Populatsiooni geneetiline struktuur- populatsiooni geenide ja alleelide arvuline suhe. Evolutsiooniks vajaliku geneetilise muutlikkuse allikad: · Mutatsioonid · Kombinatiivne muutlikkus · Geenisiire ehk geenivool- ühe populatsiooni geenid satuvad teise. · Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine. Mõjutab eelkõige väikeseid populatsioone (nt. juhuslik isendite hukkumine looduskatastroofides). Geenitriivile järgneb pudelikaela efekt (teatud omadus kaob). Looduslik valik Muutustele annab suuna olelusvõitlus. Olelusvõitlus on organismide sõltuvus piiratud keskkonna ressurssidest. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest). Piiravad keskkonnategurid: · Biootilised- teised organismid (konkurents, kisklus, taimtoidulisus, parasitism)
muutus. Populatsioonist lahkumisega geneetiline mitmekesisus väheneb. ,,Värske vere" tulekuga ehk sisserändega tuleb juurde uus tunnus, mis seguneb teistega geneetiline mitmekesisus suureneb. 4.) Geneetiline triiv populatsiooni juhuslik, st looduslikust valikust sõltumatu (hävivad suvaliselt), geneetilise struktuuri muutus PUDELIKAELAEFEKT (vähesed jäävad ellu, läbivad pudelikaela) Järgneb geenitriivile Mõjutab eelkõige väikseid populatsioone Peale mingisugust katastroovi RAJAJAEFEKT ehk asutajaefekt Mingist populatsioonist jääb mingi jupike maha seotud rändega. Mahajääjad rajavad uue populatsiooni Geneetiline struktuur muutub mahajäämise tõttu 7. Looduslik valik ja selle vormide võrdlus, näited. Geneetilise muutlikkuse tekkimine ei ole veel evolutsiooniline muutus, sest nendel muutustel puudub suund. Suuna annab olelusvõitlus.
kasvada, sest siis hakkavad isased juba populatsioonist välja surema (tunnuse kahjulikus ületab tema kasulikkuse). Geenitriiv Alleelide sagedused populatsioonis muutuvad ka juhuslikult, mitte ainult loodusliku valiku tulemusena. Seda protsessi nimetatakse geenitriiviks (genetic drift). Geenitriiv on oma olemuselt genofondis tekkiv viga. Põhimõtteliselt peaks alleelide sagedused olema igas põlvkonnas ühesugused, erinevused tekivad juhuslike mutatsioonide kaudu. Tänu geenitriivile alleelide sagedused võivad populatsioonis suureneda või väheneda. Mingi väga väike osa alleele võib ühes suunas muutuda mõnede põlvkondade jooksul analoogselt kulli ja kirja mänguga, kus ülekaalu saavutab üks neist kahest teatud arvu visete järel. Geenitriivi tulemusena võivad mõned muteerunud geenid populatsioonis ka fikseeruda. Väikestes populatsioonides on võimalus alleelide sageduste muutusteks alati
geneetiline koormus, seetõttu ei peetud suurt polümorfsust teoreetiliselt võimalikuks – tekiks vastuolu LV hinnaga. Pidas polümorfismi suhteliselt stabiilseks. Negatiivsel valikul suur roll. Arvasid, et lõviosa on kahjulikel mutatsioonidel, juhusel nägid väikest rolli. Neutraalne evolutsiooniteooria – suur hulk evolutsioonis tekkinud molekulaarseid muutusi on neutraalsed ja fikseerunud tänu juhusele (geenitriivile). Ehk neutraalse teooria järgi peamiseks molekulaarse evoutsiooni teguriks on mutatsioonid ja triiv. Negatiivsel valikul nägid samuti suurt rolli, kuid nende arvates oli suur osa neutraalsusel. Neutralistide arvamusel on juhusel märksa suurem roll kui kasulikel mutatsioonidel. Peaaegu neutraalne evolutsiooniteooria on neutraalse teooria modifikatsioon, kus on sisse toodud kergelt kasulikud ja kergelt kahjulikud mutatsioonid. Puhtalt neutraalses evolutsioonis ei olenud
Ne =Teta/4mikro 12. Kuidas sõltub (inbriidingu) efektiivne populatsiooni suurus Ne isaste ja emaste arvudest populatsioonis (valemid pole kohustuslikud)? Põhjustab languse Ne-s, sest ühe soo puhul valitakse gameete väiksema hulga indiviidide seast. 13. Kuidas sõltub (jäglaste arvu) hajuvuse efektiivne populatsiooni suurus Ne perekonna suuruse jaotusest populatsioonis (valemid pole kohustuslikud)? Järsk pop suuruse kahanemine omab ebaproportsionaalset mõju geenitriivile ja seetõttu on Ne sel juhul leitav pop suuruse harmoonilise keskmisena. Nädal 4. 1. Kuidas hinnatakse ja interpreteeritakse geenidiversiteeti? Geenidiversiteediks nimetatakse ennustatavat heterosügootsust. Interpreteeritav kui tõenäosus, et kaks suvaliselt valitud geenikoopiat esindavad eri alleele
Populatsiooni lained ja sellest tulenevad tagajärjed. Populatsiooni lainetena saab käsitleda isendite perioodilisi arvukuse kõikumised, mida vallandavad tavaliselt muutused abiootilistes tegurites. Kui on populatsioonis suur arvukus siis toimub väjaränne, mille tulemusel tekib rajaja-efekt- väike juhuvalim satub uude keskkonda ja kujundab seal järgmised põlvkonnad. Lähtepopulatsioonist geneetiliselt erinevad. Kui populatsioon langeb siis tekib tänu geenitriivile pudelikaela efekt- kus samuti ei ole seost algse geneetilise struktuuriga, võrreldes lähtepopulatsiooniga geneetiline mitmekesisus vaesustub, aga liigi tasandil võib toimuda ka rikastumine. Populatsioonilained võivad anda ka materjali isolaatide kujunemisele, eriti olukorras, kus isendeid rändab välja, kuid ka isendite arvu järsul kukkumisel siis jagunevad isendid ebaühtlaselt levilas. Isolaate on kolme tüüpi: A.) geograafilised isolaadid-
annaabi.ee 
