1) geenide arv ületab alati kromosoomide arvu, 2) ühes kromosoomis on palju geene, 3) ühes kromosoomis paiknevad geenid päranduvad enamasti aheldunult (koospärandumine), 4) geenide koospärandumine pole absoluutne, selle rikub meioosi esimeses profaasis toimuv geenivahetus. 5) mida lähemal on geenid kromosoomis üksteisele, seda suurem on tõenääosus, et nad päranduvad koos ehk aheldunudlt. 6) mida kaugemal on geenid üksteisest kromosoomis, seda suurem on tõenäosus, et nad geenivahetusega üksteisest lahknevad. Aheldunud pärandumise bioloogiline tähtsus: 1) välditakse kõikvõimalike geenikombinatsioonide teket. 2) Säilitatakse evolutsioonis ennast õigustav geenikombinatsioon eriti just stabiilse keskkonna puhul. 3) Aheldunud päranduse käigus kanduvad edasi nn geeniperekonnad geenid mis moodustavad talitluslikke terviküksusi. Nt ühe valgu erinevate ehitusüksuste sünteesi määravad geenid. Geenivahetuse bioloogiline tähtsus: 1) uute geenikombinatsioonide teke
Mitootiline rekombineerumine: Väga harva aga vahel siiski on CO ka mitoosis ehk som. Rakus. Esmalt kirjeldas Curt Stern (1936) heterosügootsel Drosophila'l kellel oli suguliitelised mutatsioonid kollase kehavärvuse määramiseks (y+/y) ja keerdunud karvadele (sn/sn+). Kuna oli toimunud mitootiline ristsiire saime ühel isendil kaks fenotüüpi (mosaiik). Seletada saab häirega kromosoomide lahknemises, kuid kuna mosaiiksed piirkonnad on alati kõrvuti, siis on see seletatav geenivahetusega mitoosis lõigustumisel . Prokarüootide ja viiruste geneetika Nende genoom on haploidne. Kõik geenid, mis seal on, avalduvad vastavalt tingimustele otsekohe. Kui tekib mingi mutatsioon, siis seal pole kompenseerivat geeni ning see avaldub otsekohe. Keskkonnamuutuste kohapealt on nad väga paindlikud, sest iga geeni avaldumine nõuab energiat ning seetõttu toimuvad protsessid ja ümberlülitused väga kiiresti. Vajalik populatsiooni säilumiseks, toimub positiivne valik.
annaabi.ee 
