Saksamaa välispoliitika uus geopoliitiline kontekst ei saa mõjutamata jätta ka Saksamaa erisuhet Prantsusmaaga. Prantsusmaale ei ole ELi laienemine kunagi meeldinud, kuna enamik Ida-Euroopa riike on pühendunud atlantitsistid ja liberaalse majanduse pooldajad. Chirac kuulutab ikka oma kõnedes, et ta soovib ,,tugevat, võimsat Euroopat, mis seisaks rahvusvahelisel areenil rahu, dialoogi ja sallivuse eest". See on aga gaullistlik unelm ja reaalsusest kaugel. ,,See on NATO, mitte EL, mis annab meile julgeolekugarantiid", tsiteerib teda 29. IV 2004. a. Financial Times. Niisiis võib Saksamaa rolli Prantsusmaa välispoliitika osana pidada minevikku kuuluvaks. Kuigi tugev Prantsuse-Saksa koostöö jääb ka tulevikus ELi jaoks ülioluliseks, püüab Saksamaa end tasapisi ankurdada Euroopa keskpaika ning hakkab balansseerima Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. PRESIDENDIVALIMISED. 24. V 1999.a
Pr , mis II MS järel kus oli suuruselt II komm jõud, nüüd on kommunistid Pr pol võrdlemisi marginaalsesse rolli ja on tükeldatud väkesteks parteideks . Ala carte communism kommunistlik leer koorsneb suurest hulgast erinevatest radikaalsusastmega kommunistlikest grupeeringuteks . · Sotsialistide tõus suurimaks vasakjõuks. Vasaktiiva vaieldamatu liider. Sots selge lähenemine konserv oma pol tõekspidamistes ja programmis. · Gaullistlik partei , mis on edukas konservatiivse tiiva koondamine. Prantsusmaa näide selgelt ühe liidri / isiku ümber ehit pol süs . Võrreldes Pr pres Briti peamin siis pr pres positsioon on tugevam briti omast , sest pr peaminister on oma parteisisestest lahendustest vähem sõltuv. Pr presidenti ei kõiguta areng parteis, pigem on talle ohtlikud olukorrad, kus keegi partei seest või peaminister muutub tõsiseltvõetavateks presidendikandidaadisk. Itaalia vs Hispaania
annaabi.ee 
