Juhtumiuuring: rohukonn inimdominatsiooniga maastikel
hüppelauana.
Kuidas mõjutab maastiku ühenduvus elupaikade isolatsiooni või kobarelupaikade
organiseeritust?
Uuringu autorid leiavad, et kobarelupaigad peaksid olema vastupidavamad kui üksikud
elupaigad, seda eriti maastikel, kus võib esineda kiireid inimtekkelisi maastikumuudatusi.
Seejuures peavad uurijad võtmetähtsusega küsimuseks elupaikade vaheliste ühendusteede
arvu. Samas leiavad antud uuringus graafilise analüüsi meetodit kasutanud uurijad, et teemat
võiks edasi käsitleda geneetikauuringutega, mis aitaks tuvastada, kui kaugele sarnaste
geenidega konnad liikunud on.
Joonis 3. Modelleeritud tulemused rohekonnade elupaikade eelistuste kohta
Elupaikade vaheliste ühendusteede stsenaarium
Kokkuvõttes tuvastati, et vaadeldud 212 sigimistiiki moodustavad 83 nn koduterritooriumit -
st ühel territooriumil võis olla enam kui üks tiik. Kuutteist koduterritooriumit lahutas vähem
kui 3000-meetrine vahemaa, mis on rohukonnade aastane maksimaalne rändeulatus. 67
annaabi.ee 
