rohkem hiljutise lahknemisega liigipuude korral. Saab nähtavamaks, kui iga liiki esindab mitu indiviidi. Ehk ühes liigis mitme geeni järglased. 57. Kirjeldage mitmele populatsioonile kohaldatud koalestsentsi mudelit (multispecies coalescent model). Milleks seda mudelit kasutada saab? Kohaldab koalestsentsi mudeli ahelpopulatsioonidele, mida ühendab evolutsioonipuu. Mudel võimaldab arvesse võtta erinevatest liikidest pärit geeniliinide koalestseerumise sügavamas minevikus kui neid geene kandvate liikide lahknemine. Võimaldab hinnata geenipuu tõenäosusjaotust antud liigipuu korral. Koalestsentsi kiirus taastatakse algseks kui liinidest tekib uus liik. Geenid jagunevad ennem liike. 58. Tooge näiteid molekulaarse fülogeneetika rakendustest. Valkude evolutsiooni uurimine – nt kofeiini biosünteesi konvergentne evolutsioon Kladistika – fülogeneetiline süstemaatika.
Geeniliin on homoloogsete DNA lõikude ehk lookuste põlvnemisliin. Viimane ühine eellane MRCA (Most Recent Common Ancestor) on noorim kõigi kaasaegse valimi liinide ehk geenikoopiate ühine eellane minevikus. Rekombinatsiooni puhul on igal lookusel oma genealoogia ja viimane ühine eellane. 2. Kirjelda liinide sorteerumist populatsioonides geenitriivi tagajärjel! Kas koalestsentsiteooria modelleerib kõigi populatsiooni geeniliinide põlvnemist? Mis ajalises suunas mudel töötab? Haploidsete geenide triivi näide – peale 20 põlvkonna on jäänud ainult 2 liini. Lõpuks jääb mitmest liinist alles ainult üks liin. Liinide sorteerumise tulemusena muutuvad teinetesest isoleeritud populatsioonid aja jooksul erinevaks. Selle geeni viimane ühine eellane asus indiviidis, kes pärandas vähemalt kaks koopiat sellest geenist ja nende järeltulijad on tänaseni säilinud
Natalja Genealoogia - perekonna või geneetilise lookuse põlvenemissuhete kirjeldus. Geeniliin - homoloogsete DNA lõikude ehk lookuste põlvenemisliin. Viimane ühine ellane MRCA - noorim kõigi kaasaegse valimi liinide ehk geenikoopiate ühine eellane minevikus. Rekombinatsiooni korral on igal lookusel oma genealoogia (geenipuude konfliktid) 2. Kirjelda liinide sorteerumist populatsioonides geenitriivi tagajärjel! Kas koalestsentsiteooria modelleerib kõigi populatsiooni geeniliinide põlvnemist? Mis ajalises suunas mudel töötab? Natalja Selle geeni viimane ühine eellane asus indiviidis, kes pärandas vähemalt kaks koopiat sellest geenist ja nende järeltulijad on tänaseni säilinud. Geenitriivi tagajärjel osad liinid jäävad, teised kaovad.Lõpuks jääb alles ainult 1 liin, teised kaovad. Liinide sorteerumise tulemusel muutuvad alampopulatsioonid üksteisest erinevaks. Ei; töötab minevikust kuni viimase õhise eellase leidmiseni. 3
Mudelitest järeldus, et see on bilanss väljasuremise ja immigratsiooni vahel. Liikide mitmekesisuste erinevust saartel seletatakse suuruse ja kauguse abil. Saarte puhul näeb selgelt rajaja efekti. Esmalt on immigrante palju, sest ökonisid on vabad, kiiresti tekib konkurents. Üks kahest sarnasest liigist sureb välja või mõlemad mitmekesistuvad ajaliselt või ruumiliselt. 15. Kuidas muutub populatsioonide eristumisel ema või isapoolsete geeniliinide sorteerumine, missuguse topoloogiaga puud tekivad põlvkondade möödudes? Eristunud ja algpopulatsioon moodustavad alguses polüfüleetilise puu (puudub ühine eellane), põlvkondade möödudes polüfüülia väheneb ja populatsioonid jagunevad monofüleetiliseks (eellane) ning teine veel mitte, moodustades parafüleetilise (eellane, järglane puudu) faasi. Mida suuremad on populatsioonid, seda rohkem läheb aega monofüleetilise populatsiooni väljakujunemiseks. 16
annaabi.ee 
