vistseraalsed surve, vibratsiooni ja teatud puuteaistingud. Erinevad kapsli tüübid suurendavad retseptori tundlikkust või tundlikkuse spetsiifilisust · spetsiaalsed meelerakud karvrakud kuulmis- ja tasakaaluelundis, maitserakk maitsmiskühmus, valgusretseptorrakk silma võrkkestas, mis on sensoorse närvirakuga sünaptilistes ühendustes. Retseptorrakud reageerivad stiimulitele astmeliste potentsiaalidega: · generaatorpotentsiaal tekib vabade närvilõpmete, kapsliga ümbritsetud närvilõpmete või haisteretseptori retseptiivse osa stimulatsioonil · retseptorpotentsiaal on astmeline potentsiaal spetsiaalses meelerakus, mis pannakse ümber postsünaptiliseks potentsiaaliks sünaptilises ühenduses närvirakuga Retseptorite liigitus lähtuvalt asukohast: · eksteroretseptorid asuvad keha välispinnal või selle läheduses ning on suunatud välisest keskkonnast pärinevatele stiimulitele
sensoripotentsiaaliks (SP) transduktsioon 1) SP tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2) muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3) levib mööda membraani elektrotooniliselt 4) summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt 5) vallandab sensoriga ühenduses olevas aferentses närvis AP tekke ja kannab seetõttu nimetust generaatorpotentsiaal SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke(transformatsioon), mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse KNS osadesse. Sensorite jaotus vastavalt asukohale · eksterosensorid kohandunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks; neid võib jaotada veel ärritaja ja sensori vahekauguse alusel distantssensorid kontaktsensorid
juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse kesknärvisüsteemi osadesse. SP iseloomustab see, et ta: 1) tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2) muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3) levib membraani mööda elektrooniliselt 4) summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt 5) vallandab sensoriga ühenduses olevas aferentses närvis aktsioonipotentsiaalide tekke ja kannab seetõttu nime generaatorpotentsiaal. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks philist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- e taktiilne tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega, nende hulgas on: 1) aeglaselt adapteeruvad mehhanosensorid, mis jagunevad: a) Merkeli rakud on sageli koondunud
SP põhjustab närvikiududes aktsioonipot tekke, mis juhitakse KNS-i osadesse. SP-d iseloomustab: 1. Tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2. Muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3. Levib membraani mööda elektrotooniliselt 4. Summeerub nii ajaliselt kui ruumilisel 5. Vallandab sensoriga ühenduses olevas agerentses närvis aktsioonipot-de tekke ja kannab seetõttu ka nimetust generaatorpotentsiaal Sensorid jaotatakse asukoha järgi: o Eksterosensorid kohandunud välismaailma äritajate vastuvõtuks, võib omakorda jaotada distants- ja kontaktsensoriteks. o Propriosensorid paiknevad liigeste ja lihastes o Enterosensorid - siseelundites · Aferentsetest juhteteedest · Kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest surajukoore osadest Ärritaja iseloomu järgi võib sensorid jaotada:
Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) – transduktsioon SP tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest, levib mööda membraani elektrotooniliselt, summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt, vallandab sensoriga ühenduses olevas aferentses närvis AP tekke ja kannab seetõttu nimetust generaatorpotentsiaal. SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke(transformatsioon), mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse KNS osadesse. Sensorite jaotus vastavalt asukohale eksterosensorid – kohandunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks; neid võib jaotada veel ärritaja ja sensori vahekauguse alusel distantssensorid kontaktsensorid propriosensorid – paiknevad liigestes, lihastes
annaabi.ee 
