Elu pideva kallinemise tõttu on inimeste väärtushinnangud silmnähtavalt muutunud ning inimesed on keskendunud rohkem materiaalse kasu saamisele. Konkurents on tänapäeva majanduses väga elav ning iga ettevõte peab pingutama, et teistele mitte alla jääda. Selleks on vaja ettevõtte tõhusat toimimist, mida garanteeritakse sellega, et püütakse oma töötajaid nö ,,ära osta", pakkudes neile erinevaid materiaalseid hüvesid. Mitterahalised motivaatorid on küll olulised ja garanteeriksid ehk paremini töötajate pühendumuse firma arendamisele, mitte üksnes isikliku kasu saamisele, kuid kahjuks on tänapäeval raske leida inimesi, kes oleksid nõus pingutama käegakatsutavat kasu saamata. Suuresti ongi ettevõtete selline käitumine põhjustatud elu püsiva kallinemise ning pidevalt kasvava konkurentsi tõttu.
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut ÕNNELIKU LAPSE KASVATAMINE 3.-6.ELUAASTAL Essee Tallinn 2015 Sissejuhatus Tänapäeval on meie inimkonna üheks suureks mureks teadmatus, mis saab planeedist Maa ja selle elanikest edasi. Seetõttu pööratakse tähelepanu lastele, kellest peaksid saama edukad ja töökad inimesed, kes garanteeriksid elu jätkusuutliku arengu. Need lapsed peavad saama hea hariduse, omama praktilisi kogemusi igapäeva tegevustes, oskama kuulata, infot koguda, analüüsida ning lahendusi välja pakkuda, olema hingeliselt tasakaalus ning õnnelikud. Kasvamine on olemuselt intentsionaalne ehk eesmärgipärane protsess (Wilenius, 1992) ning hetkel on eesmärgiks saavutada lastel eelpool nimetatud omadused. Kõiki neid punkte on lihtsam saavutada, kui kasvatatav laps on õnnelik
Lisaks kulude kompromissile on väga levinud kompromisslahenduste väljatöötamine, mis leiaks kompromissi paindlikkuse ja tõhususe vahel. Suboptimeerimine maksimaalsete tulemuste saavutamine eraldivõetuna igas logistika tegevusvaldkonnas. See ei vii logistilise tegevuse maksimaalsele efektiivsusele tervikuna, kuna parimad lahendused logistikasüsteemi allüksuste tasandil hakkavad üksteisele vastu töötama. Vajalik on leida kompromissid, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise kogutõhususe, mitte aga maksimaalse tõhususe madalamal tasemel. Kui ladude arv suureneb, siis vähenevad tellimuste kohaletoimetamise kulud. Ülejäänud kulud seevastu kasvavad seega erinevad logistilised kulud satuvad omavahel konflikti. Optimaalne ladude arv on punktis, kus kogukulud on minimaalsed. 6. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste
kulud. Nt kui ladude arv suureneb, siis vähenevad kohaletoimetamiskulud, ülejäänud kulud kasvavad. Optimaalne ladude arv on punktis, kus kogukulud on minimaalsed. Jaotussüsteemi funtsioneerimiseks minimaalselt vaja olevate varude suuruse sõltuvust ladude arvust kirjeldab valem: SS(ohutusvaru üh)nDC(ladude/jaotuskeskmiste arv regioonis)=SS*nDC 5. Logistika eeldab süsteemset lähenemist, tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks, et leida kompromissid, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise koguefektiivsuse, mitte aga maksimaalse efektiivsuse madalamal tasandil. Integreeritus võimaldab siduda ettevõtte erinevate allüksuste sageli üksteisele vastukäivad eesmärgid. 6. EVA ehk majanduslik lisaväärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. See on majanduslikult mõõdetav: Käive-tegevuskulud-kapitalikulud=EVA. Võimaldab mõõta ettevõtte poolt lisandunud
