Ohtlikkus: *terviseriskiks toiduallergia, *võib kahjustada nii inimese kui ka loomade tervist, *CMO-de käitumist pole võimalik pika aja peale ennustada, *CMO sisaldab antibiootikumide geene. -pigem EI, sest see võib olla tervisele ohtlik, pole veel piisavalt arenenud. Ei teata veel mõjudest ja riskidest. Ühesõnaga varajane teema. 7. Kuidas ja milleks tehakse geeniteraapiat? Põhimõte: seisneb normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetlise puudega inimese koe(organi) rakkudesse. Osal juhtudel toimub ravi läbi geenivaigistuse. Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke.
*Toksilised. *Kahjurid omandavad resitentsuse. *Väga kallis. *Suur risk. *Ebaeetiline. *Tulemustes ei saa kindel olla Kuidas on reguleeritud Eestis GMO kasvatamine ja müümine? Eesti Geenivaramu. Millisel eesmärgil loodud? *Rahva tervise-, sugupuu- ja geeniandmete kogumiseks. *Diagnoosida haigusi. * Tõhustada inimeste ravi. *Määreata haigestumise riske. *Personaalsete ravimite loomiseks Selgita lähemalt geeniteraapia põhimõtet. Seisneb normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetlise puudega inimese koe(organi) rakkudesse. Osal juhtudel toimub ravi läbi geenivaigistuse Kuidas toimub somaatiline geeniteraapia, selgita etappide kaupa inimese näitel? Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Kuidas toimub sugurakke mõjutav geeniteraapia? Selleks on kaks juhtu: 1)Geneetiline materjal viiakse preembrüosse see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi.
süntees uuesti. Kui promootorisse satub repressorvalk, siis ei saa RNA polümeraas toimuda(kuid on olemas ensüüme, mis aitavad seda lõhkuda) *Geeni avaldumine e. ekspreseerumine-leiab aset siis kui temalt kirjutatakse geneetlineinfo ümber mRNA'le *Erinevad geenid avalduvad erinevalt *Geneetiline kood on 3 järjestikku paiknevat nukleodiidi DNA või mRNA molekulis, mis määravad ära ühe aminohappe *Inistiaatorkoodon e. triplet on AUG, mis alustab valgu sünteesil Geneetlise koodi omadused: 1.Sünonüümne-ühele aminohappele vastab mitu erinevat koodonit 2.Ühetähenduslik-üks koodon määrab ära ühe kindla aminohappe 3.Universaalne-ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus. Eksisteerib peaagu kõigi eel-ja päristuumsete organismide rakkudes. 4.mitte kattuv-ükski mRNA nukleotiid ei kuulu samaaegselt kahe kõrvuti asetseva koodoni koostisse. TRANSLATSIOON e. valgusüntees Programm Geen->mRNA
Normaalsed rakud hukkuvad ja vähirakke tekib juurde. Organism sureb peagi. GENEETILINE KOOD JA VALGUSÜNTEES Geneetilise info lahtimõtestamine toimub valgusünteesi käigus !! Omadused: põhiaminohappeid on 20. - ühele aminohappele vastab mitu koodonit-- seda nim. geneetilise koodi sünonüümsuseks. Leutsiin CUU, CUC,CUA,CUG,UUA,UUG. Üks koodon--üks aminohappe !--- geneetilise koodi ühetähenduslikkus geneetiline kood on mittekattuv Geneetlise koodi lahtimõtestamine käib koodonite kaupa valgusünteesi käigus.
) 2) üldine (core) polüsahhariid, 3) hüdrofoobne lipiid A-toksilisus Välismembraanis rohkelt proteiine: Integraalproteiinid – välismembraani terviklikkus, Ainete transport, poriinid – hüdrofilsete suhkrute, ioonide mitteselektiivne difusioon rakku Transportproteiinid (ainespetsiiflised), Translokatsiooni proteiinid – suured hüdrofiilsed molekulid (B12, Fe-kelaadid), Välismembraani proteiinretseptorid – bakteriofaagidele, sex-pilide retseptorid. 3. Bakterigeneetka. Geneetlise informatsiooni horisontaalne ülekanne: transformatsioon, transduktsioon, konjugatsioon. Bakterirakus sisalduvat pärilikku informatsiooni kandvat DNA-d nimet. genoomiks. Genoom- koosneb üksikust ringjast komosoomist, mille moodustab DNA kaksikspiraal (2000-3000 geeni), paikneb tsütoplasmas, hädavajalik bakteri elutegevuseks, pole tuuma ega tuumamembraani. Ekstrakromosomaalne DNA – Plasmiidid: DNA rõngasmolekulid, pole elutähts bakterile, määravad bakteriraku omadusi.
keelelihaste, m. sternocleidomastoideus´e ja mälumislihaste kahjustus. 2.5 Melkerssoni-Rosenthali sündroom Tegemist on haruldase neuroloogilise häirega, millele on iseloomulikud näo ja huulte 7 paistetused, korduvad näohalvatused ning keele atroofia. Haigus ilmneb lapsepõlves või varases noorukieas. Otsene põhjus pole teada, kuid oletatakse, et tegemist võib olla geneetlise päritoluga haigusega (seotud geeniga 9p11). Eraldi klassifitseeritakse veel Melkerssoni sündroomi, mille korral on näonärvi paralüüs ning näoturse pöörduvad. Esineb harva. 8 3 TSENTRAALNE NÄONÄRVI HALVATUS Tsentraalsel näonärvi halvatusel ei ole nii palju sümptomeid kui perifeerse halvatuse puhul. Tsentraalse halvatuse diagnoosimisel tuleb patsient saata edasistele neuroloogilistele
5 (loeng 7) Geenitehnoloogia meetod - Esimene samm: DNA või RNA eraldamine ja geeni isoleerimine Alternatiiv geeni disain ja süntees (Venter, mükoplasma järgmine slaid). Oluline, et usaldusväärsed meetodid DNA eraldamine: Purusta rakud Lisa soolalahus, et DNA viia lahusesse Lisa orgaaniline lahus (kloroform), et valgud ja rasvad eralduks Lisa alkohol ja DNA sadestub välja Kloneerimine Vektor - DNA molekul mida kasutatakse geneetlise materjali kandjana (viib DNA teise rakku) Neli tüüpi: Plasmiid Bakteri või viiruse faag Kosmiidid Kunstlikud kromosoomid BAC, YAC) Sisaldab: OriC (Origin of replication) multikloneerimise koht (multiple cloning site) Marker geen Restriktsiooni ensüümid - Nö. ,,DNA käärid". Tunnevad ära teatud DNA järjestuse ja katkestavad ahela ( Eco Ri). Bakterid produtseerivad ensüüme nimega restriktsioonilised endonukleaasid. Need ensüümid lõikavad DNA ahelat kindlate 4 - 8
annaabi.ee 
