Geneetiliselt muundatud organismide poolt ja vastu Geneetilistelt muundatud organism ehk GMO ehk transgeensed organismid on organismid, kelle genoomi on siiratud mingi võõrliigi geene, mis avalduvad nendes organismides. Geneetilisel muundamisel on nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed. Selle käigus võib luua taimi, mis on võimsamad, muuta taimi kahjurite vastu vastupidavamaks ning saagikus võib olla palju suurem. See aitab suuri firmasid nende tootlikkusel tõusta. See on kasulik, sest tänu sellele
Kahe viimase aastasaja jooksul on põhjalikult muutunud vaated Maa elustiku mitmekesisuse rühmitamisele ehk klassifitiseerimisele. Veel 19. sajandil jagati kogu elusloodus kaheks taime. Ja loomariigiks. 20. sajandi keskpaiku jagati see viieks: bakterid, prtistid, taimed ,seened ja loomad. Alates 1970. aastate teisest poolest hakkas molekulaarbioloogilistest võrdlustest selguma, et prokarüoodid jagunevad kahte harru, mis oma biokeemilistelt ja geneetilistelt omadustelt erinevad teineteisest sama oluliselt kui kumbki eukarüootidest.
vaba vastastikune ristumine (panmiksia) ja mis on teistest sama liigi isenditest suhteliselt isoleeritud. Geneetilised eeldused on teistsugused isetolmnevate isendite populatsioonides, apomiksise või püsiva vegetatiivse uuenemise korral. Viimasel juhul moodustavad ühe isendi vegetatiivselt tekkinud järglased geneetiliselt ühtlase järglaskonna klooni. Ka siis, kui tütartaimed eralduvad ja jätkavad oma iseseisvat elu, on klonaarne populatsioon oma geneetilistelt eeldustelt ühtlane. Hardy-Weinbergi seadus: Selle järgi on tasakaalustunud populatsioonis genotüüpide suhe konstantne. Seadusel on oluline tähtsus reaalsete populatsioonide geneetiliste omaduste uurimisel ning muutuste prognoosimisel. Süstemaatikas ja biogeograafias on kasutusel teistsugused mõisted. Liigisiseste üksuste piiritlemise kriteeriume on otsitud ka tsütogeneetikas, kus on püütud kromosoomide arvu seostada isendite morfoloogiliste ja füsioloogiliste erinevustega
annaabi.ee 