püütakse saavutada maksimaalseid tulemusi eraldivõetuna igas logistika tegevusvaldkonnas. See ei vii kogu logistilise tegevuse maksimaalsele efektüvsusele tervikuna, kuna parimad lahendused logistikasüsteemi allüksuste tasandil hakkavad üksteisele vastu töötama, vähendades logistilist koguefektiivsust, Näiteks maksimaalselt madal veohind veetava kauba ühiku kohta kaotab efekti, kui selleks tuleb kasutada kaupade eripakkinüst. Vajalik on leida kompromissid, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise koguefektüvsuse, mitte aga maksimaalse efektiivsuse madalamal tasandil. Kõik kolm kontseptsiooni moodustavad kokku integreeritud logistilise juhtimise kontseptsiooni (integrated logistics concept). Logistika integreerumine tootmisettevõtte juhtimissüsteemi on neljaastmeline protsess: 1. aste. Logistilise süsteemi alla kuulub valmistoodangu ladustamine, lähetamine ja transpordi korraldamine
Osaoptimeerimine ehk suboptimeerimine leiab aset juhul kui püütakse saavutada maksimaalset tulemust eraldivõetuna ühes või mitmes logistikavaldkonnas. See ei juhi tavaliselt kogu logistilise tegevuse maksimaalsele tootlikkusele, efektiivsusele ja kuluefektiivsusele tervikuna, kuna parimad lahendused toimingute või allüksuste tasandil võivad hakata üksteisele vastu töötama vähendades sel viisil logistilist koguefektiivsust. Vajalik on leida kompromisse, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise koguefektiivsuse, mitte maksimaalse efektiivsuse toimingu, protsessi või struktuurilise allüksuse tasandil. Kogukulude kontseptsiooni võti peitub kõigi tekkivate logistikakulude üheaegses arvestamises. Tulemuseks peaks olema minimeeritud kogukulud. Tihti toob ühtede kulude vähendamine kaasa teiste kulude suurenemise, erinevate logistiliste tegevuste kulud satuvad omavahel vastuollu. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähendamine.
Osaoptimeerimine ehk suboptimeerimine leiab aset juhul kui püütakse saavutada maksimaalset tulemust eraldivõetuna ühes või mitmes logistikavaldkonnas. See ei juhi tavaliselt kogu logistilise tegevuse maksimaalsele tootlikkusele, efektiivsusele ja kuluefektiivsusele tervikuna, kuna parimad lahendused toimingute või allüksuste tasandil võivad hakata üksteisele vastu töötama vähendades sel viisil logistilist koguefektiivsust. Vajalik on leida kompromisse, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise koguefektiivsuse, mitte maksimaalse efektiivsuse toimingu, protsessi või struktuurilise allüksuse tasandil. 125 Kogukulude kontseptsiooni võti peitub kõigi tekkivate logistikakulude üheaegses arvestamises. Tulemuseks peaks olema minimeeritud kogukulud. Tihti toob ühtede kulude vähendamine kaasa teiste kulude suurenemise, erinevate logistiliste
meetodit keelendi tähenduse või õigsuse objektiivseks mõõtmiseks, on ka nende normatiivsena esitatud seisukohad kõigest nende subjektiiv- sed arvamused, mitte objektiivne tõde keele kohta. Suhtleja vastutab oma suhtlusaktide edukuse eest ise. Kõneleja valib ise sõnad, mida oma valimiskõnesse panna, ja viisi, kuidas neid hääldada. On puhtalt tema enda teha, kas ta osutub valituks või mitte; ÕSist ega keelenõust ei saa vastuseid, mis edu garanteeriksid. Küll võib saada infot selle kohta, missugused sõnad oleksid tõenäoliselt kuulajatele vastuvõetavamad. Mida sellest õpikust kindlasti ei järeldu, ongi verbaalse suhtluse sobimatus või töövõimetus. Vastupidi – inimesed saavad keele abil oma asjad märkimisväärselt hästi aetud, ka juhtudel, kus see traditsioonilise keelekeskse lähenemise kohaselt ei tohiks olla võimalik. Samuti ei väida me kindlasti, et igaüks on vaba kasutama ükskõik milliseid keelendeid
See ei aita kaasa tavaliselt Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR maksimaalse tootlikkuse ja efektiivsuse saavutamisele, sest parimad lahendused toimingute või allüksuste tasandil võivad hakata üksteisele vastu töötama, vähendades sel viisil tootlikkust ja efektiivsust tervikuna. Vaja on leida kompromisse, mis garanteeriksid maksimaalse koguefek- tiivsuse, mitte maksimaalse efektiivsuse toimingu, protsessi või struktuurilise allüksuse tasandil. Kogukulude kontseptsiooni võti peitub kõigi tekkivate logistikakulude üheaegses arvestamises. Tulemuseks peaks olema minimeeritud kogukulud.
annaabi.ee 
