Maomotoorika – tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Toidu vastuvõtmine: mao lihaskest lõõgastub; toidu edasilükkamine: mao aeglased kontraktsioonid. Maomahla sekretsiooni regulatsioon: eristatakse 3 faasi (mis ajaliselt osaliselt kattuvad): a) aju- e kefaalfaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid. b) mao- e gastraalfaas – algab kohe, kui toit satub makku. Sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised (peptiidid, alkohol, kofeiin jt) ärritajad. Maosisu happesus väheneb, gastriini (mis stimuleerib maomotoorikat) teke vallandub. c) soole- e intestinaalfaas – saab alguse, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat ning tõstab mao sulguri toonust.
lükkavad. Maomotoorika – tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Toidu vastuvõtmine: mao lihaskest lõõgastub; toidu edasilükkamine: mao aeglased kontraktsioonid. Maomahla sekretsiooni regulatsioon: eristatakse 3 faasi (mis ajaliselt osaliselt kattuvad): a. aju- e kefaalfaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile maomahla sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid. b. mao- e gastraalfaas – algab kohe, kui toit satub makku. Sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised (peptiidid, alkohol, kofeiin jt) ärritajad. Maosisu happesus väheneb, gastriini (mis stimuleerib maomotoorikat) teke vallandub. c. soole- e intestinaalfaas – saab alguse, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk.
annaabi.ee 
