Ökoloogiline nišš – roll ja ruum, mida organism täidab ökosüsteemis. Liikidevaheliste suhete variandid – kisklus, sümbioos, parasitism, kommensalism, amensalism, mutualism, konkurents. Konkurentsi liigid – erinevate liikide vaheline konkurents -> liikidevaheline konkurents, ühe liigi piires toimuv konkurents -> liigisisene konkurents. Liigiline mitmekesisus ja selle mõõtmine – liikide rohkus mingis koosluses, maastikul või ökosüsteemis. Eristatakse alfa-, beeta- ja gammamitmekesisust. Primaarsuktsessioon - kooslus kujuneb seni asustamata alale. Sekundaarsuktsessioon – teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri kk muutusi. Pärandkooslusi kujundavad koos: 1.inimmõju; 2.kliima; 3.niiskustingimused; 4.mullastik; 5.ümbritsevad alad ja nende elustik. Liebigi seadus – Organismi kasvu takistab faktori, mis on kõige lähemal ökoloogilisele miinimumile või maksimumile.
kliimamuutuste) mõju vastu. Kui mingi liik kaotab liiga palju oma indiviide, siis ta muutub geneetiliselt ühtseks ning on seetõttu palju väiksema kohanemisvõimega. Mõjutavad tegurid: 1. Mutatsioonid; 2. Geenivoog ehk geenisiire; 3. Geenitriiv; 4. Lähiristumine ehk inbriiding; 5. Looduslik valik. 3. Liigilise mitmekesisuse olemus. Liigiline mitmekesisus - liikide rohkus mingis koosluses, maastikul või ökosüsteemis. Eristatakse alfa-, beeta- ja gammamitmekesisust. Kirjeldab antud piirkonna liikide hulka. 1) alfa (ά) - kõige lihtsamal tasandil koosluses leiduvate liikide arv; 2) gamma (γ) – mingi suurema piirkonna või kontinendi summaarne liigirikkus; 3) beeta (β) – iseloomustab koosluste erinevust. 4. Ökosüsteemide/koosluste mitmekesisuse olemus. Koosluste mitmekesisus hõlmab kõikvõimalikke koosluseid ja nende seoseid oma keskkonnaga ehk ökosüsteemi. 5. Peamised elurikkust globaalselt ohustavad tegurid. 1
annaabi.ee 
