4) venoosne äravool ajust südamesse (näidata —>) v. sigmoidea —> v. jugularis interna —> v. brachiocephalica —> v. cava superior 5) alumise õõnesveeni formeerumine (põhiharud), kust kogub verd, millistest kõhuõõne elunditest tekib v. iliaca communis dextra ja sinistra ühinemisel; kogub verd alajäsemetelt ja paarilistest elunditest (neerud, maks, munand, munasari) 6) venoosse vere teekond mao väikeselt kõverikult südamesse (näidata —>) v. gastrica sin. et dextra —> v. portae hepatis —> v. cava inferior 7) milline suur veen kulgeb üle parema kopsu juure, kuhu suubub v. azygos, suubub v. cava superior’isse 8) milliste veresoonte ühinemisel moodustub angulus venosus, mis sinna suubuvad v. jugularis interna ja v. subclavia; sinna suubuvad pindmised käägiveenid ning paremal ductus lymphaticus dexter ja vasemal ductus thoracicus 9) millistes piirkondades (3) on õõnesveenid (ülemine, alumine) ühenduses
et ductulus interlobularis d) kuidas paikneb maks peritoneumi suhtes? mesoperitoneaalselt e) mis täidab vasaku sagitaalvao eesosa – lig. teres hepatis, tagaosa – lig. venosum d) mis täidab parema sagotaalvao eesosa - vesica biliaris, tagaosa - v. cava inferior a) milline kest paikneb kõhukelme all - tunica fibrosa b) milline jäljend on vistseraalpinnal paremal keskel, paremal taga - paremal keskel impressio duodenalis, paremal taga impressio renalis ja suprarenalis vasakul - impressio gastrica c) kuidas paikneb peritoneumi suhtes - mesoperitoneaalselt ! 5. Duodenum a) millega lõpeb ülemine osa flexura duodeni superior b) millest on tingitud duodenumil tagaseina limaskestal pikikurd ühissapijuhast c) mis ümbritseb ampulli ja mida ta reguleerib sfinkterlihas, reguleerib sapi ja kõhunäärmenõre pääsemist soolde d) skeletotoopia suuremalt osalt mediaaltasapinnal paremal 1…3. nimmmelüli kõrgusel, flexura duodenojejunalis on mediaantasapinnast vasakul 2. nimmelüli kõrgusel
MAGU GASTER maonäärmete ühissuudmed - sooltoru laienenud osa mahutav 1.5...4 liitrit Maonõre peamiselt valke lõhustavad ensüümid (pepsiinid), - pars anterior + pars posterior bakteriotsiidset soolhapet, vereloome sisefaktorit, lima (kaitseb) - curvatura gastrica major + curvatura gastrica minor Lihaskest (3 kihti) - pars cardiaca - Fibrae obliquae incisura angularis + incisura cardiaca maole spetsiifiline sisekiht saccus digestorius algavad funduselt
maokõveriku piirkonnas rr gastrici anteriores mao eesseinale ja maksale; rr gastrici 8 posteriores mao tagaseinale. Suurem osa tagumisi kiude rr coeliaci suundub piki a gastrica sinistra't plexus coeliacus'sse, põimub sümpaatiliste kiududega ja siirdub peamiselt periarteriaalsete põimikutena kõhuõõne elundeile (maks, pankreas, põrn, neerud,
facies colomesocolica Nefron – nephronum facies jejunalis - neerukehake + nefronitoruke - vasak neer - uriini produtseeriv aparaat - pikkus kuni 5 cm facies gastrica - koguarv ühes neerus on umbes 1 miljon facies pancreatica Neerukehake – corpusculum renale facies lienalis - läbimõõt umbes 0.2 mm facies colomesocolica - koosneb verekapillaaride päsmakestest – glomerulus
62 Aordi rinnaosa varustab verega bronhe, söögitoru, diafragmat ja keskseinandit ning annab 10 paari tagumisi roietevahelisi artereid. Aordi kõhuosast saavad alguse arterid, mis varustavad verega kõhuõõne elundeid. Neist olulisemad on paarilised neeruarter (a. renalis) ja munandiarter (a. testicularis). Kõhuaordi esimeste harude hulgas on kõhuõõnetüvi (truncus coeliacus), mille paaritud harud lähevad maksani (a. hepatica), põrnani (a. lienalis) ja maoni (a. gastrica), samuti on nende hulgas ülemine kinnistiarter (a. mesenterica superior), mis varustab peamiselt peensoolt ja osaliselt jämesoolt. Alumine kinnistiarter (a. mesenterica interior) varustab verega käärsoolt vasakul kehapoolel, alanevat käärsoolt, pärasoolt. Colon – jämesool Enne vaagnasse jõudmist hargneb kõhuaort kaheks ühisniudearteriks (a. iliaca communis), mis omakorda jagunevad kaheks: sisemiseks ja välimiseks niudearteriks (a. iliaca interna ja externa).
annaabi.ee 
