paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorganid- on 13. generatiivne paljunemine- e. suguline paljunemine, mis sisaldab meioosi ja viljastumist. 14. risoom- e. maa-alune vars( 15. vegetatiivse paljunemise viisid 16. mugul- 17. sibul- e. muundunud võsu(tulp, liilia) 18. võsund- taime maapealne või maa-alune külgharu, millesse erinevalt risoomist ei kogune varuaineid. 19. kallus- e. haavakude, millest saab uusi taimi vegetatiivselt kasvatada 20. 1-aastane taim- on taimed, mis idanevad, õitsevad ja surevad ühe
Liitlehtede korral lehekeste arv Pungad Kasvupungad millest arenevad ainult v6rsed Puht6iepungad millest arenevad ainult 6ied (esinevad luuviljalisetel) Segapungad millest arenevad 6itega v6rsed (esinevad 6unviljalistel) Oksad Erinevad oksad Kasvu oksad sirged, pikad 1a oksad Viljaoksad lühiealised, 6ipungi ei pea olema, aga enamasti ikka on Neosoksad on lühike oks mis esineb luuviljalistel, neil on v2iksed s6lmevahed ja palju viljapungi Generatiivorganid: Õis, vili ja seeme Õis : · Õiepungadest arenevad katteseemnetaimedel õied ja õisikud. · Õiest areneb vili õisikust viljakobar. Õige liigitus: · Kahesoolised õied-õiel on nii tolmukad kui emakas. sellised on enamik puuviljakultuure. · Ühesoolised õied-õiel on ainult ühed suguelundid (astelpalju, sarapuu) Ühekojalised-emas ja isasõied ühel taimel (sarapuu) Kahekojalised- taimel on kas emas- või isasoksad.
.12 päeval. Tärkamine lõpeb idulehtede või esimese pärislehe mullapinnale ilmumisega ja noore taime moodustumisega. Võrsumine. Võrsumiseks nimetatakse võrsete moodustumist mullas asetsevaist kõrresõlmedest. Võrsumisel kujuneb puhmik, milles on mitu võrset. Tähtis ei ole üldine võrsumine, vaid produktiivvõrsumine. Talinisul on harilikult produktiivvõrseid 3...6. Võrsumine algab 50C juures ja 3. lehe ilmumise perioodil. Kõrsumine. Toimub kõrre moodustumine, kujunevad generatiivorganid. Kõrsumine algab 25...30. päeval pärast võrsumise algust. Loomine. Loomise alguseks loetakse aega, mil ülemise lehe tupest ilmub nähtavale pea. Ajavahemikul kõrsumisest loomiseni toimub intensiivne lehtede ja kõrte kasv. Seepärast on taimel sel ajal suuremad nõuded niiskuse ja toitainete suhtes. Võrsumise algusest kuni loomiseni kulub 30...35 päeva. Õitsemine. Nisu on isetolmleja. Emakasuudmed tolemldatakse oma õietolmuga. Emakasuudmele sattunud tolmuterad hakkavad kasvama
areneb välja keskmiselt 3...6 peadkandvat võrset, suviviljadel vähem (odral, kaeral 2...4; suvinisul 1...3). Taliteraviljad võrsuvad peamiselt septembri lõpus, võrsumine võib jätkuda ka kevadel. Intensiivsemalt võrsuvad varasemad (õigeaegsed) külvid, sügisestel võrsetel moodustuvad pikad ja tihedad pead; kevadised võrsed on lühema ja peenema kõrrega, lühemate peadega ja pähikuid on vähem. Kõrsumisel toimub varre (kõrre) moodustumine, samuti kujunevad lõplikult välja generatiivorganid. Kasvu alustab alumine sõlmevahe, samal ajal ka peaalge; taimel kujuneb välja 5...6 maapealset sõlmevahe. Optimaalne temperatuur kõrsumisel on ~15 °C; taliviljadel algab kevadine kasv kui keskmine ööpäevane temperatuur tõuseb üle +5 °C; suviviljadel algab kõrsumine 25...35 päeva pärast võrsumise algust. Loomisel ilmub ülemisest lehetupest ilmub nähtavale pea (pööris). Loomine algab peakõrrest, sellele järgnevad teised
annaabi.ee 
