Lendas: E,a=tuum L,d algus ja N, s lõpp Kui silbil ei ole lõppu, siis nimetatakse seda silpi lahtiseks, kui on lõpp siis nimetatakse seda kinninesilp. Silbid jagunevad lahtisteks ja kinnisteks silpideks. Peale selle jagunevad silbid lühikesteks ja pikkadeks. Lühikeses silbis puudub silbilõpp ja silbi tuumaks on ainult üks täishäälik.Lühikestes silpides esineb. Pikkadel silpidel on silbilõpp ja ka sellised mille tuum koosneb kahest täishäälikust. Geminaatklusiil kahekordne sulghäälik, silbitamisel tekib ta siis kui sulghäälik jääb heliliste häälikute vahele. Seda kirjapildis pole see on ainult häälduses. 2. Kõnetakt Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus. Ta algab alati rõhulise silbiga. Kõnetakt saab olla kõige rohkem kolmesilbiline. Nt. Len/da/vad = 1kõnetakt ; Raa/mat= 1kõnetakt; Õ/pi/la/si = 2kõnetakti. Vokaalitrapets skeem mis näitab vokaalide mooustamist keeleasendist
Eesti keeles on klusiilide kirjapilt segadusseajav. Tegelikult "sada" hääldub [sata]. Mõni inimene hääldab t vokaalide vahel heliliselt, mõni mitte, aga see ei muuda sõna tähendust. St eesti keeles ei ole d ja t erinevad foneemid, vaid on allofoonid. Võib küll leida sõnapaare, nagu "lagi" ja "laki", kus kirjapildi järgi tundub, et g ja k (või d ja t) on erinevad foneemid (eristavad ju sõnade tähendusi), aga tegelik vastandus on üksikklusiil vs. geminaatklusiil, st transkribeeritakse [laki] ja [lakki] vastavalt. 3. Silbistruktuuri erinevad esitusviisid · Moorade abil Silbi algus pole kunagi omaette mooraga seotud, aga tuum on alati mooraga seotud, kooda võib olla mooraga seotud. Kui kooda on omaette mooraga seotud, siis on raske silp. Raske silp on 2-mooraline. Kerge silp on 1-mooraline. 4. Moorateooria (moora ja hääliku pikkus, silbi kaal) Moora pikkus: · 2 moorat = pikk + raske silp
IV PÖÖRDKOND PÕHITÜÜP HAKKAMA · hakkama-hakata-hakkan-hakkasin-hakanud-hakatakse-hakatud · tugevneva tüvega a-tüvelised verbid Alltüüp AITAMA · aitama-aidata-aitan-aitasin-aidanud-aidatakse-aidatud · vältevahelduslikud tugevneva tüvega a-tüvelised verbid. · Pikk vokaal või heliline kons. + k:g, p:b, t:d (haukama, huikama, hõikama, hüplema, kõplama, palkama) · Lühike vokaal + ülipikk geminaatklusiil: pikk geminaatklusiil (hukkama, hüppama, kappama, lükkama) · II ja III-välte kirjapanekus ei ole ortograafilisi erinevusi (ampsama, arvama, eirama, kaevama, jätkama) Alltüüp LENDAMA · Lendama-lennata-lendan-lendasin-lennanud-lennatakse-lennatud · Laadivahelduslikud tugevneva tüvega a-tüvelised verbid · k või t kaob konsonantühendites hk, sk, ht (heiskama, hõiskama, ihkama, kohtama, luiskama, puhkama)
annaabi.ee 
