sellest genofondist, mis oli enne populatsiooni suuruse vähenemist. Sellist genofondi muutust nimetatakse asutaja efektiks (founder effect), sest üksikud organismid mis asustavad näiteks uut territooriumi, määravad tekkiva populatsiooni genofondi. See võib viia päriliku reproduktiivse isolatsiooni tekkeni emapopulatsioonist. Piisavalt väikeses populatsioonis töötab geenitriiv looduslikule valikule vastu ja mõõdukalt kahjulikud alleelid fikseeritakse. Wright ja Fischer ei nõustunud geenitriiviga evolutsiooniprotsessis. Väitsid, et populatsioonid on alati piisavalt suured ja seepärast triiv neis ei mängi rolli. Kuna populatsioonid koosnevad alati subpopulatsioonidest, siis geenitriiv põhjustab erinevusi subpopulatsioonide vahel vaid sel juhul kui geenide vahetus nende vahel on piiratud. Kui subpopulatsioon on väga väike, siis ta triivib juba ise oma kohastumisega adaptatiivsel maastikul ja jõuab uuele kohastumuslikule tasemele. Geenivahetus selle subpopulatsiooni
selektsiooni tasakaal, mutatsiooni-geenitriivi tasakaal. Populatsioon on tasakaalus, kui alleeli A sagedus on p = t/(s + t) ja alleeli a sagedus q = s/(s + t). 148. Mutatsiooni ja selektsioooni tasakaal. Geneetiline tasakaal saavutatakse, kui selektsiooni intensiivsus elimineerib kahjulike retsessiivsete mutatsioonide populatsiooni introduktsiooni sagedus. 149. Mutatsioooni ja geenitriivi tasakaal. Heterosügootide tasakaal saavutatakse tasemel, kus geenitriiviga elimineeritakse tekkivad mutatsioonid. 150. Molekulaarne evolutsioon. Rakuliste molekulide (nagu DNA; RNA; valgud pikkade ajavahemike jooksul) kompositsioonide järjestuse muutus. Jälgitakse kas valkude aminohappelise järjestuse varieeruvuse alusel, või veel parem - otseselt DNA järjestuse alusel. 151. Evolutsioonipuud. Nelja populatsiooni esindajate ühe ja sama geeni järjestuste määramise alusel saab koostada fülogeneesipuu.
(üldprintsiip)? Millist tõenäosusjaotust saab kasutada alleelisageduste muutuse tõenäosuse arvutamiseks ühe põlvkonnavahetuse jooksul? Populatsiooni suurusest sõltub, kui mitu alleeli järgmisesse põlvkonda pääseb. Nt lõpmatul juhul pääsevad kõik ning mida väiksem on populatsioon, seda vähem alleele pääseb järgmisesse põlvkonda. Väiksemates populatsioonides on harvemini esinevatel alleelidel suurem tõenäosus kaduda. Geenitriiviga võib kaasneda alleeli kadu või fikseerumine –väheneb populatsiooni geneetiline mitmekesisus. Suuremas populatsioonis on muutused väiksema amplituudiga ning ühe põlvkonnavahetusega on tõeneosus väiksem, et üks alleelidest täielikult kaoks. Geenitriivi käigus toimub alleelisageduste juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades. Alleelisageduste muutuse tõenäosuse arvutamiseks kasutatakse
Selle perekonna esindajaid on leitud ka termiidi soolest. Seal toimub tselluloosi anaeroobne lagunemine ja käärimisel moodustub palju CO2 ja H2. Spirochaeta, kes sealt on isoleeritud, konverteerib need gaasid atsetaadiks, on seega homoatsetogeen. Muidu on homoatsetogeene leitud ainult klostriidide ja nende sugulaste hulgas. Molekulaarsed uurimused on näidanud, et atsetaadi tekke eest vastutavad geenid võivad olla spiroheetidele saabunud klostriididelt horisontaalse geenitriiviga. Termiidi soole spiroheetidel on leitud ka N2 sidumise võime. Seega varustavad nad termiiti ka lämmastikuga. Termiidi sooles elavad erinevad spiroheedid, kes moodustavad tselluloosi käärimisel moodustuvast CO2 ja vesinikust atsetaati, mis on termiidile energiaallikaks. *Treponema perekonda kuuluvad nii patogeensed kui ka mittepatogeensed bakterid. Need on anaeroobsed spiroheedid, parim on neid vaadelda tumeväljamikroskoobis. Patogeenseid treponeeme reeglina ei õnnestu in vitro kasvatada
Väikestes populatsioonides ei pea isegi eelistusi olema, lihtsalt paratamatus. Toimib alleelide sagedusele juhuslikult sarnaselt geeni triivile, kus heterosügootsus väheneb ja homosügootsus suureneb. Kõige äärmuslikum näide on iseviljastumine taimedel. Jõud, mis suunavad evolutsiooniprotsessi (kokkuvõte): Mutatsioonid - Esinevad madala sagedusega, põhjustavad väikeseid muutuseid ja suurendavad pärilikku varieerumist; tasakaalustatakse LV ja geenitriiviga. Geeni triiv - Vähendab varieerumist, sest alleelid elimineeruvad. Põhjustab divergeerumist ja olulisi muutuseid just väikestes populatsioonides. Migratsioon - Migratsiooni määr ja kiirused on väga erinevad; suurendab pop. Efektiivset suurust, vähendab divergeerumist, sest geeni vooluga väheneb geeni triiv. Põhjustab suuri muutusi alleelide sagedustes. Looduslik valik - Nii suurendab kui ka vähendab geneetilist varieerumist (sõltub
annaabi.ee 
