Lisaks küsitakse Sinu vanemate ja laste nimesid ja sünniaegu. Kui nad on surnud, siis tuntakse huvi ka nende surmapõhjuse ja -aja vastu. Nende andmete alusel koostatakse sugupuu, mille abil saab jälgida haigustunnuste kandumist põlvest põlve. Küsimustiku täitmiseks kulub umbes tund-poolteist. Millal ja kuidas geenidoonorit tulemustest teavitatakse? Geeniandmete analüüs toimub hiljem, põhiuuringu käigus. Geenivaramu teatab meedia kaudu oma valmisolekust väljastada andmeid geenidoonoritele. Kuidas Geenivaramu andmekogu luuakse? Geenivaramu andmekogu loomisel võib eristada kahte omavahel seotud ja paralleelselt toimuvat andmete kogumise protsessi. Üks neist on terviseandmete, teine geeniandmete kogumine. Inimene, kes soovib Geenivaramu projektis osaleda, pöördub oma perearsti poole ja lepib kokku vastuvõtu aja. Vastuvõtul tutvustab perearst talle kõigepealt Geenivaramu projekti. Osaleda otsustanud inimene allkirjastab geenidoonoriks saamise nõusoleku vormi ja
Sihtasutuse Geenikeskus eestvedamisel on mitmete erialaspetsialistidest moodustatud töörühmade koostöös valminud käesolev EGV projekti loomise tegevuskava, mille rakendamine loob võimalused EGV projekti käivitamiseks kohe pärast geeniuuringute seaduse jõustumist. Käesoleva plaani kohaselt luuakse EGV andmebaas 1 miljoni inimese osavõtul viie aasta jooksul, kusjuures 70-80% osalejatest kaasatakse esimese kolme aasta jooksul. Geenivaramus osalemine on geenidoonoritele vabatahtlik. Vaba tahte väljenduseks on geenidoonori kirjalik nõusolek, mille geenidoonor annab pärast seda, kui andmekoguja on teda informeerinud EGV olemusest ja võimalustest. Fenotüpiseerimise e. terviseandmete kaardistamise eesmärk on koguda EGV-sse olulisemad andmed Eesti elanike tervisliku seisundi (terviseandmed), sugupuude (genealoogilised andmed) ja eluviisi ning keskkonnafaktorite kohta. Fenotüpiseerimiseks
annaabi.ee 
