal ja järgmisel karjatamisringil ja loomad söövad seda meelsasti. Veel hooldusvõtteid: äestamine ja rullimine Karjamaa probleeme
jäänud suvirapsi põld) töötas põimkülvik T-S rahuldavalt. 131. Taliteraviljade mullaharimine. Kesade harimine. Taliteraviljade külvieelne mullaharimine sõltub eelviljast, põldude kultuuristatusest ning ettevõttes kasutatavast tehnoloogiast (künnipõhine või pindmine harimine, otsekülv). Tugevasti umbrohtunud ja ebatasastel põldudel on õigustatud mustkesa kasutamine. Harimisel võiks kasutada kombineeritud võtete süsteemi. Enne umbrohutaimede generatiivorganite moodustumist pritsida üldhävitava herbitsiidiga (maheviljeluse nõuete järgimisel jääb see tegevus ära); kahe-kolme nädala pärast harida põld (randaal, nugaäke vms) ning seejärel ~2 nädala pärast künda. Künnisügavus sõltub mullastikust ja umbrohtumusest (orasheinaga umbrohtunud põllul võiks künda sügavamalt). Arvestama peab, et taliteraviljade külvi eel peab muld olema küllaldaselt tihenenud.
annaabi.ee 
