4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke. 5. Gastrulatsioon Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm). Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, epiboolia, invaginatsioon) - osata tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust Täpsemalt: 1) Kirjelda konna gastrulatsiooni Hall sirp/marginaaltsoon, pudelrakud/invaginatsioon, vegetaalne rotatsioon/IMZ (involueeruv marginaaltsoon), blastopoori (üla, ala, külghuul)- millised struktuurid läbi nende tekivad, arhenteroni teke/involutsioon, ektodermi teke/epiboolia, rebukork
transkriptsioonifaktori, mis juhatab kõhtmiste närviketi rakkude arengut. Drosophila homoloog, VND, kontrollib selgmiste-kõhtmiste närvirakkude kujunemist kärbse kesknärvisüsteemist. Kuigi täiskasvanud lülijalgsete ja selgroogsete organismide närvisüsteemid erinevad silmnähtavalt, geenid ja koostoimemehhanismid, mis juhatavad nende närvisüsteemide arengut, on sarnased. 2 AJU KUJUNEMINE Imetaja aju eesmine ja tagumine osa kujuneb gastrulatsioonis prechordaalse mesodermi ja notochordi abiga. Seda spetsialiseerumist stabiliseeritakse närviplaadi staadiumis närviplaadi ja välimise lootelehe vahel. 2.1 Pax2/5 ja Pax6 Pax2 ja 5 ning Pax6 geenide avaldumise mustrid piiritlevad keskaju ja suuraju neutraalse plaadi staadiumit. Hiirtel, kellel oli Pax5 ja Pax2 puudujääk, kogu mesencephalic primordium puudus. Selle asemel tagaaju ühendus koheselt suurajuga. Nendel loomadel keskaju ja väikeaju puuduvad. 2
ja vegetatiivse pooluse lõigustumine jääb maha animaalse pooluse lõigustumisest. Vegetatiivse pooluse rakud on seega suuremad, neid kutsutakse makromeerideks ja animaalse pooluse rakud, mis on väiksemad, on mikromeerid. 16-64 rakust koosnevat embrüot nimetatakse moorulaks ehk kobarlooteks. 128-raku staadiumit nimetatakse blastulaks, sest siis on blastotsööl hästi ilmne. Blastotsööl võimaldab rakkude migratsiooni gastrulatsioonis ja aitab vältida enneaegset ülemise/alumise rakukihi kokkupuudet. Kortikaalsel rotatsioonil (kortikaalne tsütoplasma roteerub sisemise tsütoplasma suhtes 30 kraadi) pannakse paika dorso-ventraalne telg. Halli sirbi piirkonnast algab gastrulatsioon. Kesk-blastula transitsooni (ülemineku) käigus aktiveeritakse embrüo genoom, eri blastomeerides transkribeeritakse eri geene, rakutsüklis taastuvad G1 ja G2 faasid. 3) Kirjelda lõigustumist kanal (sh
pinnad üksteise suhtes risti 4 blastomeeri; kolmas 8 blastomeeri, VP, AP; neljas animaalsel 8 mesomeeri, vegetatiivsel 4 suurt makromeeri ja 4 väikest mikromeeri, asümmeetriline jagunemine Tekib tsöloblastula e blastotsööl. Okasnahksed, süstikkala. a. Radiaalne mesoletsitaalne – hall sirp, mikro-ja makromeerid kahepaiksetel, tekib samuti blastotsööl, mis võimaldab rakkude migratsiooni gastrulatsioonis ja aitab vältida enneaegset ülemise ja alumise rakukihtide kokkupuudet 2) Spiraalne (isoletsitaalne) – tekib väga väikese blastotsööliga stereoblastula; mikromeerid animaalsel ja makromeerid vegetatiivsel. Teod, rõngussid, lameussid a. Mikromeeride käävid pöörduvad 450 võrra makromeeride käävide suhtes. Spiraalse lõigustumise suund määratakse emagenoomi ühe geenipaariga (parempöörde D on
sisemise tsütoplasma suhtes. · Mikromeerid animaalsel poolusel ekvatoriaalse (III)lõigustumise tagajärjel tekkivad väikesed rakud · Makromeerid vegetatiivsel poolusel ekvatoriaalse (III)lõigustumise tagajärjel tekkivad suured rakud · Blastotsööl õõnsus blastula sees, mis aitab vältida, et anim. ja veget. pooluse rakud omavahel liiga vara kokku ei puutuks. Võimaldab rakkude migratsiooni gastrulatsioonis. · Moorula 16-46 raku staadium · Blastula 128 raku staadium; eristunud on blastotsööl · kesk-blastula transitsioon aktiveeritakse embrüo enda genoom; lisatakse G1 ja G2 faasid, sünkroonne rakujagunemine kaob. Meroblastiline (osaline), diskoidaalne e kettaline 3) Kirjelda lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu)
o ektoderm - välimine looteleht; väliskiht - epiderm, kesknärvisüsteem - aju neuronid, neuraaltoru - melanotsüüdid o mesoderm - keskmine looteleht; seljakeelik e notokord, luud, neerude tuubulrakud, punased verelibled, näolihased o endoderm - sisemine looteleht; pankrease rakud, kilpnäärmerakud, kopsurakud Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (emboolia: involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, invaginatsioon ja epiboolia/interkalatsioon) - oska tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust emboolia ehk kattumine- rakkude liikumine, mille käigus tulevased mesodermi ja endodermi rakud liiguvad tulevase ektodermi alla o 1. involutsioon - rakkude sisserullumine, rakud roomavad välimiste rakkude sisepinda mööda blastula õõnsusesse o 2
annaabi.ee 
