on 23 paari kromosoome, kusjuures igas paaris on üks kromosoom pärit emalt ja teine isalt. 1.1 Geeni ülesanded Iga geen peab olema võimeline täitma kahte ülesannet. Selleks, et geen võiks päranduda uutesse tekkivatesse rakkudesse ja järglastesse, peab ta tootma täpseid endasarnaseid koopiaid. Säärast koopiakirjutamist nimetatakse replikatsiooniks. Et iga raku genoom saaks anda eri rakkudele eri kuju ja funktsiooni, on neis rakkudes vajalik mingite kindlate geenikomplektide avaldumine ehk ekspressioon. 1.2 Geeniuuringud Geeniuuring on DNA, koeproovi teiste koostisosade, terviseseisundi kirjelduste ja sugupuude teaduslik uurimine, kirjeldamine ja nendevaheliste seoste 4 kindlakstegemine eesmärgiga saada andmeid inimese geenide, geeniproduktide ja pärilike omaduste kohta. Geneetilised uuringud võivad olla abiks geenide või kromosoomide muutuste väljaselgitamisel
Viiruse pärilik info paikneb kas DNA või RNA molekulides. 23. Replikatsiooni tulemusena saavad mitoosil moodustunud tütarrakud identse geneetilise info. 24. Viiruse genoomis võime eristada struktuuri-, replikatsiooni- ja regulaatorgeene. Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks avalduvad eri rakkudes eri geenid? Et iga raku genoom saaks anda eri rakkudele eri kuju ja funktsiooni, on neis rakkudes vajalik mingite kindlate geenikomplektide avaldumine ehk ekspressioon. 26. Miks nimetatakse replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni matriitssünteesideks? Matriitssüntees - DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse - replikatsioon ehk DNA süntees; transkriptsioon ehk RNA süntees; translatsioon ehk valgu süntees. 27. Kuidas tagatakse valgusünteesi täpsus?
Viiruse pärilik info paikneb kas DNA või RNA molekulides. 23. Replikatsiooni tulemusena saavad mitoosil moodustunud tütarrakud identse geneetilise info. 24. Viiruse genoomis võime eristada struktuuri-, replikatsiooni- ja regulaatorgeene. Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks avalduvad eri rakkudes eri geenid? Et iga raku genoom saaks anda eri rakkudele eri kuju ja funktsiooni, on neis rakkudes vajalik mingite kindlate geenikomplektide avaldumine ehk ekspressioon. 26. Miks nimetatakse replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni matriitssünteesideks? Matriitssüntees - DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse - replikatsioon ehk DNA süntees; transkriptsioon ehk RNA süntees; translatsioon ehk valgu süntees. 27. Kuidas tagatakse valgusünteesi täpsus?
– 20 000, äädikakärbes 14 000, meritupp 15 000 - hulkraksetel on DNA-d rohkem, kodeeriv osa väike, valkude sünteesi määrav osa veelgi väiksem (inimestel alla 2%). - liiliatel ja salamandritel on DNA-d ühe raku kohta kõige rohkem. (≈ 100x rohkem kui inimesel). - äädikakärbes väga kompleksne organism, geenide arv ja liigi diferentseerumise aste pole kooskõlas. - mudel-liigid – morfolooline-arenguline evolutsiooni puu. - looduslik valik valib geenikomplektide alusel, millised geenid lähevad ja millised geenid jäävad. Genoomide alusel on võimalik uurida geneetilist sugulust. Kuigi organismid võivad olla võrdlemisi erinevad oma kompleksuse astmel, on neil enam- vähem sama arv geene. Välimuse erinevus saavutatakse kuidagi teistmoodi erinevalt. Arusaam evolutsioonis: geenides tekivad juhuslikud mutatsioonid, loodusliku valiku käigus genotüüpide alusel organismid paljunevad valikuliselt. Looduslik valik
annaabi.ee 
