Kasutatakse duodenaalaspiraati trofosoidide avastamiseks, rooja nii trofosoidide kui ka tsüstide leidmiseks. Diagnoosimine ALGMATERJALI MIKROSKOOPILINE UURIMINE. Kasutatakse valgusmikroskoopiat (vaata amöbiaasi). SEROLOOGILINE UURIMINE. Kasutatakse EIA Giardia Ag-de määramiseks roojast, IFA-t. 57 Malaaria HAIGUSTEKITAJAD: Plasmodium falciparum P.malariae P.vivax P.ovale Uuritav materjal Verd võetakse palavikuhoo kõrgpunktis või generaliseerumise faasis sõrmest. Harvem kasutatakse sternaalpunktsiooni või põrnapunktsiooni. Diagnoosimine ALGMATERJALI MIKROSKOOPILINE UURIMINE on tähtsam meetod malaaria diagnostikas. Verest tehakse äige- ja paksutilga preparaadid. Esimesed on vajalikud, et diagnoosida liigi tasemel, paksutilga preparaat on sensitiivsem tänu vere suuremale hulgale. Preparaadid värvitakse Giemsa meetodil. MOLEKULAARSED MEETODID. Kasutatakse PCRi kuivatatud veretilkade uurimiseks (dried
süstiti baktereid), on tulemuseks nekroos (Schwartzmani reaktsioon). 57. Viirusinfektsioonide korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustus. Viirusinfektsioonid jäävad tihti asümptomaatiliseks, mis aga ei tähenda, et ei tekiks immuunsust. Viiruste puhul on kaitses suurem osa interferoonil (mittespetsiifilised mehhanismid). Kuid kuna viirusinfektsiooni korral on tegemist intratsellulaarselt asetseva haigustekitajaga, on 99 haigusprotsessi generaliseerumise vältimisel ja likvideerimisel põhiosa rakulisel immuunsusel. Immuunreaktsioonid saab jaotada mittespetsiifilisteks ja spetsiifilisteks. Mittespetsiifilised reaktsioonid – interferooni tekkevõime on viirustega infitseeritud rakkudel. Infitseeritud rakust vabanev INF toimib tema naabruses asuvatele rakkudele (piisab üliväikesest kogusest). INF on suuteline mõjutama erinevaid viiruste elutsükli etappe, nagu nt viiruste adhesiooni