ja teiste keskkonnategurite suhtes. Geneetiliselt muundatud taimi kasvatatakse 1990. aastatest. Kas ma sööks geneetiliselt muundatud toitu? Mina ei sööks geneetiliselt muundatud toitu kuna paljud katsed on näidanud mida see võib teha organismiga näiteks labori rottidel läbi viidud katsed näitavad olulist mõju nende viljastusele, maksa funktsioonide häirimisele. Saksamaa teadlasterida uuringuid näitasid, et pärast rottide söötmist geenmodifitseeritud kartuliga (mis tootis suurel hulgal lektiini eriline valk, mis muudab taime kahjurputukatele mittesöödavaks), algas katsealustel siseorganite taandarengu protsess suurenes kõhunääre, vähenes maksatalitlus, rida juhustes kaasnes tugeva põletikuga. Avastati vähirakkude paljunemist, aju arengupeetust ning immuunsüsteemi nõrgenemist. Transgeense kartuli hävitav mõju ei ilmnenud kohe, vaid pärast seda, kui rotid olid söönud seda järjest mitme nädala jooksul
(Matt, 2009) Mitmed laborirottide katsed on kinnitanud, et GMO toit avaldab olulist mõju viljatusele, maksa funktsioonide häirimisele. GMO kasutamise tagajärjed võivad inimesel avalduda alles järgmistes põlvkondades, seepärast on vajalikud pikemaajalised uuringud. (GMO – geneetiliselt muundatud organismide mõjust inimestele, 2015) 10 Ka geenmodifitseeritud loomatoit põhjustab loomade ja nende kaudu inimeste tervisetalituse häireid. (GMO – geneetiliselt muundatud organismide mõjust inimestele, 2015) 2.2. Funktsionaalne või geneetiliselt muundatud toit Funktsionaalne toit on selline toit, mille puhul on tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime, näiteks probiootikumide või vitamiinidega rikastatud
annaabi.ee 
