Õigusriigi haldusele on omane legaalsuse põhimõte. Täidesaatvad organid valitsuse ja ministrite näol määrusi vastuvõttes loovad materiaalset õigust, siis on pmlt võimude lahususe printsiip murtud ja tekib oht liikuda õigusriigist haldusriiki. Määrusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus, mille läbi legislatiivorgan ütleb, et kas ja millises mahus on täitevorganid pädevad õigusakte välja andma. Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki: Generaaldelekatsioon- põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses.(Eestis seda ei eksisteeri) Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: Intra legem määrused-kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadused Praeter legem määrused- määrused kus sisaldub uus õigus Contra legem määrused- määrused mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus.
Erakorralised ja hädadikreedid ; 5) Määrused- on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Funktsionaalselt on määruse legislatiivaktid. Formaalselt on määruse haldusorgani aktid; Määrusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus, mille läbi legislatiivorgan ütleb, et kas ja millises mahus on täitevorganid pädevad õigusakte välja andma. Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki: • Generaaldelekatsioon- põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses.(Eestis seda ei eksisteeri) • Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: • Intra legem määrused-kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadused • Praeter legem määrused- määrused kus sisaldub uus õigus • Contra legem määrused- määrused mille vastuvõtmiseks
haldusorgani aktid. Õigusriigi haldusele on omane legaalsuse põhimõte. Täidesaatvad organid valitsuse ja ministrite näol määrusi vastuvõttes loovad materiaalset õigust, siis on pmlt võimude lahususe printsiip murtud ja tekib oht liikuda õigusriigist haldusriiki. Määrusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus, mille läbi legislatiivorgan ütleb, et kas ja millises mahus on täitevorganid pädevad õigusakte välja andma. Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki: Generaaldelekatsioon- põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses.(Eestis seda ei eksisteeri) Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: Intra legem määrused-kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadused Praeter legem määrused- määrused kus sisaldub uus õigus Contra legem määrused- määrused mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus.
annaabi.ee 
