seda kannab motoorne närv kesknärvisüsteemist tulnud käskluse organisse ning organ reageerib vastavalt. Nagu ka palju muuga, jaotatakse ka reflekse mitmeks. Tingitud refleksid on kogemuste põhjal kujunenud (nt käimine, ujumine). Tingimatud refleksid on kaasasündinud (nt imemisrefleks). Kuna närvisüsteem reguleerib kogu keha talitlust, on väga tähtis selle töötav funktsioon. Närvisüsteemihaigusi võivad põhjustada geenirikked, füüsilised (nt traumad)- ja keemilised( nt mürgid) põhjustajad ning ka vananemine ja nakkused. PNS on haiguste ees vähem kaitstud kuid KNSi haigused on tõsisemad ja võivad saada saatuslikuks. Tuntumad KNS haigused on nt puuk entsefaliit, poliomüeliit, epilepsia ning ka dementsus. Samuti kahjustab närvisüsteemi hapnikupuudus (uppumise või lämbumise korral esinevad NS rikked) ning nt insult. Kindlasti üks
segamine siirdristumisel, mis annab looduslikule valikule materjali. Palju kiirem evolutsioon. Suguta paljunemine on palju kiirem, kuid edukas ainult ajuti, püsivamates tingimustes. 40. Mis on kloon, ja kuidas ta võib looduses tekkida? Geneetiline koopia. Tekib looduses vegetatiivsel paljunemisel. Kui tütarisendid jäävad omavahel seotuks, moodustub neist koloonia. 41. Mis on mutatsioonid; kas nad on head või halvad? Suguta paljunemisel tekkivad pärilikud muutused e geenirikked mõnes järeltulijas. Mutatsioonil on halbu külginäiteks võib tekitada vähki, aga samas palju häid külgi, suretades halvad ebasoodsad mutatsioonid loodusliku valikuga välja, mis paneb arengu liikuma. 42. Olelusvõitlus – kellega võideldakse? Suurema osa isendeist hävitab juba varakult vaenulik eluta keskkond, nälg, ärasöömine teiste organismide poolt (sh. haigused) või otsene võistlus teiste liikidega ning liigikaaslastega ressursside ja sigimisvõimaluste pärast. 43
annaabi.ee 
